3-13-2348/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-2348

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtuametnik kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2014.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-2348 Haldusasi A. G ja E. Aa kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.10.2013 haldusakti tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19. märts 2014.a, Jõhvi Menetlustoiming taotluse läbivaatamine RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata taotlus kaebetähtaja ennistamiseks;

2. Lõpetada menetlus käesolevas haldusasjas;

3. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg-s 4 ning § 204 lg-des 1 ja 2 sätestatud alusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 11.11.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. G ja E A poolt lepingulise esindaja Andrei Matvejevi kaudu esitatud kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse vastu. Kohtule esitatud ja hiljem täiendatud kaebuse kohuselt taotlevad kaebajad Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.10.2013 haldusakti tühistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist - esitada Riiklikku ehitusregistrisse teatis korteriomandi, asukohaga Kesk 2-10, Narva-Jõesuu, reaalosa jagamiseks kaheks reaalosaks.

2. 06.01.2014 määruses tuvastas kohus, et kaebuse esitajatel on möödalastud nii tühistamise kui ka kohustamisnõude esitamise tähtaeg. Kaebajad kõrvaldasid puuduse ning esitasid taotluse ületaud kaebetähtaja ennistamiseks.

3. 28.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning kohustas Narva-Jõesuu Linnavalitsust vastama kaebusele ja esitama sisukoht ületatud kaebetähtaja ennistamise osas.

3-13-2348

4. 17.02.2014 ja 03.03.2014 laekusid kohtusse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt esitatud vastus määrusele ja seisukoht ületatud kaebetähtaja ennistamise osas.

Kohtu seisukoht

5. Toimikust nähtub, et haldusmenetlusse võetud kaebuses on kaks nõuet – haldusakti tühistamise nõue ja kohustamisnõue toimingu sooritamiseks. Vastavalt HKMS § 46 lg-dele 1 ja 2 tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

6. Kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt vaidlustatav haldusakt toimetati kaebajate esindaja elektroonilisele postile 08.10.2013. Seega viimaseks päevaks kohtusse tühistamise ja kohustamisnõude esitamiseks oli 07.11.2013 kell 24.00 (neljapäev). Kaebus laekus kohtusse 11.11.2013(esmaspäev) kell 21.54.

7. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

8. Kaebajate lepingule esindaja palub kohtul ennistada möödalastud tähtaeg. Tema kinnitusel sai ta vaidlustatava haldusakti e-postile 08.10.2013. 09.10.2013 väidetavalt osales esindaja kohtuistungitel muudes kohtuasjades, mis lõppesid kell 16.00. Seoses sellega ei olnud esindajal võimalust nimetatud kuupäeval tutvuda postkastiga. Postkasti sisuga tutvus lepinguline esindaja alles 10.10.2013. Seega pidas ta kaebetähtaja kehtima hakkamist 10.10.2013 järgnevast päevast.

9. Vastustaja leiab, et möödalastud tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajate esindajal oli piisavalt aega ka enne tähtaja saabumist pöörduda kohtusse kaebusega. Vastustaja sõnul on kohtuistungite ajad etteplaneeritavad.

10. 30 päevane kohtusse pöördumise tähtaeg nii tühistamise kui ka kohustamisnõude esitamiseks hakkab kulgema järgmisest päevast alates haldusakti teatavakstegemisest (HKMS § 46 lg 1 ja 2, § 67 lg 1). Seega on oluline õigesti tuvastada vaidlustattava haldusakti teatavakstegemise kuupäeva. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustatav haldusakt toimetati kaebajate esindaja e-postile 08.10.2013 (tl 49). Dokumentidele s.h. ka haldusaktide haldusmenetluses kättetoimetamisele esitatud nõuded on kindlaksmääratud haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS). HMS § 27 lg 1 kohaselt dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Vaidlus puudub ka selles, et haldusakt oleks allkirjastamata või see oleks edastatud valele epostile. HMS § 27 lg 2 sätestab, et dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Nimetatud nõusolekust ei teavitanud kohut vastustaja ega kaebaja. Tallinna Ringkonnakohus 26.06.2013 otsuse nr 3-12-2208 p-s 13 leidis, et HMS § 27 lg 2 eesmärk on küll tagada isiku valmisolek haldusakti kättetoimetamiseks elektrooniliselt, kuid olukorras, kus dokumendi tegelik kättesaamine konkreetsel kuupäeval on leidnud kinnitust, ei saa pelgalt adressaadi nõusoleku puudumine muuta tegelikku kättetoimetamist olematuks ning pole alust väita, et haldusakt ei olegi hakanud kehtima (HMS § 61 lg 1). Kaebajate esindaja kinnitas, et tema sai vaidlustatava haldusakti e-postile 08.10.2013. Kohus märgib, et

3-13-2348

kaebajate esindaja ise taotles haldusmenetluse alustamist. Seega ta pidi olema teadlik sellist, et 30 päeva jooksul alates menetluse alustamisest tuleb oodata haldusorgani poolt, kas toimingu sooritamist või keelduva haldusakti väljaandmist.

11. Kaebuste esindaja ei teavitanud kohtule, mis põhjusel puudus tal võimalus tutvuda vaidlustatava haldusaktiga kättetoimetamise päeval ehk 08.10.2013. Kohus tuvastas, et tõepoolest kaebajate esindaja osales 09.10.2013 muude kohtuasjade raames toiminud kohtuistungitel, kuid istung kriminaalasjas nr 1-12-7354 lõppes tunduvalt varem esindaja poolt märgitud ajast. Nimelt nähtub 09.10.2013 koostatud kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-12-7354, et kohtuistung algas kell 10.05 ning lõppes kell 13.55. Seega, tuginedes tuvastatud asjaoludele, kohtul puudub alus arvata, et kaebajate esindajal nii 08.10.2013 kui ka 09.10.2013 ei olnud võimalust tutvuda tema e-postile edastatud haldusaktiga. Sellest tulenevalt saab lugeda vaidlustatava haldusakti kaebajate esindajale kättetoimetatuks 08.10.2013 ning vastavalt HKMS § 67 lg-le 1 kaebetähtaja kehtima hakkamist alates 09.10.2013. Järelikult 11.11.2013 kohtule esitatud kaebus ei ole tähtaegne.

12. Kohus leiab, et kaebajate esindaja, olles õiguslikult kogenud isik, pidi vajalikku hoolt järgides tutvuma haldusaktide kättetoimetamist ja kaebetähtaja kehtima hakkamist reguleerivate õigusaktide sätetega ja halduskohtu praktikaga ning arvestades, et kaebetähtaja ületamisega võib esindatavatele isikutele kaasneda negatiivne tagajärg, vaidlustama talle kättetoimetatud haldusakti õigeaegselt. Nimetatud toimingute tegemiseks oli kaebajate esindajal alates 09.10.2013 kuni 07.11.2013 piisavalt aega.

13. Muudest kaebetähtaja ületamise põhjustest kaebajate esindaja ei ole kohut teavitanud.

14. Kohus selgitab kaebuse esitajatele, et tal puudub õiguslik alus ennistada nende lepingulise esindaja süül möödalastud kaebetähtaeg (K. Merusk ja I. Pilving, Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 278).

15. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebajate esindaja taotluse ületatud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning juhindudes HKMS § 124 lg-st 2, lõpetab menetluse käesolevas haldusasjas.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/