3-13-2291/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2291 Otsuse kuupäev 18.märts 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Hansafarmer OÜ

kaebus Maksuja Tolliameti 27.09.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/8130-24 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Hansafarmer OÜ Vastustaja – Maksuja Tolliamet Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17.aprill 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet kontrollis 14.05.2012 korralduse nr 12.2-3/8130-1 alusel OÜ Hansafarmer (kuni ärinimi 25.06.2013 OÜ Foodtrade Logistics) 2012 märts käibedeklaratsioonis deklareeritud tagastusnõude õigsust. 2. 27.09.2013 tegi Maksuja Tolliamet (MTA) maksuotsuse nr 12.2-3/8130-24, millega vähendas OÜ Hansafarmer (osaühing) poolt maksustamisperioodil 2012 märts deklareeritud sisendkäibemaksu summas 11 821,76 eurot ja määras tasumisele tulumaksu summas 13 207,82 eurot, kokku 25 029,58 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja ja arvetel näidatud OÜ DreamSale ja OÜ Derlingston vahel tegelikult tehinguid ei toimunud, mistõttu puudus OÜ-l Hansafarmer õigus vähendada märtsi 2012 käibemaksukohustust summas 11 821,76 eurot. Tulumaksu osas tuvastas maksuhaldur, et osaühing on tasunud OÜ-le DreamSale ja OÜ-le Derlingston arvete eest kokku 70 930,56 eurot, kuid tegelikult osaühing nendelt suhkrut ei soetanud, soetades suhkru teadmata isikutelt. Maksuhaldur luges ettevõtlusega mitteseotuks kaebaja väljamakset summas 49 686,56 eurot.

3. Osaühing Hansafarmer esitas 30.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: - tuvastada, et alates 17.08.2012 puudub kontrollimenetlus OÜ Hansafarmer suhtes;

2

- tuvastada, et 14.05.2012 korralduse nr 12.2-3/8130-1 alusel alustatud kontrollimenetlus märts 2012 enammakse õigsuse kontrollimiseks on olnud ebamõistlikult pikk, mis rikub kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul; - tühistada Maksuja Tolliameti 27.09.2013 maksuotsus nr 12.2-3/8130-24 - mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud, sh riigilõiv. Kaebaja märgib, et tuvastusnõuded on hõlmatud tühistamisnõudega.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja palub tühistada maksuotsus järgmistel asjaoludel: - Alates 17.08.2012 puudub kontrollimenetlus Hansafarmer suhtes. Maksuotsust ei saa anda, kui puudub maksumenetlus. Menetluse 2012 märtsikuu käibedeklaratsioonis esitatud enammakse õigsuse kontrollimiseks algatas maksuhaldur 14.05.2012 korralduse nr 12.2.-3/8130-1 alusel, enammakse õigsuse kontrollimenetlus lõppes 17.08.2012 enammakse kandmisega ettemaksukontole. Maksuhaldur ei ole kaebaja suhtes pärast tagastusnõude tuvastamise menetluse lõppemist alustanud uut menetlust maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks. Kaebajat ei ole teavitatud peale 17.08.2012, et oleks alustatud uut menetlust. Kaebaja leiab, et menetluse jätkamisel kaebajat teavitamata on maksuhaldur oluliselt rikkunud menetlusnõudeid, mis on iseseisvaks aluseks 27.09.2013 maksuotsuse tühistamisel.

- 14.05.2012 korralduse nr 12.2-3/8130-1 alusel alustatud kontrollimenetlus märts 2012 enammakse õigsuse kontrollimiseks on olnud ebamõistlikult pikk, mis rikub kaebaja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. MTA alustas 14.05.2012 korraldusega käibemaksu kontrolli. Maksuotsuseni jõuti 27.09.2013. Hansafarmer 1 kuu maksuarvestuse kontrolli läbiviimise pikkuseks kujuneb seega ca 1 aastat ja 4 kuud. Kaebaja leiab, et maksukontroll selles asjas on kestnud ebamõistlikult pikka aega, millega on rikutud kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele menetluse, õigust heale haldusele ning tekitatud kaebajale otsest varalist kahju maksuintresside suurenemise näol. Läbiviidav kontrollimenetlus ei ole olemuslikult keerukas - tegemist on nn ostja-müüja tüüpi maksuasjaga selgitamaks välja, kas arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel näidatud poolte vahel tehingud toimusid. Arvestades kaebuses esiletoodud asjaolusid saaks kaebaja suhtes maksimaalselt õigustatuks pidada kontrolliperioodi pikkusega kuni kolmveerand aastat.

Tehingud OÜ-ga DreamSale

- Maksuhalduri väited OÜ DreamSale nimel tehingute korraldamises on paljasõnalised. Leedu maksuhaldurilt saadud vastusest ilmneb, et tehingute käigus on nad suhelnud ja ostutehingu sõlminud OÜ-ga DreamSale, kellele on kauba eest väljastatud arve ja kes on kauba eest tasunud, sh on Leedu äriühing deklareerinud ühendusesisese käibe aruandel tehinguid OÜ-ga DreamSale. Kauba transport oli korraldatud UAB Širmulis poolt, kelle kohta oli arvel eraldi toodud transpordi summa. Asjaolu, et UAB Širmulis väitel on Hansafarmer pöördunud nende poole mitmel korral, et uurida kauba hinda ja soetamise võimalusi, ei ole kaebaja seisukohalt väite umbmäärasuse tõttu asjassepuutuv. Vastuses ei ole täpsustatud, millal pöördumised aset leidsid ega seegi, mis kauba kohta pöördumised olid. Vastuses on üldsõnaliselt juttu kaubast. Kaebaja ei näe iseenesest midagi iseäralikku selles, kui kauba mahapaneku koht on lõppostja juures. Lõppostja andmete andmine otsustatakse vastavalt tehingu asjaoludele. Käesoleval juhul ei ole

3

maksuhaldur pöördunud peale Leedust saadud teavet asjaolude täpsustamiseks või arvamuse andmiseks maksumaksja poole, vaid on asunud ise tegema saadud teabest endale meelepäraseid järeldusi.

- Maksuotsuse põhjendamisel kasutatud andmed OÜ Foodtrade Service kohta on kaebaja hinnangul ühildamatud maksuasjaga ja ka nende andmete seos arusaamatu. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur tõendanud, et Hansafarmerile kaupa müünud OÜ Dreamsale või Derlingston OÜ oleks Hansafarmerile kaupa tarninud Poolast Krajowa Spólka Cukrowa S.A-lt. Praeguses asjas maksuhaldur ka ei väida, et Hansafarmeril oleks kauba soetamine üksnes Eesti äriühingutelt. Hansafarmer on oma majandustegevuse käigus erinevatel perioodidel ostnud kaupa nii otse kui läbi vahendajate.

- maksuotsuse väited tehingute mittetoimumisest OÜ-ga DreamSale tuginevad eranditult OÜ-ga DreamSale seotud ja teda iseloomustavatel andmetel nagu maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise mittetõendamine, maksuhalduri korralduse mittetäitmine, ettevõtte aadressi ja omanike vahetamine. Maksuotsusest ei selgu, kuidas need asjaolud nagu OÜ DreamSale ettevõtlus ja maksukäitumine saaksid olla etteheidetavad kaebajale. Praeguses asjas ei ole maksuhaldur tuvastanud, et OÜ DreamSale poolt kauba soetamist oleks korraldanud kaebaja. Tõendid, niipalju kui maksuhaldur on neid hankinud, kinnitavad, et OÜ DreamSale tegutses tehingutes iseseisvalt. Seega ei ole mingit alust siduda pelgalt OÜ DreamSale esindaja K. Püvi ja Hansafarmer töötaja A. Ametmaa varasemat tutvust maksupettust kinnitavaks asjaoluks, kui selle kohta pole peale isikute tutvuse ühtegi muud tõendit.

- Asjaolud, kui mitu korda on OÜ DreamSale vahetanud omanikku ja aadresse ei ole piisav järelduste tegemiseks, et tehinguid Hansafarmeriga pole toimunud. Maksuotsuses pole mingit analüüsi või jälgitavat käsitlust selle kohta kui palju on OÜ DreamSale nn. pidevate omanike ja aadresside muutus takistanud äriühingu majandustegevuse kontrollimist.

- otsitud on maksuotsuse väited selle kohta, et DreamSale ja Hansafarmer on kokku leppinud selles, et suurendada alusetult Hansafarmer sisendkäibemaksu ja varjata maksuhalduri eest tehingu tegelikke asjaolusid. Maksuotsuses ei selgu, milles on maksuprobleem, st maksuotsusest ei ilmne, et OÜ DreamSale ja Hansafarmer vahelistelt tehingutel oleksid riigil maksud saamata.

Tehingud OÜ-ga Derlingston

- Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale teise äriühingu majandustegevuse ja maksukuulekusega ei saa põhjendada maksu määramist. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, et kaebaja oli või pidi olema teadlik neist maksumenetluses tuvastatud OÜ Derlingston puudutavatest asjaoludest. Maksuhaldur on uurinud OÜ-ga Derlingston seotud asjaolusid väga pinnapealselt. Väited kauba ringlemisest on paljasõnalised. Maksuhaldur ei ole teinud Leedu maksuhaldurile päringuid OÜ Derlingston ja UAB Kanpus vaheliste tehingute kohta. Samas on samalaadne päring tehtud OÜ DreamSale ja UAB Širmulis vaheliste tehingute kohta. Asjaolude valikulist uurimist ei ole maksuotsuses põhjendatud.

4

- Hansafarmer on tehingute tegemisel OÜ-ga Derlingston olnud heauskne, ostja ei saa vastutada selle eest, kuidas on oma majandustegevuse ja juhtimise korraldanud müüja. Maksuotsuses ei ole viidatud ostja pahausksust kinnitavatele asjaoludele ja tõenditele. Kaebajal on sisendkäibemaksu maha arvanud kooskõlas KMS § 31 lg 1.

Tulumaks

- Kaebaja peab oluliseks, et maksuhaldur ei ole teavitanud kaebajat maksumenetluses hindamise rakendamisest, sh osalisest rakendamisest. Hindamise osalist rakendamist on käsitletud esmakordselt alles maksuotsuses. Ka praeguses asjas on täiesti asjakohatu maksuhalduri poolt maksuotsuses esitatud etteheide, et Hansafarmer pole esitanud hindamise rakendamiseks vajalikke andmeid. Andmete esitamist pole saanudki toimuda, kuna maksuhaldur ei ole nõudnud hindamiseks vajalikke andmeid. Maksuhaldur ei väida maksuotsuses, et OÜ DreamSale ja OÜ Derlingston arvetel näidatud kaup puudus. Näiteks OÜ-lt Derlingston soetatud suhkur saadeti Hansafarmer laopinnale VIA 3L lattu. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur väitnud, et kaup tegelikkuses lattu ei jõudnud. Selles asjas on kõigi tehingute suhtes hindamise kohaldamata jätmisel tegemist olulise rikkumisega, mis ainuüksi sel põhjusel tingib maksuotsuse tühistamise tulumaksu määramise osas.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Maksuotsuses (MO) eristatakse selgelt p-s II vaidlusalustel arvetel näidatud soetustehingute asjaolusid väidetavate tehingupartnerite kaupa. MO-s kajastuvad kaebajale etteheidetavad asjaolud OÜ DreamSale arvete puhul peamiselt selles, et need fiktiivsed ostutehingud (01.03.2012 ja 12.03.2012 arved) toimusid tõenäoliselt kaebaja juhendamisel, teadmisel ja kokkuleppel OÜ DreamSale volitatud esindaja K. Püvi ja kaebaja müügija ostujuhi A. Ametmaa varasemate pikaajaliste ärisidemete ja tutvuse baasil kaebaja huvides. OÜ Derlingston puhul teadis kaebaja, et arvete (02.03.2012 ja 09.03.2012) väljastaja puhul oli tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, sest nimetatud äriühingu nimel vormistati m.h kaebaja initsiatiivil dokumente jooksvalt ka kontrollimenetluse ajal vastavalt maksuhalduri küsimustele tagantjärele, kaebaja maksuarvestuses kajastatud andmete õigustamise eesmärgil. Maksuotsuses eritatakse selgelt kaupa, mille olemasolu maksuhaldur kaebaja maksuarvestuses pole kahtluse alla seadnud, vaidlusalustel arvetel näidatud kaubast ja tehingutest, mille olemasolus ja tehingute toimumise osas on maksuhaldur MO-s esitanud põhjendatud kahtluse tehingute fabritseerituses kaebaja teadmisel. Seega võrreldavalt MO seisukohtadega, vastupidiselt kaebuses esitatud väidetega, on kaebaja enda argumente maksuhalduri omadega teadlikult vastandades eksitavalt käsitlenud, sest selliselt kaebuses esitatud argumendid ei tugine asjas faktiliselt tuvastatud andmetel.

6. Ekslik on kaebuse p-des 4.25 ja 4.31 arvamus, et maksuhaldur ei väida MO-s, et OÜ DreamSale ja OÜ Derlingston arvetel näidatud kaup puudus. MO lk-del 8, 16 ja 17 kasutab maksuhaldur üheselt mõistetavaid fraase nagu reaalselt majanduslikku sisu omavaid tehinguid kaebajaga ei ole toimunud, kaebaja raamatupidamisdokumendid on

5

ebausaldusväärsed, kaebaja ei ole OÜ-delt DreamSale ja Derlingston suhkrut soetanud, väljastatud arvetel kajastatud tehingud ei ole tegelikult toimunud jne, mis ei jäta võimalust vastupidise möönmiseks.

7. Maksuhaldur on eluliselt usutavalt põhjendanud oma seisukohta, miks OÜ-d DreamSale ja Derlingston kaebaja teadmisel tehingute ahelasse lisati ja et selle eesmärgiks oli üksnes kaebajale käibemaksu tasumisel eelise tekitamine ja raha väljaviimine äriühingust, mistõttu on ekslik kaebuses esitatud seisukoht, et MO-st ei selgu maksuprobleem. Kaupade puhul on kasutatud skeemis tegemist nö sümboolsete kaupadega, et tehingud tunduksid tõepärasemad, kusjuures kujundliku ahela esimeseks lüliks olevatel ja tuvastatud majandustegevuseta äriühingutel (OÜ-d DreamSale ja Derlingston perioodil märts kuni mai 2012 ettevõtlust ei tõendanud) ei ole mingit tõelist ajendit äriks, kui nad ostavad reaalselt tagasi selle, mis nad just müünud on. Selle skeemi eesmärk on loogiliselt selgitatav vaid kaebaja huviga esitada maksuhaldurile tõepäraselt tunduvaid tagastusnõudeid ning neid seeläbi õigustada potentsiaalset maksukontrolli raskendades.

8. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhalduri kahtlused OÜ DreamSale tehingute fiktiivsuses on paljasõnalised. OÜ DreamSale tehinguteaegne juhatuse liige T. Paas on maksuhaldurile 13.06.2012 seletuses kinnitanud, et OÜ DreamSale esindaja ei viibinud kauba üleandmise juures, kuid vaidlusalustele 01.03.2012 ja 12.03.2012 arvetele lisatud sama kuupäevaliselt vormistatud aktidest nähtub vastupidine. OÜ DreamSale tegutsemist kaebaja huvides ja selle asjaolu varjamise soovile viitab analoogne tähelepanek ka kaebaja enda selgitustest tulenev, mida ilmestavad ütluste vastuolulisus, napisõnalisus nii A. Ametmaa seletuses, K. Kesalo ja K. Rappu ühisseletuses kui ka K. Kesalo hilisemas seletuses tehingute toimumist kinnitama pidavates faktilistes asjaoludes, millest järelduvalt ei saanud kaebajale tehingute fabritseeritus teadmata olla.

9. Riigikohus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust analüüsides leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos. Vastustaja on veendunud, et antud juhul on tegemist viimatinimetatud olukorraga. Lisaks omas kaebaja väidetav tehingupartner vaidlusalusel perioodil variäriühingule iseloomulikke tunnuseid (ettevõtluse puudumine, 2012 TSD-l töötajaid ei deklareeritud, sisendkäibemaksu ja käibemaksu tasumise kohustust deklareeritakse sisuliselt võrdsete summadena, kaebaja poolt ülekantud summad võeti OÜ DreamSale poolt sularahas koheselt 750 € kaupa välja, mis annab võimaluse järeldada, et reaalselt võisid kaebaja poolt ülekantud summad kaebajale tagasi jõuda, maksuhalduriga suhtlemisest K. Püvi otseselt hoidus ja hiljem kasutati kontrolli vältimiseks üldteada olevaid tüüpilisi variäriühingute võtteid vastutuse hajutamiseks jne), kelle majandustegevuse puudumine ei saanud kaebajale teadmata olla.

10. Tulumaksu osas OÜ DreamSale vaidlusaluste tehingute suhtes märgib vastustaja, et Riigikohtu praktikast lähtuvalt (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-34-07 p 15) juhul, kui tehingu majanduslik sisu on algdokumendile märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga, millest järelduvalt võib selline asjaolu olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatut. Maksuhaldur on rakendanud hindamise põhimõtet OÜ DreamSale 12.03.2012 arvel näidatud kauba koguse osas, mis esemelises mõttes oli tõeline ja seetõttu on kaebuse p-s 4.30 viidatud tulumaksu määramise väidetav karistuslik iseloom

6

põhjendamatu. Ülejäänud vaidlusalustel arvetel näidatud kauba faktilise olemasolu on maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Kuna väljamakseid tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat kaupa müüa, luges maksuhaldur väljamakse, mis tehti OÜ-le DreamSale, ettevõtlusega mitteseotuks, millest arvati maha hinnanguline kauba soetushind.

11. OÜ Derlingston vaidlusaluste arvete osas kaebaja sisulisemalt vastu ei vaidle, leides napisõnaliselt, et kaebaja on olnud heauskne, väited kauba ringlemisest on paljasõnalised, kaup on väidetavalt olemas olnud ning maksuhaldurile heidetakse ette UAB Kanpuse osas Leetu päringu tegemata jätmist. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Esiteks on OÜ Derlingston juhatuse liige U. Pill nii käesoleva kontrolli raames kui ka teiste kontrollide raames kinnitanud, et tehinguid ta teinud ei ole, kuigi kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud aktidel on kaup kahepoolselt justkui Tallinna laos allkirjastatud ja vastu võetud. Samas on kaebaja esindajana akti allkirjastaja K. Rappu kinnitanud, et kaupa ta näinud ei ole, mistõttu analoogselt OÜ DremSale arvetega on MO-s antud hinnangute kohaselt toimunud vaid arvete ja aktide vormistamine ilma kauba reaalse liikumiseta ja kvaliteedis veendumata. Tõendid viitavad dokumentide fabritseerimisele kaebaja teadmisel oma maksuarvestuses kajastatud andmete õigustamise eesmärgil.

12. Vastustaja on veendunud, et OÜ-ga Derlingston seonduvate tehingute puhul teadis kaebaja ostjana, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seega on maksuhaldur kaebaja heausksuse MO-s välistanud. Olukorras, kus kaebaja teadis tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti maksukohustust vähendavana oma maksuarvestuses, on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et tegemist on kaebaja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul vaid tahtlik tegu. Tehingute ebaehtsust ja arvete ringlemise kahtlust on maksuhaldur MO-s piisavalt põhjendanud, millest tulenevalt on põhjendamatud kaebaja vastupidised järeldused seoses väidetavate uurimistoimingute ebapiisavusega. Olukorras, kus Leedu maksuhaldur juba tegi oma uurimise raames päringu Eesti maksuhaldurile ja teavitas UAB Kanpuse ettevõtluse puudumisest, puudus Eesti maksuhalduril praktiline vajadus samasisulise vastupäringu tegemiseks, erinevalt kaebuse p-s 4.25 esitatud etteheitest. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendanud oma kahtlust, et OÜ Derlingston on äriühing, mille asutamise eesmärgiks ei ole olnud teostada iseseisvat majandustegevust, ning registrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks on olnud õigusvõime tekitamine, mille kaudu oli võimalik arendada näilikku majandustegevust ning näidata arvetel tehinguid, mida tegelikkuses ei ole toimunud. Kaebaja vaidlusaluseid tehinguid kajastama pidav raamatupidamisarvestus oli tehingute toimumist kirjeldavates faktilistes asjaoludes vastuoluline ja ebausaldusväärne.

13. Tulumaksu osas OÜ Derlingston vaidlusaluste tehingute suhtes märgib vastustaja, et kaebajal oli olemas vaid OÜ-lt Marienberg soetatud vaidlusväline kaup, mitte OÜ-lt Derlingston väidetavalt soetatu. OÜ-lt Marienberg soetatu osas on soetusmaksumust kaebaja maksuarvestuses aktsepteeritud. Erinevalt OÜ DreamSale 12.03.2012 arvel näidatud kaubast, puudus OÜ Derlingston arvetel näidatud kaup, mida tegelikult oleks soetatud, mistõttu on ekslikud kaebuses tehtud etteheited seoses hindamiskohustuse rikkumisega. Ahelas Derlingston – kaebaja – UAB Kanpus liikusid vaid arved. OÜ Derlingston arvetel näidatud kaup puudus ja OÜ-lt Marienberg soetatud kauba soetusmaksumust oli arvestatud.

7

14. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et puudus maksumenetlus kaebaja suhtes ja et maksuotsust ei oleks saanud anda. Erinevalt revisjoni kohta sätestatust, ei näe maksukorralduse seadus ette, et maksuhaldur peab üksikjuhtumi kontrolli alustamisel väljastama korralduse või maksukohustuslast üksikjuhtumi kontrolli alustamisest ette teavitama. Kaebajal puudub tõsiseltvõetav alus väiteks, et alates 17.08.2012 ei nähtuvat maksuhalduri teavitust menetluse jätkuvaks läbiviimiseks, kui kaebaja on ise 28.05.2012 seletuses nõustunud maksuhalduri menetluse kestel tekkivatele täiendavatele küsimustele vastama kirjalikult. Samuti on kaebajale 18.03.2013 väljastatud kontrollakt, millele kaebaja esitas 15.04.2013 eriarvamuse, mistõttu puudub kaebaja vastupidistel väidetel alus kaebuse ps 4.3 esitatud järelduste tegemiseks, sest ta on menetlustoimingutes osalenud.

15. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht hea halduse põhimõtte rikkumise ja ebamõistliku menetlusaja osas, millele tuginevalt soovib kaebaja ainuüksi vaidlustatud maksuotsuse tühistamist. Antud juhul kontrolliti keerukate sündmuste ja väidetavate toimingute ahelat, mis moodustasid maksustamise seisukohalt ühe terviku. Puudub vaidlus, et maksusumma määramine jääb seadusega lubatud aegumistähtaja sisse. Kaebaja on põhjalikuma uurimise vajaduse maksumenetluses ise põhjustanud. Kui kaebaja ei oleks esitanud maksuhaldurile valeandmeid (fabritseeritud arved, vastuolulised ütlused jne) ega püüdnuks maksumenetluse kestel maksuhaldurit eksitada, kaupa dubleerivaid arveid esitada, segadust tekitada püüdvate ning põhiküsimustest möödarääkivate vastustega ja tähtsusetute asjaolude võimendamisega asja sisulist menetlust venitada, oleks võinud maksumenetluse juba varem lõppenuks lugeda.

Kohtu seisukohad

16. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

17. OÜ Hansafarmer on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus kuulub tühistamisele juba seetõttu, et puudus maksumenetlus, mille tulemusena oleks saanud vaidlustatud maksuotsuse teha ning läbiviidud kontrollimenetlus oli ebamõistlikult pikk. MTA 14.05.2012 korralduse nr 12.2-3/8130-1 alusel algatas maksuhaldur menetluse 2012 märtsikuu käibedeklaratsioonis esitatud enammakse õigsuse kontrollimiseks. Enammakse õigsuse kontrollimenetlus lõppes 17.08.2012 enammakse kandmisega ettemaksukontole. Maksuhalduri seisukohtadest, samuti vaidlustatud maksuotsusest nähtub, et maksuhaldur on kaebaja tuluja käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse kontrolli aluseks lugenud sama, MTA 14.05.2012 korraldust nr 12.2-3/8130-1. Riigikohtu halduskolleegium on 19.11.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (Hansafarmer OÜ (endine ärinimi OÜ Foodtrade Logistics) kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse taotluses loa andmiseks OÜ Foodtrade Logistics ettemaksukontole aresti seadmiseks) selgitanud, et juhul kui 14.05.2012 korraldusega nr 12.2- 3/8130-1 oli algatatud nii tagastusnõude tuvastusmenetlus kui ka tuluja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlus, oli MTA kohustatud maksukohustuslast sellest otseselt ja üheselt arusaadavalt teavitama ning selgitama, millise menetluse raames maksuhaldur teavet vajab (p.16). Seega ei pea üksikjuhtumi kontrollimise alustamiseks just korraldust välja andma, kuid samas ei ole õige vastustaja seisukoht, et puudub kohustus maksukohustuslast tema suhtes läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli alustamisest ja läbiviimisest teavitada. Kas seda tehakse korraldusega või mõnes muus vormis, ei ole täpsemalt reguleeritud.

8

Vastustaja selgitustest ja esitatud tõenditest nähtub, et tegelikkuses oli kaebaja teadlik, et lisaks tagastusnõude tuvastusmenetlusele toimus ka tuluja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlus. Nii on kaebaja esindaja vastanud peale 17.08.2012 mitmel korral kirjalikult maksuhalduri küsimustele, millest sai teha üheselt järelduse, et toimub menetlus tuluja käibemaksu arvestamise õigsuse osas. Seda, et lisaks käibemaksu tagastusnõude kontrollimenetlusele kaebaja arvates muud maksumenetlust kaebaja suhtes läbi ei viidud, on kaebaja vaidlustanud juba haldusasjas nr 3- 13-1342, milles oli vaidluse all MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine. Selles asjas maksuhaldur märkis, et 14.05.2012 korralduse nr 12.2.-3/8130-1 alusel kontrollitakse ka OÜ Foodtrade Logistics (OÜ Hansafarmer) käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodi märts 2012 osas. Tartu Ringkonnakohus asus 06.09.2013 määruses seisukohale, et üksikjuhtumi kontrolli menetlus algas paralleelselt tagastusnõude kontrollimisega, tuues kohtumääruse p-s 13 välja ka maksuhalduri teated ja korraldused, millele kohtu järeldus tugines. Lisaks sellele asus ringkonnakohus seisukohale, et juhul, kui MTA 14.05.2012 korraldusega alustati vaid tagastusnõude kontrollimist, on MTA esitanud piisavalt tõendeid üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise kohta pärast tagastusnõude kontrollimenetluse lõppemist. Ringkonnakohus ei nõustunud kaebajaga, et halduskohtu 20.06.2013 kohtumääruse tegemise ajal (loa saamine ettemaksukontole aresti seadmiseks) puudus menetlus kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks. Riigikohtu halduskolleegium jättis 23.01.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-79-13 Hansafarmer OÜ määruskaebuse, milles oli kaebaja eraldi välja toonud ka maksumenetluse puudumise peale 17.08.2012, rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 6.09.2013 määruse muutmata. Seega on jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, et OÜ Hansafarmer suhtes viis maksuhaldur läbi ka märtsikuu 2012 käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimenetluse.

18. Kaebaja on asunud seisukohale, et maksuotsusele eelnev menetlus on olnud ebamõistlikult pikk – käibemaksu kontrolli alustati 14.05.2012 korralduse alusel, maksuotsus tehti 27.09.2013, seega 1 kuu maksuarvestuse kontrolli läbiviimiseks kulus aega umbes 1 aasta ja 4 kuud. Ei maksukorralduse seadus ega teised maksuseadused ei määra, millise aja jooksul tuleb üksikjuhtumi kontroll läbi viia. Saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et maksusumma määramine on jäänud lubatud aegumistähtaja sisse. Kuid see, millise aja jooksul maksuhaldur jõudis maksuotsuseni ja kas maksumenetlus oleks saanud toimuda kiiremalt ja efektiivsemalt, kaebajat vähem koormavalt, ei saa mõjutada vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Antud juhul ei ole tuvastusnõudeid eraldi nõuetena esitatud, vaid kaebaja on selgelt märkinud, et tuvastusnõuded on hõlmatud vaidlustatud maksuotsuse tühistamise nõudega.

19. Maksuotsuse kohaselt seadis maksuhaldur kahtluse alla kaebaja märtsis 2012 tehtud tehingud OÜ-ga DreamSale, mille kohta on 2 arvet (01.03.2012 ja 12.03.2012) summas kokku 27 298,56 eurot, sh käibemaks 4549,76 eurot ja tehingud OÜ-ga Derlingston, mille osas on 2 arvet (02.03.2012 ja 09.03.2012) summas 43 632 eurot, sh käibemaks 7272 eurot. Kohus märgib, et maksuhaldur ei ole menetluses rikkunud uurimispõhimõtet ning on kogutud tõendite alusel teinud õige järelduse, et kaebaja ning OÜ-te DreamSale ja Derlingston vahel ei ole arvetel kajastatud tehinguid toimunud ning seetõttu ei ole kaebajal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja ei ole seejuures tehingute reaalse toimumise kohta märgitud poolte vahel veenvaid ja usaldusväärseid tõendeid esitanud. Kohus nõustub

9

ka maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja poolt osaühingutele tehtud väljamaksed tuleb käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ning seega on ka tulumaksu määramine põhjendatud. Kuna maksuotsuses on maksuhalduri hinnang ja järeldused esitatud eraldi tehingute kohta OÜ-ga DreamSale ja eraldi OÜ-ga Derlingston, samuti on kaebuse põhjendused esitatud tehingute osas kummagi osaühingu osas eraldi, hindab kohus vaidlustatud otsust sama põhimõtte järgi.

Tehingud OÜ-ga DreamSale 20. Tulenevalt KMS § 29 lg-st1 ja lg 3 p-st 1, § 31 lg-st 1, § 37 lg-st 1 ja lg 7 p-st 2 on käibemaksu puhul tähtis, et kauba müüjaks oleks arvel näidatud isik. Maksuhaldur jõudis kontrollimise tulemusena järeldusele, et reaalseid majandustehinguid kaebaja ja OÜ DreamSale vahel märtsis 2012 ei toimunud, ning et tegemist oli vaid osaühingu poolt kauba soetamise kujundliku vormistamisega läbi ettevõtlust mitteomavate äriühingute, mille lõppeesmärgiks oli kaebajal vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuotsuses on leitud, et kaebaja ja OÜ DreamSale vahel toimunud fiktiivsed tehingud toimusid tõenäoliselt kaebaja juhendamisel, teadmisel ja kokkuleppel OÜ DreamSale volitatud esindaja K. Püvi ja kaebaja müügija ostujuhi A. Ametmaa varasemate pikaajaliste ärisidemete ja tutvuse baasil kaebaja huvides.

21. Maksuotsuse kohaselt pärines maksuhaldurile kaebaja poolt esitatud suhkrusertifikaatide järgi suhkur Poolast ja Leedust, kuid nendest sertifikaatidest ei olnud võimalik tuvastada, kellele on sertifikaat väljastatud, kuna nimi oli musta markeriga läbikriipsutatud. Maksuhaldurile ei esitatud ühtegi rahvusvahelist veoselehte, kuigi kaebaja seletuse järgi pärines suhkur Leedust ja Poolast ja osa kaupa viidi otse tarnija poolt kaebaja kliendile. Maksuhalduri vastuses on märgitud, et teises maksumenetluses on selgunud, et kaebajale esitatud nimetatud markeriga läbikriipsutatud sertifikaadid, mis peaksid tõendama kauba päritolu on väljastatud hoopis OÜ-le Get Finance. Sellise kauba päritolu varjamine sai toimuda ainult kaebaja osalusel ja huvides. OÜ DreamSale endise juhatuse liikme Triinu Paasi (juhatuse liige 06.10.2010-26.03.2012) 13.06.2012 seletusest nähtub, et tal kontaktid kaebajaga puudusid, kuigi oli kahel korral väidetavalt kaebajale suhkrut müünud ja arved pidid olema T.Paasi poolt koostatud. Ka kauba vedu ei toimunud OÜ DreamSale tellimusel. Triinu Paasi ütluste alusel on vastustaja teinud põhjendatud järelduse, et tegelike tehingute asjaoludest tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud T.Paas midagi ei tea ning tema ütlused on ebausaldusväärsed.

22. Vastustajal sai kogutud andmete alusel teekida põhjendatult kahtlus, et kaebaja korraldas OÜ DreamSale arvetele näidatud kaupade soetamise muudelt äriühingutelt iseseisvalt, ilma OÜ DreamSale vahenduseta – kaebaja on ise uurinud Leedu äriühingult UAB Širmulis suhkru hinda ja kauba soetamise võimalusi; DreamSale tarnib kaebaja väitel kauba otse kaebaja kliendi juurde. Need asjaolud võivad olla üheks aluseks järeldusele, et suhkru ostutehingud toimusid kaebaja juhendamisel ja kokkuleppel OÜ-ga DreamSale. Seda järeldust toetab veel asjaolu, et OÜ Hansafarm (endine nimi Foodtrade Logistics) osteti äriühinguna, mis oli registreeritud käibemaksukohustuslasena pärast seda, kui maksuhaldur ei registreerinud 07.12.2011 OÜ Foodtrade Servise OÜ käibemaksukohustuslasena (II kd, tlk.26-31). Foodtrade Service OÜ juhatuse liikmeteks on Toomas Varjund ja Kristel Kesalo. Ka Foodtrade Logistics OÜ, kes on käibemakskohustuslasena registreeritud, juhatuse liikmeks on Kristel Kesalo ja Toomas Varjund. Samas on Kristel Kesalo maksuhaldurile selgitanud, et OÜ

10

Foodtrade Service saavutas kokkuleppe Poola firmaga suhkru soetamise ja Eestisse toimetamise osas. Maksuhaldur on sellest järeldanud, et kuna K. Kesalol oli huvi suhkru soetamise vastu ilma Eesti poolsete tarnijateta, samas oli saavutatud kokkulepe suhkru ostu osas, oli vajalik luua äriühing ja registreerida see käibemaksukohustuslasena. Kuna maksuhaldur ei registreerinud loodud äriühingut (OÜ Foodtrade Service) käibemaksukohustuslasena, osteti juba käibemaksuregistris olev äriühing.

23. Maksuhalduri kahtlusi suurendavad ka OÜ-ga DreamSale seotud asjaolud ja faktid. Maksuotsusest nähtuvalt ei täitnud selle juhatuse liige Kaupo Püvi maksuhalduri korraldust teabe andmise ja dokumentide esitamise osas. Vastustaja arvates on K.Püvi poolt Viljandi teenindusbüroosse esitatud dokumendid vormistatud ainult maksuhaldurile esitamiseks, vältides suulise seletuse andmist. Lisaks on K. Kesalo seletuse järgi olnud OÜ DreamSale volitatud esindajaks tehingutes kaebajaga K. Püvi, kuid maksuhaldurile esitatud lihtkirjalise volikirja järgi puudus K. Püvil volitus teha OÜ DreamSale nimel tehinguid. Ka OÜ DreamSale juhatuse liikme T. Paasi seletuse järgi tegeles tehingutega just K. Püvi, juhatuse liige T. Paas nendest tehingutest midagi ei teadnud. Kohus leiab, et ei saa lugeda tehinguid toimunuks äriühinguga, kelle seaduslik esindaja ei ole tehingutes teadlik.

24. Vastupidiselt kaebaja seisukohale, peab kohus tõendite kogumis oluliseks ka väidetavate tehingute teise poole tausta. Nii on maksuhalduri poolt tuvastatud, et OÜ DreamSale on alates 2010 septembrist kolmel korral vahetanud ettevõtte aadressi ja osanikku, mida maksuhalduri hinnangul tehakse, et vältida osaühingu majandustegevuse kontrollimist. Lisaks on OÜ DreamSale maksuhalduri poolt majandustegevuse tõendamata jätmise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist 17.06.2012 kustutatud. Lisaks on vastustaja kindlaks teinud, et Läti firma SIA LKF Grupa, kelle juhatuse liige on samuti Kaupo Püvi, kinnitas Läti maksuhaldurile kauba müüki OÜ-le DreamSale, kuid Eesti maksuhaldurile kauba saamist OÜ DreamSale ei deklareerinud. Ka ei nähtu kauba eest tasumist OÜ DreamSale pangakontolt. Arvete sellise kajastamise alusel Kaupo Püviga seotud äriühingute vahel tegi maksuhaldur järelduse, et tegelikult ei liikunud nende äriühingute vahel mitte kaup, vaid ainult arved. Sellist järelduse õigust tugevdab asjaolu, et kaebaja ostu-müügijuhil Aavo Ametmaal ja OÜ DreamSale juhatuse liikmel Kaupo Püvil olid juba varasemast ajast tihedad ärija töösuhted, mis andis soodsa võimaluse kokkulepete sõlmimiseks. Riigikohus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust hinnates leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (lahendid nr 3-3-1-39-03, 3-3-1-50-03). Lisaks omab OÜ DreamSeal ka variäriühingule omaseid tunnuseid – ettevõtluse puudumine, töötajate puudumine, sisendkäibemaksu ja käibemaksu tasumise kohutust deklareeritakse võrdsete summadena, osaühingule ülekantud summad võetakse sularahas 750 euro kaupa välja. Kõik need OÜ DreamSale iseloomustavad asjaolud on olulised järelduse tegemisel tehingute mittetoimumise tuvastamisel. Seejuures ei ole õige kaebaja väide, nagu oleks maksuhalduri järeldused tuginenud ainult OÜ DreamSale iseloomustavatel andmetel.

25. Maksuhaldur on kaebusele esitatud vastuses veel põhjalikumalt analüüsinud kui see on maksuotsuses välja toodud, kõiki maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ja andnud pikema ja põhjalikuma vastuse. Kaebaja maksuhalduri vastusele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodud alusel on kohus seisukohal, et vastustaja järeldused, et kaebaja ja OÜ DreamSale vahel ei ole reaalselt majandustehinguid toimunud ning et tegemist on vaid OÜ DreamSale

11

poolt arvete väljastamisega, mille eesmärgiks oli kaebajal vähendada osaühingu käibemaksukohustust. Maksumaksjal lasub MKS § 150 lg 1 tulenevalt kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Antud juhul kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse vastupidisele seisukohale.

Tehingud OÜ-ga Derlingston 26. Maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja suhkrut OÜ-lt Derlingston soetanud, osaühingu arvelduskontodelt ei nähtu suhkru soetamist ja selle kauba transportimisega seotud väljaminekuid Eesti äriühingutele. Osaühingu juhatuse liige Urmas Pill on tüüpiline variisik, kes on saanud äriühingu juhatuse liikmeks vanade võlgade tõttu. Kaebaja, vaidlustades maksuotsust tehingutes OÜ-ga Derlingston, leiab, et maksu määramist ei saa põhjendada teise äriühingu majandustegevuse alusel, kuna pole tõendatud, et kaebaja oli teadlik OÜ Derlingstoni puudutavatest asjaoludest. Samuti on kaebaja arvates maksuhaldur väga pinnapealselt uurinud OÜ-ga Derlingston seotud asjaolusid. Samuti märgib kaebaja, et osaühing on olnud tehingutes OÜ-ga Derlingston heauskne ostja ja ta ei saa vastutada müüja majandustegevuse korraldamise eest.

27. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Vaidlust ei saa olla selles, et OÜ Derlingston juhatuse liige (alates 01.01.2012) oli tüüpiline variisik ja OÜ Derlingston variäriühing. Seda on U. Pill ka oma seletustes maksuhaldurile kinnitanud. U.Pill kinnitusel ei ole ta OÜ Derlingston nimel ühtegi tehingut teinud ega ühtegi dokumenti vormistanud, tema käes ei ole ei tema enda ID-kaarti ega osaühingu pangakaarte. Oma seletustes U.Pill märgib, et Kristel Kesalo nimi seostub tal OÜ Derlingston ostmisega (I kd tlk.88). Kaebaja on maksuhaldurile esitanud aktid (I kd, tlk.84-85), mille järgi andis kauba Tallinna laos üle U. Pill, vastu võttis kaebaja esindajana K.Rappu. Samas on K. Rappu maksuhaldurile kinnitanud, et tegelikult ta kaupa ei ole näinud. Seega ei toimunud mingit kauba ostu, vaid toimus ainult arvete vormistamine, ja seda kaebaja teadmisel ja otsesel osalusel. Maksuhalduri kahtlusi süvendas ka vaidlusaluste tehingute puhul maksuhaldurile esitatud musta markeriga läbikriipsutatud suhkru sertifikaatide esitamine, mis väidetavalt vaidlusaluse kaubaga kaasas oli. Arvetel näidatud kauba päritolu tõendavate sertifikaatide dubleerimine viitab otseselt, et tegelikult suhkrut OÜ-lt Derlingston ei soetatud ja et arvete koostamine toimus kaebaja teadmisel ja huvides. Maksuhalduri väitel kuulusid need sertifikaadid OÜ GET Finance kaubale, mille kaebaja soetas OÜ-lt Marienberg 01.03.2012 ja 08.03.2012. Põhjendatud on kaebaja väide, et üksnes vormikohased arved ei tõenda konkreetsete tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel. Lisaks on vastustaja maksuotsuses vastuseks kaebaja eriarvamusele andnud hinnangu ka eriarvamusele lisatud dokumentidele (kirjavahetus kaebaja ja OÜ Derlingston vahel, kauba üleandmis-vastuvõtmise aktid), leides, et need aktid on koostatud hiljem, mitte siis kui kaup tegelikult üle anti ja et kaup ei ole tegelikult OÜ-lt Derlingston ostetud.

28. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses välja toonud ka kaebaja ja Leedu firma UAB Kanpus vaheliste tehingutega seotud asjaolud ja nendest tuvastatud asjaoludest tulenevad järeldused. Vastustaja on menetluse käigus Leedu maksuhaldurilt saanud vastuse, mille järgi UAB-l Kanpus puudus perioodil oktoober 2011 kuni detsember 2012 ettevõtlus ning ta ei teostanud ka ühendusesiseseid tehinguid, UAB Kanpus on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 28.12.2012.a. Maksuotsuses ja maksuhalduri vastuses on välja toodud ka, miks maksuhaldur luges kaebaja selgituse OÜ-lt Derlingston ostetud kauba kohesest edasimüügist ja kaebaja laoarvestusest ebausaldusväärseks. Alusetu on seega kaebaja väide, et kaebaja on

12

OÜ-ga Derlingston seotud asjaolusid väga pinnapealselt uurinud. Kaebaja ei ole seejuures ise millegagi vastustaja poolt tuvastatut ümber lükanud ega püüdnud seda ka peale vastustaja vastust teha.

29. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuotsuse tühistamiseks alus puudub, maksuhaldur on põhjendanud oma kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses ning et vaidlustatavate tehingute puhul on tegemist teadlikult tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks OÜ DreamSale ja OÜ Derlingston nimel arvete koostamise ja sisendkäibemaksu deklareerimisega. Kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning dokumendi fiktiivsusest, kuid ikkagi on kajastanud seda maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega. Riigikohus on leidnud, et kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, ei laiene ostjale heausksuse põhimõtet. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud tehingute toimumist tõendada ning maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja on vääralt oma käibemaksuarvestuses vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu kajastanud.

Tulumaks 30. Vastustaja on maksuotsuses tulenevalt sellest, et OÜ Hansafarmer ei soetanud suhkrut OÜ-telt DreamSale ja Derlingston ning on teadlikult esitanud maksuhaldurile valeandmed, lugenud nende arvete alusel tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja tulumaksuga maksustanud. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-47-06 (p 10) ja nr 3-3-1-34-06 (p 14) märkinud, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus õige. Tulumaksuga maksustamine on toimunud hindamise teel, mida võimaldab MKS § 94 lg 1. Maksuotsuses on märgitud, et kuna leidis kinnitust, et Leedu äriühing UAB Širmulis on märtsis 2012 müünud kaebajale 24 00 kg suhkrut summas 21 244 eurot, ja see kaup oli olemas, vähendas maksuhaldur kaebaja maksukohustust ja maksustas tulumaksuga kaebaja poolt väidetavalt suhkru soetamiseks tehtud väljamakse (70 930,56 eurot) ja äriühingult UAB Širmulis saadud suhkru müügikogusele vastava müügihinna vahe 49 686,56 eurot (70 930,56- 21 244). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna maksuhaldur on rakendanud hindamise põhimõtet kauba osas, mis oli reaalselt olemas, on kaebaja väide maksu määramise väidetava karistusliku iseloomu osas põhjendamatu. Ülejäänud kauba olemasolu on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud, tehingute osas OÜ-ga Derlingston täielikult. Kohus on seisukohal, et tulumaks määramine on toimunud maksumenetluses kogutud ja kaebaja poolt esitatud tõendite alusel ja vaidlustatud maksuotsus on tulumaksu määramise osas õiguspärane. Kaebaja etteheide, et temalt ei ole hindamise läbiviimiseks vajalikke andmeid küsitud, on põhjendamatu. Kaebajal oli võimalik kogu maksumenetluse ja ka kontrollaktile eriarvamuse esitamisel selliseid tõendeid ja andmeid esitada, kui need olid olemas.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik