3-13-206/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-206 Haldusasi Arvi Susiku kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arvi Susiku määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus muutmata ja Arvi Susiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Arvi Susik esitas 30.01.2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt tekitati A. Susikule mittevaralist kahju sellega, et 06.07.2012. a ei lubanud vanemvalvur teda jalutama, sest ta kandis kindaid. Kaebaja nõudis seetõttu vanglalt kahjuhüvitist summas 50 eurot. Kuna A. Susik oli sunnitud Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks pöörduma kohtusse, siis palub ta kohtu kaudu hüvitisena välja mõista 150 eurot. Tallinna Vangla 17.10.2012. a otsusega nr 5-18/29167 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. A. Susik sai 17.10.2012. a otsuse kätte 19.10.2012. a. Lisaks taotleb A. Susik Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 550 eurot, sest tal ei võimaldatud ajavahemikul 09.07.2012. a – 13.07.2012. a helistada oma kaitsjale. Tallinna Vangla on samasisulise kahju hüvitamise taotluse jätnud rahuldamata 25.10.2012. a otsusega nr 5-18/29767-3, mille kaebaja sai kätte 29.10.2012. a. Tallinna Halduskohtu 01.02.2013. a määrusega anti A. Susiku kaebus Tartu Halduskohtu alluvusse.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2013. a määrusega A. Susiku kaebuse käiguta ja andis tähtaja kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning oma nõuete täpsustamiseks.

2

3. 20.03.2013. a esitas A. Susik halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt olid Tallinna Vangla vaidlustatavatel otsustel puudulikud vaidlustamisviited. Kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud sellest, et A. Susikul puuduvad juriidilised teadmised ning Tartu Vangla arvutiklassis oli halduskohtumenetluse seadustikuga tutvumiseks aeg piiratud. Arvutiklassi pääseb 1-2 nädala jooksul alates taotluse esitamisest ja korraga vaid 50-ks minutiks. Halduskohtumenetluse seadustik on aga väga mahukas. Samuti pidi A. Susik kaebuse koostamiseks esitama Tallinna Vanglale teabenõudeid ning pärast nendele vastuste saamist, sai ta alles kaebuse koostamise lõpetada. 4. 26.04.2013. a määrusega võttis Tartu Halduskohus A. Susiku kaebuse menetlusse ning luges menetletavateks nõueteks Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 150 eurot seoses jalutuskäigule mitteviimisega ning summas 550 eurot seoses kaitsjale helistamise mittevõimaldamisega. Kohus leidis, et A. Susiku taotlus tuvastada, et vangla on õigusvastaselt jätnud tema helistamise avaldused ja kaebused registreerimata, sisaldub juba kahju hüvitamise nõudes.

5. Tallinna Vangla leiab 03.05.2013. a seisukohas, et A. Susiku kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei esine. Vangla otsustel olid vaidlustamisviited ning kaebaja oleks saanud kaebetähtaja pikkust täpsustada, nt küsida ametnikelt, tutvuda õigusaktidega paberkandjal, kuid ta oli passiivne. Seega objektiivsed põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.

6. Tartu Halduskohus lõpetas 21.05.2013. a määrusega menetluse A. Susiku kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Samas määras kohus tagastada A.S. poolt tasutud riigilõiv summas 16,50 eurot pärast määruse jõustumist. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja sai kohtueelset menetlust lõpetavad lahendid kätte 19.10.2012. a ja 29.10.2012. a ja esitas kaebuse alles 30.01.2013. a, ületas ta 30 päevast kaebetähtaega üle kahe kuu. Kaebaja ei esitanud objektiivseid asjaolusid, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja toodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel. Kuigi vaidlustatud Tallinna Vangla otsuste vaidlustamisviidetes ei ole välja toodud konkreetset aega, mille jooksul tuleb kaebusega kohtusse pöörduda, ei saa ka õiguslikult kogenematu isik eeldada, et kaebusega võib kohtusse pöörduda määramata aja jooksul. Vaidlustamisviites oli olemas viide konkreetsele seadustikule ning sellega tutvudes pidi kaebajale olema arusaadav, millise aja jooksul on võimalik kaebusega kohtu poole pöörduda. Vastustaja märgib õigesti, et kaebetähtaega oleks kaebaja saanud täpsustada ka vangla ametnikelt. Kaebetähtaja kulgemise jooksul on A. Susik külastanud Tartu Vangla arvutiklassi 29.10.2012. ja 11.11.2012. a kokku 1 tund ja 40 minutit. Nimetatud aja jooksul oleks kaebajal olnud võimalik välja selgitada halduskohtusse kaebusega pöördumise tähtaeg. Kohus möönab, et Tallinna Vangla otsustel olevad vaidlustamisviited ei ole nõuetekohased, kuivõrd viidetes ei ole märgitud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaega. Samas ei saa see asjaolu olla mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuivõrd kaebetähtaja täpsustamine ei olnud keeruline ja oli mõistlikult teostatav. A. Susiku märgitud kaebuse hilinenult esitamise põhjus informatsiooni kogumise ja Tallinna Vanglale teabenõuete esitamise näol, ei ole samuti mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebus tuleb esitada kaebetähtaja jooksul, lisadokumentide kogumine kaebetähtaega ei pikenda, kuna neid on võimalik esitada kohtule ka hiljem kaebuse juurde lisamiseks. Samas

3 nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas teabenõuded Tallinna Vanglale 27.12.2012. a ja 15.01.2013. a, s.o pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tuleb kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 16,50 eurot tagastada selle maksjale A.S.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. A. Susik esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus määruse tegemisel läinud vastuollu HKMS § 2 p-ga 1 ja EIK art 6 p-ga 1. Halduskohus otsis kaudseid põhjusi, et kaebetähtaega mitte ennistada, kuigi haldusmenetluse seadus (HMS) § 57 p 3 annab selleks seadusliku võimaluse. Vanglas on kinnipeetavate tegutsemisvabadus piiratud, kuna nad peavad alluma vangla sisekorrale. Vanglas ei käi asjad nii lihtsalt nagu halduskohus on leidnud, s.t vangla ametnike nt inspektor-kontaktisiku kaudu ei ole võimalik kaebetähtaega täpsustada. Inspektor-kontaktisikud ega ka teised valvurid ei pea omama põhjalikke teadmisi halduskohtumenetluse seadustikust. Seadusi saavad kinnipeetavad lugeda ainult arvuti kaudu. Kaebuse korrektseks koostamiseks on vaja teada seadusest rohkem kui ainult kaebetähtaega. Kaebaja soovis kaebuse korralikult koostada, et kohtul oleks lihtsam otsust teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Susiku määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

9. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastustuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja sai kahju hüvitamise taotlusest keeldumise aktid kätte 19.10.2012 ja 29.10.2012. Seega oli tal õigus kohtusse pöörduda esimesel juhul hiljemalt 19.11.2012 ja teisel juhul 29.11.2012. Kaebus halduskohtule on esitatud alles 30.01.2013. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

10. Kaebaja on kaebuse mittetähtaegset esitamist põhjendanud sellega, et kuna haldusaktides oli vaidlustamisviide sõnastatud puudulikult, siis ei olnud ta teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast. Samuti on kaebaja määruskaebuses leidnud, et halduskohus oleks tema arvates pidanud kaebuse esitamise tähtaja ennistama. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Tõepoolest on kohtul õigus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Riigikohtu halduskolleegium on väljendanud seisukohta, et tähtaja ennistamist peavad üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p-d 16-17). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal oli küllaldaselt aega, et pärast kahju hüvitamise taotlustele vastuste saamist välja selgitada, millise tähtaja jooksul ta peab

4 pöörduma halduskohtusse. Halduskohus on viidanud sellele, et kaebaja on kaebetähtaja kulgemise jooksul kahel korral 29.10.2012 ja 11.11.2012 külastanud arvutiklassi, kus tal oli arvuti abil võimalik tutvuda seadustega. Samuti oli kaebajal võimalik selles küsimuses pöörduda inspektor-kontaktisiku poole, kes on ka kursis edasikaebamise küsimustega. Tegemist ei ole ka keeruka protsessuaalse küsimusega. Samuti ei ole ka õiguslike teadmisteta inimesel alust eeldada, et vaidlust saab lahendada määramatult pika aja jooksul. Samuti ei saa kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks olla asjaolu, et kaebaja soovis kaebust koostada korrektselt. 30-päevane tähtaeg on ringkonnakohtu arvates piisav selleks, et isikul oleks võimalik koostada kaebus halduskohtule. Kuna puuduvad alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, siis oli halduskohtul õigus lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi