3-12-1812/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1812 Haldusasi Helena Mileiko kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 27.07.2012. a otsuse nr 12.1-4/00082 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Helena Mileiko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Helena Mileiko Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 15.11.2012. a otsus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 17. aprillini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.07.2012. a sisenes Helena Mileiko sõidukiga Ford Excursion reg nr XXXX Vene Föderatsioonist Koidula tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki. Tollipunktis allutati reisija ja sõiduk tollikontrollile ning tuvastati, et sõiduki kütusepaagis oli bensiini 201,8 liitrit.

2. Tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91582977 kohaselt arvestati aktsiisikaubana deklareerimisele kuuluvalt bensiinikoguselt imporditollimaksu summas 134,26 eurot ning 14.07.2012. a teates nr 10.1-2/036990 kohustati H. Mileikot antud summa tasuma 5 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

3. MTA 27.07.2012. a kauba hõivamise otsusega nr 12.1-4/00082 otsustati hõivata tolliläbivaatuse aktiga nr 12-12.1-5/13/2031 hoiule võetud kaup, s.o bensiin koguses 201,8 l. Otsuses märgiti, et Ühenduse tolliseadustiku art 53 lg 2 alusel tuleb nõuda H. Mileikolt sisse kauba tolli valduses hoidmise kulud ning hõivatud kauba hävitamise korral nõuda H. Mileikolt tolliseaduse (TS) § 97 lg 4 alusel välja kauba hävitamise kulud.

4. 27.08.2012. a saabus Tartu Halduskohtule H. Mileiko kaebus MTA 27.07.2012. a otsuse nr 12.1-4/00082 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud MTA otsus ebaseaduslik, kuna maksude tasumise nõudmiseks ja kauba hõivamiseks puudub õiguslik alus. H. Mileiko kasutuses olevas sõidukis oli kogu kütus standardses kütusepaagis ning vajalik sõiduki sihipäraseks kasutamiseks vastavalt alkoholitubaka-, kütuseja elektriaktsiisiseaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 nõuetele. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2007/74 art-s 11 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad aktsiisivabastuse, mis tahes sõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütuse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit. Kuna kaebaja sõidukis olev kütuse kogus ega väärtus ei ületa kehtestatud norme, siis ei tulene seadusest ega tollieeskirjadest kohustust sellise kütuse eest riigile täiendavalt makse tasuda. Vaidlustatud otsuses on paljasõnaliselt märgitud, et kütus kuulub importtollimaksudega maksustamisele, sealjuures puuduvad viited sellise tegevuse õiguslikule alusele. Otsus ei võimalda kontrollida, milline on maksuja tolliameti töötajate tegevuse faktiline ja õiguslik alus. Ainuüksi piiriületuste arvust ja sagedusest ei saa järeldada, et kaebaja oleks tegelenud kütuse sisseveoga kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja on ostnud kütust nii Eestist kui Vene Föderatsioonist samas mootorsõidukis kasutamiseks ning oma sõitude sihtkohta jõudmiseks, mitte aga kaubanduslikul eesmärgil. Kaebajal on teisel pool piiri hulgaliselt sugulasi ja tuttavaid ning ta kasutab tihti Petseris teenuseid, mis on soodsamad kui Eestis. Isik, kes õigusnormide ja nende rakendamise varasema praktika põhjal teadis, et ta ei ole rikkunud kehtivaid seadusi ning toimib nende piires, ei saanud ette näha MTA juhtkonna poolt ametnikele antud ilmselt ebaseaduslikke juhiseid ning vastutada selle tagajärgede eest.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 15.11.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on H. Mileiko vaidlustanud ainult kütuse hõivamise otsuse. Seega puudub kaebajal õigus vaidlustada sõiduki kinnipidamisega või tollimaksu arvestamise ja määramisega seotud küsimusi. Kaebaja ei ole eelnevalt vaidlustanud tema poolt või tema nimel 14.07.2012. a koostatud tollideklaratsiooni, mis on olnud aluseks nii tolli poolt saadetud teatele kui kauba hõivamise otsusele. Kuna kaebaja tollimaksu tähtajaks ei tasunud, hõivas toll kauba TS § 45 alusel. Kaalutlusõigus kauba hõivamiseks või mittehõivamiseks MTA-l puudus. Seega on MTA 27.07.2012. a kauba hõivamise otsus seaduslik, selles on piisava selgusega välja toodud otsuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud alused. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja varjatud eesmärgiks on kütuse hõivamise otsuse vaidlustamise kaudu tollimaksu määramise ja tasumise kohustuse vaidlustamine. MTA ei ole vaidlusaluse 27.07.2012. a otsusega kaebajale tollimaksu määranud ega kohustanud seda summat tasuma. Aktsiisi tasumise kohustuse seisukohalt olulised asjaolud on kirjas kaebaja poolt esitatud tollideklaratsioonis, milles esitatud andmete õigsuse eest vastustab kaebaja tulenevalt TS §-st 38. Nimetatud tollideklaratsiooni vaidlustatud ei ole ja see on kehtiv ning õiguslikke tagajärgi toov. Kui kaebaja on seisukohal, et tollideklaratsiooni ei tulnud koostada või, et seal olevad andmed on ebaõiged, on tal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja maksude tagasimaksmist. Juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata, võib taotluse esitanud isik esitada tollile vaide või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebusega tegelikult silmas peetud eesmärki ei ole kaebajal kauba hõivamise otsuse vaidlustamisega võimalik saavutada. Aktsiisi tasumise kohustus tuleneb kehtiva deklaratsiooni alusel. Kuna kaebajal puudub käesolevas asjas deklaratsiooni vaidlustamise õigus, ei ole tal võimalik ümber lükata deklaratsioonis märgitut ega deklareeritud kaupa käsitleda kaubana, millele kohaldatakse aktsiisivabastust. Seetõttu puudub vajadus ka kaebuse muutmiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. H. Mileiko esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas halduskohus vääralt materiaalõigust. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et maksukohustus tekkis H. Mileiko poolt või tema nimel esitatud reisijadeklaratsiooni alusel ning kuna deklaratsiooni ei ole vaidlustatud, on kauba hõivamise otsus seaduslik. Järgida tuleb Ühenduse Tolliseadustiku art 4 p-de 17 ja 18. Tolliprotseduurile suunamisest ei saa tuleneda deklarandi maksukohustus. Tegelikult saab deklarant tasumisele kuuluva maksusumma kohta informatsiooni mitte tema enda koostatud deklaratsioonist vaid seda kontrollinud ning maksukohustuse määranud ametnikult. Halduskohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et kütuse koguse tuvastamisel koostas deklaratsiooni tolliametnik, kes otsustas tasumisele kuuluva tollimaksu summa. Selliseks tegevuseks puudus H. Mileiko volitus või seadusest tulenev õigus. Kaebajale ei ole teada deklaratsiooni koostamise õiguslik alus. Deklaratsioon kajastas tegelikku olukorda ning kaebaja suhtes pidanuks rakendama ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastust, kuid sellest hoolimata nõuti H. Mileikolt viivitamatult aktsiisimaksu tasumist. Selline ametniku õigus ei tulene seadusest ega

H. Mileiko nimel koostatud reisijadeklaratsioonist, mistõttu ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kütuse hõivamise otsusele ei ole ilma deklaratsiooni vaidlustamata võimalik õiguslikku hinnangut anda. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena tekkinud nõue on samuti ebaseaduslik ning kuna ainsaks dokumendiks, mis kajastab H. Mileiko vara hõivamist on vaidlustatud haldusakt, siis puuduvad teised võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Seega on väär halduskohtu seisukoht, et vaidlustada oleks tulnud reisijadeklaratsiooni, kuna kütust ei hõivatud mitte deklaratsiooni, vaid sellele ametiisikute poolt antud tõlgenduse alusel, mis on väljendatud kütuse hõivamise otsuses. Olukord, kus MTA püüab väita, et maksude tasumise aluseks on seadus ning reisijadeklaratsioon, ei ole kooskõlas hea haldustavaga ning püüab tekitada olukorra, kus kohustatud isikult võetakse võimalus saada kohtulikku kaitset. Üksikjuhtumi kohta tehtud otsustus, mille alusel nõutakse isikult sisse teatud maksud, ei pruugi olla alati seaduslik ning selle vaidlustamine ei saa olla välistatud. Deklaratsiooni vaidlustamine ei ole asjakohane, kuna selles sisalduvad andmed on õiged ning seega on arusaamatu, millises osas ja millisel alusel tuleks deklaratsiooni vaidlustada. Kaebaja palub ringkonnakohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, kuna õiguskantsler on 11.10.2012. a seisukohas pidanud MTA praktikat Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Vajalik on saada hinnang Euroopa Liidu välispiiril kujunenud aktsiisimaksu määramise korrale.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et ebaõige on kaebaja seisukoht, et kaebuse varjatud eesmärgi, tollimaksu tasumise kohustusest vabanemiseks, saavutamiseks ei ole vaja tollideklaratsiooni vaidlustada.

Juhul kui kauba hõivamise otsus tühistatakse, ei too see kaasa tollideklaratsioonil deklareeritud andmete pinnalt arvutatud tollimaksu tühistamist. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ta on vaidlustanud kauba hõivamise otsuse ning tollideklaratsiooni teema jääb antud vaidluse raamidest välja. Seega on kaebaja väited tollideklaratsiooni koostamise õigusliku aluse kohta asjakohatud. Samas ei ole kaebaja esitanud väiteid vaidlustatud otsuse õigusvastasuse põhistamiseks.

H. Mileiko esitas 02.07.2012. a reisija deklaratsiooni. Kuna tollil oli alus arvata, et sõidukis võib olla kütust, millelt tekib maksukohustus, teostas toll sõiduki läbivaatuse ja vormistas veoki läbivaatuse akti. Kütuse koguse kindlakstegemiseks toimus selle mõõtmine AS Metrosert poolt, misjärel vormistati tollis elektroonilises andmetöötlussüsteemis Complex tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91582977. Asjassepuutumatud on kaebaja väited piiriületuste arvu ja sageduse kohta ning sõiduki varasemalt mittekontrollimise ja tolliametnike käitumise muutumise osas. Kaebaja jättis tähelepanuta, et import ei tohi olla kaubanduslikku laadi, seega aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Kaebaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse regulaarselt kaubanduslikul eesmärgil ning pärast Eesti Vabariiki jõudmist kütus eemaldatakse sõiduki kütusepaagist. Asjassepuutumatu on kaebaja viide õiguskantsleri 11.10.2012 seisukohale. MTA on teavitanud avalikkust kontrollide tõhustamisest piiripunktides. Ekslik on kaebaja arvamus, et toimunud on piiri ületamise reeglite muutmine. Vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte muudetud ei ole, vaid aset on leidnud MTA ametnike kontrollitegevuse tõhustamine. Kaebusest nähtuva eesmärgi saavutamiseks on seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning seda tuleb isikul ka järgida. Kui isikul vastav soov aga puudub, ei saa siiski sellisel juhul pidada põhjendatuks väidet, et temalt on võetud võimalus saada kohtulikku kaitset. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt isik mõistab kohtueelse menetluskorra olemasolu, kuid ei soovi seda järgida, milline käitumine ei ole aktsepteeritav ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna Euroopa Kohus ei lahenda siseriiklike õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud lahkarvamusi ega ka tõenduslikke küsimusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.11.2012. a otsus tuleb tühistada ja asi saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

9. HKMS § 120 lg 1 sätestab, et kohus selgitab välja vaidluse eseme ja sama lõike p 3 alusel kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele.

Kuigi ainult kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus oleks selgitanud tema valiku tagajärgi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-87-11, p 14 ja 27.11.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-62-13, p 14). MTA 27.07.2012. a otsusega nr 12.1-4/00082 otsustati hõivata MTA tolliläbivaatuse aktiga nr 12-12.1/13/2031 hoiule võetud kaup, nõuda kaebajalt sisse kauba tolli valduses hoidmise kulud ja hõivatud kauba hävitamise korral nõuda kaebajalt sisse selle hävitamise kulud..

Tolliseaduse § 45 lg 1 alusel hõivatakse kaup juhul kui importtollimaksud ei ole määratud tähtpäevaks tasutud. Kaebajale oli 14.07.2012 väljastatud kirjalik teade nr 10.1-2/036990, mille kohaselt ta oli kohustatud importtollimaksu tasuma 5 päeva jooksul alates teate kättesaamisest (tl 5-6). Halduskohus on oma otsuses ka ise leidnud, et kauba hõivamise otsuse tühistamisega ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, kuna aktsiisi tasumise kohustus tuleneb kehtivast seadusest. Samuti on halduskohus viidanud sellele, et kui kaebaja leiab, et tollideklaratsiooni ei tulnud koostada, siis on tal õigus nõuda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist.

Sisuliselt nähtub kaebaja kaebusest halduskohtule, et kaebaja ei nõustu ei kütuse äravõtmisega ega ka sellega, et teda kohustati tasuma importtollimaksu. Kaebaja on vaidlustanud kogu MTA tegevuse kaebaja suhtes. Seega on võimalik kaebusest välja lugeda seda, et kaebuse eesmärgiks on ka tollideklaratsiooni tühistamine, kuigi selget sellesisulist taotlust ei ole kaebaja esitanud. Halduskohtu kohustus oli juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et tema soovitud eesmärgi saavutamiseks on kaebajal vajalik vaidlustada tollideklaratsioon ja seoses sellega teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks.

Kuna halduskohus toimiku materjalidest nähtuvalt kaebajale sellist ettepanekut ei ole teinud, siis on tegemist uurimisprintsiibi rikkumisega, mis on kohtumenetluse normide oluline rikkumine ja toob kaasa otsuse tühistamise. Asi tuleb saata halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi