3-12-1795/45 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-12-1795 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt toetuste summade õigusliku aluseta maksmise viivitamise eest viivise (3266 eurot 65 senti) või alternatiivselt alusetult saadud raha eest intressi (2438 eurot 69 senti) väljamõistmiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX , esindaja Henn Koduvere Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.

2. Mõista PRIA-lt välja intress summas 2435 eurot 7 senti.

3. Mõista PRIA-lt välja kaebaja kasuks kantud menetluskulud summas 227 eurot 50 senti. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 17. märtsist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 16. aprillil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 16. juuni 2008. a käskkirjaga nr 13.13-7/499 määrati XXX põllumajandusministri 9. novembri 2007. a määruse nr

128 "Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" alusel investeeringutoetus.

PRIA otsustas 28. juuli 2010. a otsusega nr 13-6/1359 XXX investeeringuobjekti mittesihi-pärase kasutamise tõttu tagasi nõuda osa investeeringutoetusest (40 189 eurot 88 senti) ja sellele lisanduva intressi. PRIA tasaarvestas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 100 lg-le 2 tuginedes tagasinõutava toetuse kaebajale väljamakstavate teiste toetustega. PRIA korraldas tasaarvestust kaebaja esitatud maksegraafiku alusel. Kaebaja soovis, et igakordsetest väljamaksetest tehtaks tagasinõude katteks kinnipidamisi osaliselt, et vältida viiviste ja intresside tasumise kohustust tema ja kolmandate isikute vahelistes suhetes.

2. Tartu Halduskohus tühistas 16. veebruari 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-2889 PRIA eelnimetatud otsuse. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Halduskohtu otsusele tuginedes kohustas PRIA 29. juuni 2012. a otsuse nr 13-6/1388 resolutsiooni p-ga 2 PRIA finantsosakonda tagastama I. Härmale 28. juuli 2010. a otsuse nr 13- 6/1359 alusel tasaarvestatud osa investeeringutoetusest.

3. XXX esitas 13. juulil 2012 PRIA-le taotluse tasuda kohtumenetluse tulemusena alusetuks osutunud toetussumma ja intresside kinnipidamisega seonduvalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kokku 3266 eurot ja 65 senti. Taotluses tugines ta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-tele 1 ja 4.

4. PRIA jättis viivisenõude 9. augusti 2012. a vastusega nr 13-1/9747-1 rahuldamata. PRIA märkis, et riigivastutuse seadus ei näe viivise maksmist ette. Samuti ei näe makseagentuuri poolt maksetega hilinemisel viivise maksmist ette Euroopa Liidu ega siseriiklikud toetuste määramist ja maksmist reguleerivad õigusaktid ning pole sätestatud, millistest rahalistest vahenditest tuleks viivist sellisel juhul maksta ja milline peaks olema viivise määr.

PRIA vastuse kohaselt sätestab Euroopa Liidu Nõukogu määruse EÜ 1698/2005 art 70 lg 8, et avaliku sektori kulutused ettevõtetele antavale abile peavad vastama riigiabi kohta sätestatud abi ülemmääradele. Sama määruse art 2 punkti i kohaselt on avaliku sektori kulutused kõik tegevuste finantseerimiseks antavad riiklikud panused, mis pärinevad riigi või piirkondlike või kohalike asutuste või Euroopa ühenduste eelarvest ning mis tahes muud samalaadsed kulutused. Kui lähtuda sellest, et avaliku sektori kulutuste mõiste hõlmab ka toetustega seotud viivist, ei ole viivist võimalik maksta, kui toetust makstakse riigiabi kohta sätestatud ülemmääras. Ka viivis oleks selle tasumise korral riiklik panus, mida tuleb käsitada avaliku sektori abistava kulutuse osana. Avaliku sektori abistavatele kulutustele kehtestatud ülemmäära ei tohi viivise väljamaksmisega varjatult suurendada.

5. 23. augustil 2012 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas kaht alternatiivset nõuet: mõista PRIA-lt välja toetuste maksmisega alusetult viivitamise eest viivis (3266 eurot 65 senti) või intress kaebajalt alusetult saadud raha eest (2438 eurot 69 senti). Kaebaja esitas mõlema nõude suuruse kohta vastavalt viiviseja intressiarvestuse.

6. Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1795 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et tagasinõude katteks tasaarvestuste tegemine oli kooskõlas ELÜPS § 100 lg-ga 2. Kaebaja oli ise nõustunud tagasimakse tasaarvestamisega teiste toetussummade arvel. Talle oli määratud veel neli erinevat liiki toetust, mida suures osas rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.

7. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

9. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kas tühistada haldusja ringkonnakohtu otsused ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata või tühistada vaidlustatud otsused ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Riigikohus rahuldas 20. veebruari 2014 kohtuotsusega XXX kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 6. novembri 2012 otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2013 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegium asus nimetatud kohtuotsuse p-s 21seisukohale, et kaebaja intressinõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 lg 1 alusel on põhjendatud ja saatis asja nõude suuruse põhjendatuse kontrollimiseks uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

11. 26. veebruaril 2014 saatis kohus vastustajale kohtunõude (tl 121), milles palus esitada vastustajal oma seisukoht kaebuses esitatud intressinõude suuruse põhjendatuse osas.

12. Tartu Halduskohtu 3. märtsi 2014 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise kuupäeva.

KAEBAJA VÄITED

13. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja poolt kohtule 28. veebruaril 2014 esitatud täpsustusele kaebaja intressinõude osas, millega kaebaja intressinõue väheneks 3,62 euro võrra summani 2435,07 eurot. Menetluskulude dokumendid esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 9. oktoobril 2012 (tl 26-34) ja Tartu Ringkonnakohtule 15. märtsil 2013 (tl 74-83) ning palub nimetatutest menetluskulude jaotamisel lähtuda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

14. Vastustaja saatis vastavalt 26. veebruari 2014 kohtunõudele intressinõude suuruse põhjendatuse, mille kohaselt on kaebaja poolt nõutava 2438,69 euro asemel õige intressisumma 2435,07 eurot (tl 123).

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

15. Riigikohtu halduskolleegium nõustus oma 20. veebruari 2014 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-81-

13 kohtute seisukohaga, et ELÜPS ei näe toetuste hilinenult maksmise eest viivise tasumist ette. Samuti ei näe viivise tasumist õiguskaitsevahendina ette riigivastutuse seadus. Kolleegiumi hinnangul ei ole vastustaja praeguses asjas toetuste maksmisel viivitanud. Tasaarvestusega täitis PRIA kaebaja nõudeõigusele vastava kohustuse (p 13).

16. Sama Riigikohtu lahendi p 15 kohaselt asjaolu, et PRIA on põhisumma tagastusnõude õiguspärasuse üle toimunud kohtuvaidluses jõustunud kohtulahendi alusel ise tagastanud, ei võta kaebajalt õigust RVastS § 23 p 1 alusel nõuda intressi aja eest, mil põhisumma oli alusetu tasaarvestuse tõttu PRIA käes, st ajavahemiku eest tasaarvestuse tegemisest kuni põhisumma tagastamiseni.

RVastS § 23 p-le 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides. Erinormi puudumisel tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Kui riigivastutuse seadusega ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid (RVastS § 22 lg 2).

17. Riigikohtu halduskolleegium asus seisukohale, et kaebaja intressinõue RVastS § 23 p 1 alusel on põhjendatud (RKHKo 20.02.2014, 3-3-1-81-13, p 23).

18. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja oma nõude suuruse kinnituseks intressiarvutuse summas 2438,69 eurot (tl 3-4).

19. PRIA 26. veebruari 2014 vastuses kohtunõudele (tl 123) nähtub, et tabelis alussummadena välja toodud summad on kõik 3 sendi võrra suuremad kui PRIA andmetes kajastub. Tabelis olev viimane nn alussumma 45 193,44 eurot sisaldab ka ohustatud tõugu looma tagasinõude otsust (12-6/126 25.01.12) summas 130,63 eurot, mida ei ole tühistatud ja mida PRIAl on õigus tasaarvestada. Seega peab tabelis kaebaja poolt välja toodud alussumma asemel olema 130,63 euro võrra väiksem summa s.o 45 062,78 eurot ja intress sellelt summalt oleks 1 062,36 euro asemel 1 058,74 eurot. Arvesse võtmata 3-sendiseid erinevusi, siis oleks nõutava 2 438,69 euro asemel õige intressisumma 2 435,07 eurot (s.o 3,62 eurot kaebaja poolt nõutavast väiksem summa).

20. Kaebaja esindaja ei vaidle vastu intressinõude osas, millega kaebaja intressinõue väheneks 3,62 euro võrra summani 2435,07 eurot (tl 127).

21. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab XXX kaebuse ja mõistab vastustajalt RVastS § 23 p 1 alusel välja kaebaja kasuks alusetult saadud raha eest intressi summas 2435eurot 7 senti.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 26-34, 74-83). Kaebaja menetluskuluks on halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv, kokku 196 eurot (tl 14 ja 51) ning õigusabi andmine summas 31 eurot 50 senti. Kohus leiab, et menetluskulud antud asjas on põhjendatud, arvestades asja keerukust ja mahtu ning need on kantud, järelikult tuleb kaebaja menetluskulud kokku 227 eurot 50 senti välja mõista PRIA-lt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik