3-13-1830/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1830

Otsuse kuupäev

17. märts 2014

Kohtunik Roby Koik

Menetlusosalised Kaebaja – Marek Anni, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Mare Ülenurm

Kohtuasi Marek Anni kaebus Maksuja Tolliameti 28. juuni 2013 korralduse nr 12.2-3/9712-7 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 16. märtsini 2014. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 10.08.2012 korraldusega nr 12.2-3/9712-1 alustati TEAM

3 CONSULTING OÜ (registrikood 10995797) suhtes 2012. aasta juuli kuu osas käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Sama korraldusega kohustati maksukohustuslast dokumentide esitamiseks, teabe andmiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks.

2. MTA 28.06.2013 korraldusega nr 12.2-3/9712-7 kohustati Marek Annit kui kolmandat isikut ilmuma 09.07.2013 kell 10.00 maksuhalduri juurde ning andma teavet OÜ Kekgreen Visual poolt TEAM 3 CONSULTING OÜ-le arvete nr 20015 ja nr 20016 alusel osutatud teenuste (kodukülastusteenus ning internetireklaamija reklaamikujundusteenus) kohta.

3. M. Anni esitas 16.07.2013 MTA-le vaide eelnimetatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti MTA 31.07.2013 vaideotsusega rahuldamata.

4. 02.09.2013 saabus Tartu Halduskohtusse M. Anni kaebus nõudega tühistada MTA 28.06.2013 korraldus nr 12.2-3/9712-7.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

5. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus ei vasta seaduse nõuetele, korraldusest ja vaideotsusest ei nähtu, et tegelikult oleks täidetud MKS § 61 lg 2 sätestatud kolmanda isiku poole pöördumise eeldused.

6. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole. Kuna seadus osundab selgelt kolmanda isiku poole pöördumise eeldustele, siis peaks olema selge, et kolmanda isiku poole pöördumine saab toimuda ainult siis, kui teabe osas on pöördumine maksukohustuslase poole toimunud. Korralduses ja vaideotsuses väidetud asjaolu, et „enne kolmanda isiku poole pöördumist on pöördutud Team 3 Consulting juhatuse liikme Marki Ilves poole, kelle seletuste kohaselt oli arvete alusel teenuse osutajaks Kekgreen Visual OÜ“, pole mingi eelnev maksukohustuslase poole pöördumine, sest teenuste osutajana kajastus Kekgreen Visual OÜ juba esitatud arvetel.

Kaebaja tõlgendab MKS § 61 lg 2 selliselt, et konkreetsed tehinguid puudutavad asjaolud täpsustatakse kõigepealt maksukohustuslasega ja kolmandale isikule esitatakse vajadusel konkreetne teabenõue. Kontrollitava maksukohustuslase täiendav suuline kinnitus Kekgreen Visual OÜ poolt väljastatud arvetel osutatud teenuste osutamise kohta pole mingi veenev argument kolmanda isiku ilmumiskohustuse põhistamiseks. Teadaolevalt ei ole olnud mingit vaidlust selle üle, et arved on esitatud ja teenused on osutatud Kekgreen Visual OÜ poolt. Korraldusest ei selgu, mis konkreetsed asjaolud tingivad pöördumise Marek Anni poole ja miks ei ole pöördutud Team 3 Consulting OÜ poole. Kekgreen Visual OÜ poolt on kirjalikud selgitused tehingute kohta esitatud ja esitatud andmeid on võimalik võrrelda Team 3 Consulting OÜ poolt esitatud andmetega.

7. Nii korralduses kui vaideotsuses sisuliselt puudub MKS § 61 lg 1 sätestatud ilmumiskohustuse vajaduse põhjendus. Arusaamatud on maksuhalduri viited seletuste üldsõnalisuse kohta.

Kaebuse esitaja Marek Anni leiab, et korraldus täiendava suulise teabe andmiseks tulenevalt maksuhalduri motiveerimatust vajadusest on põhjendamatu ja tuleb tühistada. Eluliselt ei ole usutav, et maksuhaldur ei suuda esitada kahe uuritava arve kohta Marek Annile kirjalikke küsimusi. Arusaamatud on viited väidetavatele „parema kvaliteediga vastustele“ kolmanda isiku poolt. Sellise postulaadiga võiks lasta põhja ka kõik katsed liikuda suuremas mahus kirjaliku kohtumenetluse suunas.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi arvestades on ratsionaalseim ja efektiivseim viis saata täpsustavad küsimused e-posti teel. Haldusmenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt peab haldusakt, millega pannakse isikule täiendavaid koormisi, olema põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning olema proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes (HMS § 55

Kui on olemas vähemkoormavam meede, s.o. kirjalikult teabe esitamine, tuleb eelistada vähemkoormavamat viisi teabe hankimiseks. Olukorras, kus maksuhaldurile pole veel vastuseid antud, ei saa maksuhaldur ette ära otsustada, et kirjalikult või elektronposti teel küsimustele vastamisel võidakse piirduda üldsõnaliste vastustega. Seetõttu ei pea kaebaja vastustaja vastavaid väiteid asjakohaseks.

MKS § 61 lg 1 tõlgendades saab järeldada, et kolmandalt isikult teabe küsimine peaks olema üldjuhul kirjalik, mis on kooskõlas ja arvestab ka MKS § 10 lg 3 põhimõtteid.

Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduses on sisuliselt motiveerimata, miks nõutakse kolmandalt isikult suulist teavet. Maksumenetluse üldpõhimõtetega MKS § 10 lg

3 ja MKS § 61 lg 1 ja 3 nõuetega ei ole kooskõlas maksuhalduri tegevus, kus kolmas isik kohustatakse ilma igasuguse põhjenduseta ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei nõustu M. Anni kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

9. Tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid nõutava teabe või dokumentide abil täpselt tõendatakse. Eeltoodu on ka kohtupraktikas kinnitust leidnud.

10. MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus, märkides, et eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Riigikohtu arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.

11. Vaidlustatud korralduses nõutakse teavet äriregistri andmetest lähtuvalt kontrollitaval perioodil Kekgreen Visual OÜ ainukeselt juhatuse liikmelt M. Annilt. Ühtlasi on maksuhaldur järeldanud, et kuna Kekgreen Visual OÜ ei ole deklareerinud maikuni juulikuu TSD-del väljamakseid töötajatele, siis tehinguid Team 3 Consulting OÜ-ga on teostanud Kekgreen Visual OÜ nimel juhatuse liige M. Anni. Vastustaja hinnangul on nõutava teabe määratlemine tehingupartneri ja arvete kaudu piisavalt konkreetne, et isik saaks aru, mille kohta temalt teavet nõutakse. Korraldust on võimatu mõista muul moel, kui üksnes nii, et kaebajal tuleb esitada teavet tehingute kohta, mis on kirjendatud Kekgreen Visual OÜ 29.06.2012 arvetel nr 20015 ja nr 20016. Vastustaja leiab, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga, s.t nõutav teave omab Team 3 Consulting OÜ maksustamise seisukohalt tähtsust.

Maksuhaldur on enne kaebaja poole pöördumist pöördunud maksukohustuslase, s.o Team

3 Consulting OÜ poole, saamaks teavet arvetel nr 20015 ja nr 20016 märgitud tehingute kohta. Vastustaja hinnangul vaidlustatud korralduses esitatud teave maksukohustuslase poole pöördumise kohta on piisav ning kolmandal isikul puudub igasugune põhjus eeltoodus kahelda. Seega maksumenetluse käigus saadud andmete õigsuse kontrollimine on tinginud pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Kaebaja on eeltoodust ka aru saanud, viidates, et maksukohustuslase poolt on pöördutud, kuid ei pea seda piisavaks.

12. Ebaõige on kaebaja väide, et Kekgreen Visual OÜ poolt on kirjalikud selgitused tehingute kohta esitatud. Kaebaja ei ole kaebuses tuginenud ühelegi MKS §-s 64 sätestatud teabe andmisest keeldumise alusele.

Kaebaja elukoht on Tartus, ning ta kutsuti seletust andma samuti MTA ametiruumidesse Tartus. Seega maksuhalduri juurde ilmumine ei ole seotud ebamõistlikult suure ajaja sõidukuluga. Vastustaja leiab, et maksuhalduri nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse korralduses märgitud asjaoludel ei ole kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav.

13. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane juhul, kui nõutav teave ilmselgelt ei ole vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav. Käesolevas asjas vastustaja hinnangul kumbagi eelnimetatud põhjustest ei esine.

Kohtu seisukoht

14. Pooled vaidlevad MKS § 61 vastustaja poolt kohaldamise ja tõlgendamise õiguspärasuse üle, kusjuures vaidluse põhisisuks on selle paragrahvi lõike 2 kohaldamise eelduste täitmine vastustaja poolt.

Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

15. MKS § 61 reguleerib teabe nõudmist kolmandatelt isikutelt:

(1) Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

(2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.07.2007]

(3) Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

16. Vaidlustatud korraldus (tl 6-7) on vastustaja poolt antud MKS § 61 lõigete 1 ja 3 alusel. MKS § 61 lg 1 ls 1 sätestab teabe nõudmise eesmärgi, milleks on, et teavet nõutakse vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kuna korralduse resolutsioonis on sõnaselgelt kirjeldatud, milliste faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks kaebajat MTA-sse teabe andmise ilmumiseks kohustatakse ning korralduse motiveerivas osas on selgitatud, miks on tarvis teavet saada kaebajalt kui kolmandalt isikult, siis on kohus erinevalt kaebajast seisukohal, et teavet on kaebajalt nõutud kooskõlas osundatud õigusnormi eesmärgiga. Erinevalt kaebajast on kohus vastustaja poolt vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses (tl 8-9) vastustaja poolt toodud põhjustel seisukohal, et nõue ilmuda vastustaja ametiruumidesse kaebaja suhtes ei ole temale ülemääraselt ja/või põhjendamatult koormav.

17. Kohtu arvates on vastustaja täitnud korralduse motiveerimise ja põhjendamise üldnõuded. Haldusakt sisaldab viidet selle andmise õiguslikule alusele ning piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumise ja temalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses märgitud, et tehingud on teostanud kaebaja kui oma ettevõtte seaduslik esindaja ning et soovitakse võrrelda kaebaja ettevõtte valduses olevaid andmeid maksukohustuslase poolt vastustajale esitatuga, selleks et veenduda tehingute toimumises ja teenuse osutamises. Ehk kaebajale korralduse andmine on tingitud vajadusest saada täiendavat ja täpsemat teavet kaebajalt. Kohus on seisukohal, et arvestades vaidlustatud korralduses toodud asjaolusid, pole vastustaja nõue õigusvastane.

18. Nagu juba osundatud vaidlevad pooled MKS § 61 lõikest 2 vastustajale tuleneva korralduse andmise eelduse täidetuse üle.

Riigikohtu halduskolleegiumi 30. märtsi 2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-98-10 punktides 18 ja

19 on vaidlusaluse sätte kohaldamist selgitatud järgnevalt: „ Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Erandid sellest reeglist on ammendavalt loetletud samas sättes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et selles asjas pole tegemist erandliku olukorraga, kohaldamisele kuulub MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang - enne teabe nõudmist tuleb pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Vaidlus on selle üle, kuidas tuleks nimetatud piirangut mõista ja kohaldada.

Piiranguga "enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole" ei peeta silmas nõuet pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Vaidlustatud korralduses väidab maksuhaldur, et ta on eelnevalt pöördunud OÜ Polar Tekstiil poole, kuid "soovib võrrelda OÜ Polar Tekstiil poolt esitatud andmeid Spordi ja Töörõivad OÜ andmetega". Kolleegiumi arvates on selline kontroll hõlmatud MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga - teha kindlaks OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud korralduse puhul see nõue täidetud. Teavet nõuti kindlaksmääratud perioodil kaebaja ja OÜ Polar Tekstiil vahel toimunud tehingute kohta.“

19. Ka käesolevas halduskohtu menetluses olevas asjas ei ole vaidlust selles, et tegemist pole erandliku olukorraga, mistõttu kuulub kohaldamisele MKS § 61 lg 2 sätestatud piirang. MTA 10.08.2012 korraldusega nr 12.2-3/9712-1 (tl 47-48) ja vastustaja poolt kohtule esitatud e-kirjadega (tl 49-59) on tõendatud enne kaebaja poole pöördumist on sama teabe saamiseks vastustaja pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebajalt on teavet nõutud seoses arvetega nr 20015 ja 20016. Vastustaja ametniku Kadi Jürima ja kaebaja lepingulise esindaja Meelis Krautmanni ning seadusliku esindaja Marko Ilvese vahelise kirjavahetusega on tõendatud, et samade tehingute kohta on teavet kõigepealt küsitud maksukohustuslaselt.

Vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel järginud kohtupraktikas oluliseks peetud nõuet, mitte pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid küsitud peab olema ainult sama teavet, mida nõutakse kaebajalt kui kolmandalt isikult. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et kaebajalt on küsitud teavet, mida on eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt.

20. Kohus märgib täiendavalt vastuseks kaebajale, et MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. (vrdl RKHKo3-3-1-24-11 p 13)

Seega on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes MKS § 61 lõikest 2 tulenevat piirangut eiranud.

21. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et vastustaja otsustus suulise teabe nõudmiseks on vastustaja diskretsiooniline otsustus. Kuna vastustaja ülesandeks maksumenetluses on kohustus tagada kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, seavad MKS § 61 lõiked 1 ja 3 teabe nõudmise vormi valiku sõltuvusse sellest, kas see ülesanne on täidetav ka kolmandalt isikult suuliselt teabe nõudmiseta. Kohus ei tähelda poolte poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt vastustaja poolt diskretsiooniviga teabe nõudmise vormi valikul, eelduslikult kulub kaebajal kui kolmandal isikul ja ka vastustajal vähem ajaressurssi ühekordsele vastustaja ametiruumidesse ilmumisele, kui vastustaja poolt esitatud küsimustele ja võimalikele täiendavatele küsimustele kirjalikult vastamisel. Kohtu tunnetuse aluseks on kaebaja 04.04.2013 selgitus vastustajale (tl 32), aga samuti vastustaja ja maksukohustuslase vaheline e-kirjavahetus (tl 49-59 ).

Hinnates vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustuse panemist põhjendatuks ning kohustuse täitmise koormavust vastavaks teabe nõudmise eesmärgile, arvestab kohus ka nende tehingute väärtust, mille kohta kaebajalt teavet nõuti (tl 20 ja 20 p).

22. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulude hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik