2-04-521/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-04-521

Tsiviilasi

AS Saluste & KO (likvideerimisel) hagi AS „Ritsu“

vastu kahju hüvitamiseks summas 90 127,18 eurot

(1 410 184 krooni)

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

90 127 eurot 18 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Saluste & KO (likvideerimisel) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Saluste & KO (likvideerimisel)

(registrikood: 10458154), esindajad likvideerija Olev

Tarum Krista Maidlaga, advokaat Katrin Prükk

Vastustaja (kostja): AS „Ritsu“ (registrikood: 10051352),

esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 15. oktoobri 2013 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista AS-lt Saluste & KO (likvideerimisel) AS

„Ritsu“ kasuks maakohtus kantud menetluskulud

summas 2703,81 eurot (kaks tuhat seitsesada kolm

eurot

81

senti)

ning

ringkonnakohtus

kantud

2

menetluskulud summas 1566,38 eurot (üks tuhat

viissada kuuskümmend kuus eurot 38 senti), kokku

menetluskulud summas 4270,19 eurot (neli tuhat

kakssada seitsekümmend eurot 19 senti).

AS Saluste & KO (likvideerimisel) menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

30

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS Saluste & KO (likvideerimisel) (hageja) esitas 19. mail 2004 Tartu Maakohtule hagi

AS-i „Ritsu“ (kostja) vastu lepingu mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 1 410 184 krooni (90 127,18 eurot).

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 1999 veebruaris koostöölepingu, mille järgi

kostja pidi müüma hagejale palkmajade tootmiseks vajalikke seadmeid ja hageja pidi tootma

palkmaju ning hageja ja kostja pidid palkmaju realiseerima kostja müügikanalite kaudu. Hageja

taotles Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuselt (KredEx) pikaajalist laenu 1 500 000 krooni

intressiga 12% aastas laenujäägilt ümarfreespalkmajade tootmiseks vajamineva tehnika ja

puitmaterjali soetamiseks. Äriplaani käivitamiseks sõlmis hageja 11.10.2000 KredEx-iga

laenulepingu nr 169, 03.01.2000 kostjaga ostu-müügilepingu nr 2001-1, 12.10.2000 kostjaga

ostu-müügilepingu nr 2000-48 ja 28.08.2000 K.M. (praegune T) töövõtulepingu. Hageja tasus

kostjale 12.10.2000 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 2000-48 järgse hinna 804 781,25 krooni

ettemaksuna.

Kostja poolt lubatud 2-nädalase tarnetähtaja asemel anti seadmed hageja kasutusse alles

16.10.2001, s.o 11 kuud pärast lepingu sõlmimist ning üle 10 kuu hiljem lubatud tarnetähtajast.

Kuna hageja ei suutnud seadmete puudumise tõttu täita tellijatega sõlmitud lepinguid, siis

äriplaan ei käivitunud ning hageja jäi KredEx-ile võlgu. Hageja käsitleb kostjapoolse ostu-

müügilepingu rikkumisest põhjustatud kahjuna võlga KredEx-ile summas 1 413 684 krooni,

millest on maha lahutatud kostjalt ostetud ja 400 000 krooni eest täitemenetluses müüdud

seadmed ning millele lisandub täitemenetluses olev K.T. nõue summas 396 500 krooni

(1 413 684 – 400 000 + 396 500 = 1 410 184 krooni ehk 90 127,18 eurot).

Väär on kostja väide hagejal rahaliste vahendite puudumise kohta. Kostja ei ole hagejale andnud

projekte ega väljaõpet. Täiesti väär on kostja väide, et hagejal ei olnud palke. K. M) sõlmitud

lepingute alusel oli hagejale tasutud ettemaks materjali soetamiseks ning K. M elamu jaoks

tellitud ja kohale toimetatud kalibreeritud ümarpalk läbimõõduga 190 mm, kokku 1500 m

3

maksumusega

269 040 krooni

muutus

kasutuskõlbmatuks,

kuna

seadmeid

ei

olnud.

Töövõtuleping sõlmiti lähtudes kostja jätkuvast kinnitusest, et 01.12.2000 on kõik seadmed

kohal. Hageja vaidlustas kostja väite, justkui oleks kostja andnud hagejale esimesed tööpingid

16.09.1999 ja teise partii 26.10.1999. Esimesed hagejale üleantud tööpingid ei olnud töökorras

(puudusid terad).

Hageja esitas alternatiivse otsese varalise kahju arvestuse: laenulepingu kehtivuse ajal

KredEx-ile tasutud intress 237 950 krooni ja lepingujärgne põhimakse 452 000 krooni (nii intress

kui laenumakse tasuti hageja muu vara arvelt, mistõttu hageja vara vähenemisega tekkis talle

kahju), seadmete väärtuse vähenemine (seadmete bilansiline väärtus vähenes 106 725,75 krooni

võrra ja turuväärtus 933 373,77 krooni võrra ning sellega on hagejale tekkinud kahju

alternatiivselt kas summas 106 725,75 krooni või 933 373,77 krooni), seadmete kaotsiminekuga

tekkis kahju 400 000 krooni (selle summa eest müüdi seadmed täitemenetluses), panditud vara

kaotsiminekuga tekkis kahju 295 000 krooni (laohoone ja kombainikuuri müügihind

täitemenetluses), täiendavad kulutused summas 306 341 krooni (Liiva kinnistu müügist tekkinud

O.S. nõue hageja vastu). Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagis esitatud kahju arvestus

ja/või käesolevaga esitatud alternatiivsed kahju arvestused ei võimalda kahju täpset suurust

kindlaks teha, tuleb kohtul otsustada kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades.

Kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja poleks seadmete

üleandmisega viivitanud, oleks laenu põhiosa ja intressid tasutud palkmajade tootmisest ja nende

realiseerimisest saadava raha arvelt. Seadmete üleandmisega viivitamise tõttu tuli seda teha

hageja muu vara arvelt. Seega on hageja muu vara vähenemisega tekkinud hagejale kahju.

Hageja ei pidanud võimalikuks vaheotsuse tegemist.

2. Kostja AS „Ritsu“ vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingulist kohustust rikkunud. Esimene partii tööpinke

anti hagejale üle 16.09.1999 ja teine partii anti üle 26.10.1999. Üleantud tööpinkide kohta ning

ka nende tööpinkide kohta, mis olid selleks hetkeks valmis, vormistati 03.01.2000 leping

nr 2000-1. Lepingus fikseeriti, et tasumine toimub graafiku alusel, kuid graafiku tegemiseni

kokkuleppeliselt ei jõutudki, sest hagejal puudusid vahendid kauba eest maksmiseks. Hagejale

üleantud tööpinkidega oli võimalik asuda palkmaju tootma, mistõttu ei saa väita, et hageja

äriplaan ei realiseerunud kostja süü tõttu. 2000 oktoobris sai hageja raha, misjärel vormistati

12.10.2000 leping nr 2000-48 ülejäänud tööpinkide kohta ja arved kogu tellimuse kohta. Kostjale

laekus kauba eest raha 13.10.2000. Samas puudusid hagejal rahalistest raskustest tulenevalt

võimalused üleantud tööpinkide transportimiseks, monteerimiseks ja töösse rakendamiseks.

Vaatamata kostjapoolsele valmisolekule töötajate väljaõpetamiseks, ei olnud hageja leidnud

töötajaid. Tootmist ei olnud võimalik käivitada ka palkide puudumise tõttu.

Hageja sõlmis K. M töövõtulepingu 28.08.2000, st enne tootmisliini käivitamist ja tootmisbaasi

olemasolu. Samuti puudusid sellel ajal hagejal tootmise käivitamiseks vajalikud rahalised

vahendid ja finantseerimisasutuse poolne tugi. Hageja soovis, et sõlmitud töövõtulepingu

täitmiseks valmistaks ümarpalkmaja detailid kostja. 22.01.2001 vormistati poolte vahel leping

nr 2000-4, milles fikseeriti kostja poolt majadetailide komplekti vormistamine, millega hageja

soovis K.M. sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja poolt koostati

projektdokumentatsioon ja valmistati ette detailjoonised. Vastava tellimuse täitmiseks muudeti

kostja tööplaane ja lepingu täitmine võeti teiste klientide tellimuste vahele. Samas ei olnud

hageja kooskõlastanud kostjaga ei lepingu sõlmimist ega selle maksumust, eirates

koostöölepingut, kui sõlmis maja valmistamise lepingu sellest kostjat teavitamata. Kostja poolt

valmistatud majadetailide komplekti eest on hagejal tänaseni tasumata 519 200 krooni.

4

Asjaolud, et hageja oli äriplaani käivitamiseks võtnud laenu ja et see ei käivitunud ning hagejal

tekkis võlgnevus laenuandja ees, ei ole kostjapoolse väidetava lepingu rikkumisega põhjustatud

kahju hagejale, vaid äriplaani realiseerumatus.

Kostja palus kohtul teha vaheotsuse hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatuse osas

küsimuses, kas hageja nõue on käsitatav kostja poolt väidetavast lepingu täitmisega viivitamisest

tuleneva kahjuna. Juhul kui kohus leiab, et laenukohustusest, mille hageja võttis äritegevuse

käivitamise eesmärgil, tekkinud võlgnevust ei saa pidada kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks

kahjuks, puudub alus hagi edasiseks menetlemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 15. oktoobri 2013 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

AS Saluste & KO (likvideerimisel) menetluskulud tema enda kanda ning mõistis AS-ilt Saluste

& KO (likvideerimisel) välja AS „Ritsu“ kasuks 2703,81 eurot menetluskulude katteks.

Maakohus jättis rahuldamata AS „Ritsu“ taotluse kohustada AS-i Saluste & KO (likvideerimisel)

tasuma kohtukuludelt AS-ile „Ritsu“ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata kahjunõude põhjendamatuse

tõttu. TsMS § 449 lg 2 kohaselt on tegemist lõppotsusega ja kohus antud asja edasi ei menetle.

Kohus oli seisukohal, et hageja laenuvõlgnevus KredEx-i ees ei ole käsitletav kostja poolt

koostöölepingu ega 03.01.2000 ostu-müügilepingu nr 2000-1 ja 12.10.2000 ostu-müügilepingu

nr 2000-48 täitmisega viivitamisest tuleneva kahjuna. Kahju hüvitamise põhimõtetest tulenevalt

peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja)

omandusse või operatiivsesse haldusesse (§-d 98, 121 ja 138) raha või liigitunnustega piiritletud

asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama

kvaliteediga asju tagastama. Laenulepingu poolteks olid hageja ja KredEx. Üldjuhul kehtivad

lepingust tulenevad kohustused vaid lepinguosaliste suhtes. Laenu oma äriplaani käivitamiseks ja

palkmajade tootmiseks vajaminevate tööpinkide ning lisaseadmete ostmiseks võttis hageja.

Objektiivselt võttes tulnuks hagejal oma lepingujärgsed kohustused – tagastada laenusumma

koos intressidega – KredEx-i ees täita ka kostjapoolse tarnetähtaja rikkumise korral. Kogu

laenulepingu kehtivuse ajal vähenenuks hageja vara laenu- ja intressimaksete võrra. Kohus

leidis, et asjaolu, et hageja äriplaan nägi ette laenu teenindamise vaid palkmajade müügist

saadava raha (tulu/kasum) arvelt, tuleb pidada hageja äririskiks. Kohtu hinnangul ei saanud

hagejal olla kindlat teadmist selles, et palkmajade tootmiseks vajaminevate seadmete

kokkulepitud tähtajal tarnimise korral oleks tema äriplaan käivitunud ning hageja oleks saanud

täita oma kohustused KredEx-i ees (koostöö ajal kostjaga teenitakse kogu laenulepingu kehtivuse

aeg kasumit). Asja materjalidest nähtuvalt võis seadmeid liisida (koostöölepingu p 2.1.1 ja 2.2.1;

05.03.1999 ja 14.06.1999 on tehtud hinnapakkumine Ühisliising AS-ile – II kd tl 54, 55 ning

05.03.1999 ja 19.02.1999 on tehtud hinnapakkumine Hansa Liising Eesti AS-ile – II kd tl 56, 57)

või osta järelmaksuga (ostu-müügilepingu nr 2000-1 p 6.2, 6.3 ja 6.5 ning ostu-müügilepingu

nr 2000-48 p 6.3 ja 6.5). Ometi ei maandanud hageja oma äririske, vaid maksis kostjale

13.10.2000 korraga ära praktiliselt kogu laenusumma, s.o 1 491 381,05 krooni. Kohus oli

seisukohal, et kostja ei vastuta hageja poolt oma äritegevuse käivitamiseks võetud

laenukohustuse täitmata jätmisega tekkinud võlgnevuse eest.

Kohus nõustus kostja väitega, et kostjal saanuks kahju hüvitamise kohustus tekkida vaid siis, kui

hageja oleks pidanud võtma laenu oma kohustuste täitmiseks põhjusel, et kostja viivitas

seadmete tarnimisega. Antud juhul ei ole hageja võtnud laenu selleks, et kostja kohustuse

täitmisega viivitamisest tekkinud kahjusid kanda. Mis puudutab seadmete bilansilise väärtuse

5

vähenemist seoses seismisega summas 106 725,75 krooni, siis seadmete bilansiline väärtus oleks

vähenenud ka seoses nende kasutusega ning seda ei põhjusta/mõjuta kostja oma lepingulise

kohustuse mittenõuetekohase täitmisega. Tööpinkide ja lisaseadmete ning laoruumi ja

kombainikuuri müüki ega hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses ei saa pidada seadmete ja

panditud vara kaotsiminekuks ega täiendavate kulutuste tekkeks TsK § 222 lg 2 tähenduses.

Kuivõrd KredEx laenuandjana oli omapoolsed riskid hajutanud, toimus tagatiste realiseerimine

sundtäitmise korras.

Hageja on hagis käsitlenud kostja põhjustatud otsese varalise kahjuna ka täitemenetluses olevat

K. T (endine M) nõuet summas 396 500 krooni. Kohus on 30.12.2011 kirjas, 26.04.2012

määruses ja 13.11.2012 toimunud kohtuistungil palunud hagejal selgitada, millest väidetav kahju

tekkis. Kuivõrd hageja ei ole seda täitemenetluses oleva K. T nõude osas teinud, puudus kohtul

võimalus hinnata, kas hageja sellekohane nõue on käsitletav kostjapoolsest lepingu rikkumisest

tuleneva kahjuna.

Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus kahjunõude põhjendamatuse tõttu rahuldamata. TsMS

§ 449 lg 2 kohaselt on tegemist lõppotsusega ja kohus antud asja edasi ei menetle.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jäävad hageja kohtukulud hagi rahuldamata

jätmise tõttu tema enda kanda.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 4 järgi olid kohtukuluks õigusabikulud.

TsMS § 61 lg 1 p 1 nägi ette, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt

välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi

puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata

jäetud osast kostjale. Praegusel juhul on viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast

70 509,20 krooni (5% 1 410 184 kroonist) ehk 4506,36 eurot. Kostja on palunud hagejalt välja

mõista lepingulise esindaja kulu 6346,39 eurot (ilma käibemaksuta) (III kd tl 35-37). Kuivõrd

kohtumenetlus antud asjas on toimunud ainult esimeses kohtuastmes, ei olnud kohtu hinnangul

käesoleval juhul maksimummäära kohaldamine põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et hagejalt

tuleb kostja kasuks välja mõista vajalike ning põhjendatud õigusabikulude katteks 2703,81 eurot,

mis on kolm protsenti hagi rahuldamata jäetud osast.

Kostja on palunud kohustada hagejat tasuma kohtukuludelt antud kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna praeguses asjas

kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud

TsMS-i sätteid, mis ei näinud ette võimalust nõuda kohtukulult viivist, jättis kohus kostja vastava

taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AS Saluste & KO (likvideerimisel) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

15. oktoobri 2013 otsuse tühistamist ja uue vaheotsuse tegemist, millega lugeda nõue

põhjendatuks või saata asi maakohtule uue vaheotsuse tegemiseks tagasi ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et hageja käsutas ostu-müügilepingu nr 2000-1

alusel talle müüdud seadmeid juba äriplaani esitamise ajal ja kattis selle omavahenditest. Kohus

tugineb sellise seisukoha kujundamisel äriplaani konkreetsele lausele, jättes tähelepanuta selle, et

nimetatud lause on vastuolus ülejäänud äriplaani ja muude tõenditega. Nimelt on tõendina asja

juurde võetud üleandmise akt 12.10.2000. Selles loetletud seadmed kattuvad ostu-müügilepingu

nr 2000-1 lisas 1 loetletud seadetega. Seega nähtub sellest tõendist, et ostu-müügilepingu

nr 2000-1 alusel müüdud seadmed anti üle 12.10.2000. Kohus sellele aktile hinnangut andnud

pole. Kohus on jätnud tähelepanuta ka arve nr 2002070 ja hageja pangakonto väljatrüki.

6

Nimetatud arvel loetletud seadmed kattuvad ostu-müügilepingu nr 2000-1 lisas 1 loetletud

seadetega. Pangakonto väljatrüki kohaselt tasus hageja 13.10.2000 kostjale muuhulgas arve

nr 2002070. Vahetult enne seda ülekannet laekus raha KredEx-ilt. Seega nähtub sellest tõendist,

et ostu-müügilepingu nr 2000-1 alusel müüdud seadmete eest tasuti laenu arvelt. Kohus ei ole ka

sellele tõendile hinnangut andnud. Nimetatud asjaoludest parema ülevaate saamiseks esitas

hageja kohtule koondi, kuid ka seda ei ole kohus hinnanud. Nimetatud lause äriplaanist on

vastuolus äriplaani endaga. See nähtub üheselt ka kohtuotsusest, mis äriplaani vastavale

alapunktile laiemalt viitab. Nimelt on kohus õigesti märkinud, et projekti kogumaksumus oli

2 181 381 krooni, sellest seadmete maksumus 1 591 381 krooni ja puitmaterjali maksumus

590 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et puitmaterjal soetati omavahendite arvelt. Kui ka

seadmed 786 660 krooni ulatuses oleks soetatud omavahendite arvelt, ei oleks see ühtinud

äriplaanis näidatud omavahendite ja laenu suhtega (31/69). Hageja on kohtule esitanud tõendi

selle kohta, et omavahendite arvelt tasuti seadmete eest 90 000 krooni. See kinnitab omakorda, et

äriplaani omavahendite ja laenu suhe on õige;

2) on maakohtu arvates põhjendamatu hageja väide, et kui hageja oleks teadnud kostjapoolsest

sõlmitavate lepingute mittenõuetekohasest täitmisest, ei oleks hageja sellises mahus ja selliste

tähtaegadega kohustusi üldse võtnud. Hageja ei ole seda väidet esitanud, vaid on väitnud, et kui

hageja oleks enne laenulepingu sõlmimist teadnud, et kostja ei täida temaga juba sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavaid lepinguid nõuetekohaselt, poleks hageja laenu võtnud. Seda väidet kohus

hinnanud ei ole;

3) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et hageja laenuvõlgnevus KredEx-i ees ei ole

käsitletav kostja poolt koostöölepingu, ostu-müügilepingu nr 2000-1 ega ostu-müügilepingu

nr 2000-48 täitmisega viivitamisest tuleneva kahjuna. Hageja ei ole kostjale ette heitnud ostu-

müügilepingu nr 2000-1 täitmisega viivitamist. Selle lepingu täitis kostja nõuetekohaselt. Kui

hageja oleks teadnud, et kostja koostöölepingut ja ostu-müügilepingut nr 2000-1 ei täida, ei oleks

hageja laenulepingut üldse sõlminud. Laen võeti ainult selleks, et omandada kostjalt seadmed ja

asuda tootma palkmaju. See nähtub üheselt äriplaanist, laenulepingu lisast 3 ja laenu arvelt

väljamaksete tegemisest. Kui laenu poleks võetud, ei oleks mingit kohustust hageja ja KredEx-i

vahel tekkinudki ning hageja ei oleks pidanud tasuma intressi ega viivist, ka ei oleks toimunud

tagatisvara realiseerimist. Arvestades otsest seost hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute ja

laenu vahel, ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, „kus laenulepingut oleks nagunii

pidanud täitma“.

Isegi kui asuda seisukohale, et laenulepingu sõlmimine oli hageja äririsk, siis laenulepingu

sõlmimisele järgnenud hageja vara kaotus seda pole. Kostja oluline viivitus käivitas põhjusliku

seose ahela: hageja oli kalli hinna eest ja laenu arvelt omandanud seadmed, mida ta kasutada ei

saanud; laenu tuli aga tasuda ja kuna muud võimalust selleks polnud, siis esmalt toimus see

hageja muude vahendite arvelt, seejärel aga seadmete ja lõpuks muu tagatisvara arvelt. Hagejal

oli võimalus ja kavatsus äriplaan realiseerida. Maakohus ei ole tuvastanud, et äriplaan ei olnud

teostatav;

4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja ei maandanud oma äririske, kui tasus kostjale

praktiliselt kogu laenusumma. Kohtu arvates oleks hageja võinud seadmed võtta liisingusse või

soetada need järelmaksuga. Sellega omistab kohus kostjapoolse lepingu rikkumise sisuliselt

hagejale. Laen oli võetud kostjale müügihinna tasumiseks. Seega oli igati põhjendatud, et hageja

tasus laenu arvelt müügihinna. 03.01.2000 ostu-müügilepingu järgsed seadmed oli kostja

vahetult enne müügihinna tasumist üle andnud. Selle asjaolu ja sõlmitud koostöölepingu

valguses puudus põhjus arvata, et kostja asub viivitama ülejäänud seadmete üleandmisega.

Poolte vahel oli kokku lepitud, et 12.10.2000 ostu-müügilepingu järgne müügihind tasutakse

ettemaksuna. Seega ei rikkunud hageja müügihinda tasudes pooltevahelist lepingut. On ilmne, et

äris tuleb arvestada riskidega. Selleks võib olla ka lepingu mittetäitmine. Lepingut rikkunud pool

ei saa vastutusest vabaneda sellega, kui teine pool on jätnud rikkumise võimalusega arvestamata

või sellega seotud riskid maandamata;

7

5) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostjal saaks kahju hüvitamise kohustus

tekkida vaid siis, kui hageja oleks pidanud võtma laenu seoses kostja viivitusega. Kohtu selline

seisukoht ei põhine seadusel. See looks võimaluse, kus isikul, kellel ei ole võimalik laenu saada,

ei saagi kahju hüvitamise nõuet tekkida. Käesoleval juhul oli kogu hageja vara KredEx-i kasuks

panditud, lisaks oli panditud hageja aktsionäri kinnisvara. Sellises olukorras ei oleks olnud

võimalik täiendavat laenu saada;

6) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kohtuotsuse kohaselt ei nähtu asja materjalidest, kuidas

saab K. M nõuet hageja vastu pidada hüvitamisele kuuluvaks kahjuks. Hageja on muuhulgas

03.09.2000 kohtuistungil selgitanud, et kuna kostja ei olnud hagejale seadmeid tarninud, siis

kostja kohustus K. M maja ise valmis ehitama. Kostja ei täitnud oma kohustust ja K. M nõudis

vastavad summad välja hagejalt. Seega on hageja kahjunõue ka selles osas põhjendatud;

7) on maakohtu otsus menetluskulude osas põhjendamatu. Kostja esindaja tehtud töö maht ei ole

selline, et õigustaks sellise suurusega menetluskulu väljamõistmist.

5. AS „Ritsu“ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 15. oktoobri 2013 otsuse muutmata ning menetluskulude AS Saluste & KO

(likvideerimisel) kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole AS Saluste & KO (likvideerimisel) laenuvõlgnevus KredEx-i ees AS-i „Ritsu“ poolt

tekitatud kahju. Asjaolud, et apellant oli äriplaani käivitamiseks võtnud laenu ja et see siiski ei

käivitunud ning apellandil tekkis võlgnevus laenuandja ees, ei ole vastustaja poolse väidetava

lepingu rikkumisega põhjustatud kahju apellandile, vaid äriplaani realiseerumatus. Riigikohus on

oma lahendi nr 3-2-1-137-05 p-s 10 märkinud, et TsK § 222 lg 1 järgi on kohustuse rikkumisest

tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks, et võlgnik rikub oma kohustusi,

apellandil tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise

põhimõtetest tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Vastustaja on seisukohal, et apellandi võlgnevus KredEx-i ees ei ole vastustaja väidetava

kohustuse täitmisega viivitamise tagajärg. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et apellandi

äriplaan nägi ette laenu teenindamise vaid palkmajade müügist saadava raha (tulu/kasum) arvelt,

oli apellandi äririsk;

2) isegi juhul, kui apellandi nõuet saaks pidada lepingu väidetavast rikkumisest tekkinud

kahjuks, siis selle hüvitamise kohustuse välistaks igal juhul juba TsK ajal kohaldamisele

kuulunud kahju ettenähtavuse põhimõte. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-148-09 punktis 10

märkinud, et kahju tuleb hüvitada vaid sellises ulatuses, mis oli rikkujale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav;

3) on ebaõige apellandi väide sellest, et kui ta oleks teadnud vastustaja väidetavast lepingute

mittenõuetekohasest täitmisest, ei oleks apellant laenu üldse võtnud. Apellant heidab oma

kaebuse kohtule ette, et kohus on oma otsuse lk-l 7 asunud seisukohale, et apellant käsutas

03.01.2000 sõlmitud müügilepingu nr 2000-1 alusel talle müüdud seadmeid juba äriplaani

esitamise ajal ja kattis selle omavahenditest. Vastustaja märgib, et kohus ei ole eeltoodut väitnud,

vaid selgitas, et laenu taotlemise ajal kinnitas apellant äriplaanis ise laenuandjale, et tema

käsutuses on müügilepingu nr 2000-1 järgsed seadmed, mille maksumus kaetakse

omavahenditest. Samuti viitas kohus õigesti, et apellant oli enne laenulepingu sõlmimist võtnud

endale kohustusi olukorras, kus ei olnud teada, kas tema laenutaotlus rahuldatakse. Apellandi

poolt koostatud äriplaani p 2.2. kohaselt oli apellant juba aastaks 2000 sõlminud kolm

eellepingut kahe elumaja ja viie kämpingu ehitamiseks. Seega ei ole põhjendatud apellandi

väide, et kui ta oleks teadnud vastustaja poolsest väidetavast sõlmitavate lepingute

mittenõuetekohasest täitmisest, ei oleks apellant laenu üldse võtnud;

8

4) ei ole K.M. nõue AS-i Saluste & KO vastu AS-i „Ritsu“ poolt hüvitamisele kuuluv kahju.

Apellant sõlmis 28.08.2000 K.M. töövõtulepingu, mille alusel võttis apellant kohustuse

ümarpalkmaja valmistamiseks enne tootmisliini käivitamist ja tootmisbaasi olemasolu. Samuti

puudusid tootmise käivitamiseks rahalised vahendid. Lepingu sõlmimisel ei olnud apellandil veel

tootmise käivitamiseks finantseerimisasutuse poolset tuge. Kuna apellant on vastavalt Tallinna

Linnakohtu 15.03.2004 otsusele likvideerimisel, siis on apellant pärast seda, s.o 19.05.2004,

esitanud põhjendamatu ja alusetu nõude vastustaja vastu põhjusel, et suurendada oma vara ja

tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine ning vältida pankrotimenetlust;

5) on põhjendatud maakohtu otsus menetluskulude osas. Vastustaja on selles tsiviilasjas kandnud

menetluskulusid tegelikult palju suuremas summas, s.o kokku 6 346,39 eurot, kui kohus kuni

01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi vastustaja kasuks välja mõistis (2 703,81 eurot,

s.o 3% 90 127,18 eurost). Vaidlus on mahukas ning asja menetlus kestnud juba 2004. aastast,

mistõttu on kõik vastustaja esindaja tehtud tööd ja nende maht tõendatud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

15. oktoobri 2013 otsus muutmata.

Kuna Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus

on

õigesti

hinnanud

asjas

tõendeid,

kohaldanud

materiaalõigus-

ja

protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

7. Nähtuvalt hagiavaldusest (I kd tl 1-5) hageja väite kohaselt tekitas kostja talle kahju

puidutöötlemismasinate ostmiseks sõlmitud lepingute rikkumisega ning kahju seisnes selles, et:

- 17.06.2002 teavitas KredEx hagejat otsusest lõpetada ühepoolselt AS-ga Saluste & KO

(likvideerimisel) 11.10.2000 sõlmitud laenuleping (I kd tl 51-65) ja asuda laenu sisse nõudma

(kahju suurus 1 013 648 krooni, kahju koosneb laenulepingust tulenevast täitmata summast,

millest on maha arvatud täitemenetluse käigus seadmete müügist saadud summa);

- Tallinna Linnakohtu 25. aprilli 2002 otsusega mõisteti hagejalt välja K. T kasuks

töövõtulepingu alusel tasutud summa 371 200 krooni ja kohtukulud 25 500 krooni.

Hageja esitas 17.01.2013 maakohtule täiendava selgituse (II kd tl 158-163) ning selles märgitu

kohaselt põhjustas kostja talle kahju sellega, et ei täitnud nõuetekohaselt veebruaris 1999

sõlmitud koostöölepingut (I kd tl 22-25) ja 12.10.2000 sõlmitud ostu-müügilepingut nr 2000-48.

Kuna koostööleping ja ostu-müügileping nr 2000-48 sõlmiti ning väidetav kahju tekkis enne

01. juulit 2002, tuleb vaidlus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt lahendada enne 01. juulit

2002 kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi alusel.

8. Lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja TsK § 222 järgi

tõendama, et kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos. Kahju tuleb hüvitada vaid sellises ulatuses, mis oli rikkujale lepingu sõlmimise

ajal ettenähtav, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel,

s.o lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui

kahju tekitati tahtlikult või see tekkis raske hooletuse tagajärjel.

Asja materjalide kohaselt ei ole tuvastatav, et hagejale oleks väidetav kahju tekitatud kostja poolt

tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel (seda ei ole hageja ka väitnud). Seega oleneb asja

9

lahendus sellest, kas kostja rikkus koostöölepingut ja ostu-müügilepingut nr 2000-48 ning nägi

või pidi ette nägema, et temapoolse koostöölepingu või ostu-müügilepingu nr 2000-48

rikkumisega võib kaasneda hageja poolt väidetud kahju tekkimine (s.o et hageja ei suuda täita

tema ja KredEx vahel 11.10.2000 sõlmitud laenulepingut tulenevat kohustust ning samuti tema

ja K. T vahel 28.08.2000 sõlmitud töövõtulepingust tulenevat kohustust).

9. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja kahjuhüvitise nõude kostja vastu nõude

põhjendamatuse tõttu.

9.1. Hageja väitel rikkus kostja koostöölepingu p 4.1.2., mis kohustas lepingu osapoolt kirjalikult

informeerima teist osapoolt raskustest, mis on seotud koostöölepingust tulenevate kohustuste

täitmisega. Samuti väitis hageja, et kostja rikkus koostöölepingut ja ostu-müügilepingut

nr 2000-48 sellega, et andis viimased puitmajade tootmiseks vajalike seadmete osad hagejale üle

16.10.2001, kuigi pooled olid suuliselt kokku leppinud, et seadmed antakse üle hiljemalt

01.12.2000.

Kostja ei ole hageja väitele, et osa ostu-müügilepingus nr 2000-48 märgitud puitmajade

tootmiseks vajalikke seadmeid anti hagejale üle hilinemisega, vastu vaielnud. Seega on kostja

möönnud, et ta rikkus ostu-müügilepingut nr 2000-48. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid

hageja väitele, et kostja rikkus koostöölepingu p-i 4.1.2.

Lähtudes eeltoodust, on tuvastatav asjas kostjapoolne koostöölepingu ja ostu-müügilepingu

nr 2000-48 rikkumine.

9.2. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et hagejal on tekkinud kahju, vaidlus on

selles, kas kostjapoolse koostöölepingu ja ostu-müügilepingu nr 2000-48 rikkumise ning hagejal

väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide kohaselt ei ole tuvastav põhjuslik seos hagejal

väidetavalt tekkinud kahju ja kostjapoolse lepingu rikkumise vahel. Hageja sõlmis KredEx-iga

laenulepingu 11.10.2000 ning laenulepingu sõlmimisel pidi ta arvestama asjaoluga, et laen on tal

vaja tagasi maksta olenemata sellest, kas ta äriplaan realiseerub või mitte, s.o ta võttis ise endale

äririski, planeerides laenu tagasimakseid palkmajade müügist saadava raha arvelt. Kostjapoolne

osade seadmete tarne hilinemine ei põhjustanud seda, et hageja pidi tasuma laenuandjale

laenusumma koos intressidega, vastav hageja kohustus tulenes laenulepingust. Ebaõige on

apellandi väide, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute ning laenulepingu vahel on otsene

seos. Otseseks seoseks, mis tooks kaasa kostja kohustuse tasuda hagejale väidetavalt tekkinud

kahju eest, ei saa pidada asjaolu, et hageja tasus kostjale laenu arvelt seadmete müügihinna.

Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine

olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kui kostja ei oleks lepingut

rikkunud, oleks hageja pidanud ikkagi tasuma laenumakseid ja intresse, ta ei oleks nendest

vabanenud. Seadmete tähtaegne tarne ei oleks tingimata taganud selle, et hageja äriplaan oleks

realiseerunud ning ta oleks saanud tasuda laenumakseid ja intresse palkmajade müügist saadud

raha arvelt. Asjakohane ei ole apellandi väide, et maakohus ei ole tuvastanud, et äriplaan ei

olnud teostatav. Otsustamaks, kas kostja vastutab hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest või

mitte, ei ole vaja tuvastada seda, kas äriplaan oleks realiseeritav või mitte.

Lisaks eeltoodule peab olema kahju tekkimine ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel, st hetkel, mil

leping muutub pooltele õiguslikult siduvaks. Kuna hageja nõuab koostöölepingu ja ostu-

müügilepingu nr 2000-48 rikkumisest tulenevat kahju, siis tuleks eelkõige kindlaks teha, kas

hageja poolt väidetav kahju oli kostjale koostöölepingu ja ostu-müügilepingu nr 2000-48

sõlmimise hetkel ettenähtav. Ringkonnakohus leiab, et koostöölepingu ja ostu-müügilepingu

nr 2000-48 sõlmimise hetkel ei olnud kostjale ettenähtav, et juhul, kui ta hilineb seadmete

tarnega, tekib hagejal väidetav kahju seeläbi, et ta ei suuda tasuda laenulepingu järgseid

laenumakseid ja seadmed müüakse täitemenetluses.

10

9.3. Maakohus on õigesti leidnud, et asja materjalidest ei nähtu, kuidas (mis alusel) saab

K. T nõuet hageja vastu pidada kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks kahjuks.

Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt kuna kostja ei tarninud hagejale õigeaegselt seadmeid,

siis kostja kohustus K. T maja ise valmis ehitama, kuid kostja ei täitnud oma kohustust ja K. T

nõudis vastavad summad välja hagejalt.

Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel 22.01.2001 leping nr 2000-4 (töövõtt K.M.

palkmaja kohta – II kd tl 22-24). Hageja ei ole esitanud kahjunõuet kostja vastu seoses

22.01.2001 lepingu nr 2000-4 rikkumisega (asjas ei ole esitatud vastavaid asjaolusid).

Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest seisukohtadest ei selgu, millisele lepingu rikkumisele

tuginedes on hageja esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude summas 396 500 krooni

(K. T nõue hageja vastu täitemenetluses).

Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud rahuldamata põhjendamatuse tõttu hageja

kahjuhüvitise nõude, mis puudutab K. T nõuet hageja vastu.

9.4. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsus on menetluskulude osas

põhjendamatu.

Maakohus

on

põhjendanud

väljamõistetud

menetluskulude

suurust,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

10. Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 4 järgi olid kohtukuluks õigusabikulud.

TsMS § 61 lg 1 p 1 nägi ette, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt

välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi

puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata

jäetud osast kostjale. Praegusel juhul on viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast

70 509,20 krooni (5% 1 410 184 kroonist) ehk 4506,36 eurot. Maakohus mõistis hagejalt välja

kostja kasuks õigusabikulude katteks 2703,81 eurot ning ringkonnakohus jätab selle muutmata.

Apellatsiooniastmes on kostja taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist summas

1566,38 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ringkonnakohus rahuldab kostja

taotluse ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1566,38 eurot.

Arvestades kostja poolt apellatsioonikohtus teostatud menetlustoiminguid (taotlus tagatise

andmiseks menetluskulude katteks, vastus apellatsioonkaebusele) ning asja olemust, on taotletud

summas menetluskulude väljamõistmine põhjendatud.

Kokku tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks maakohtus ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud summas 4270,19 eurot.

Kostja on palunud kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt antud kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuna praeguses asjas

kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud

TsMS-i sätteid, mis ei näinud ette võimalust nõuda menetluskuludelt viivist, jääb kostja taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

11