2-13-46548/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ele Liiv, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-46548 Tsiviilasi OÜ Grand Kapital (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu omandi kaitseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.01.2014 määrus menetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi määruskaebus Menetlusosaline ja tema esindaja Hageja OÜ Grand Kapital (pankrotis), seaduslik esindaja pankrotihaldur Hillar Villers Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu), lepinguline esindaja Kätlin Stikkermann Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 16.01.2014 määrus tsiviilasjas 2-13-46548 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

OÜ Grand Kapital (pankrotis) esitas 07.10.2013 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu omandi kaitseks.

11.12.2013 esitas hageja hagiavaldusest loobumise avalduse ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Avalduse kohaselt sõlmisid OÜ Grand Kapital (pankrotis), Eesti Vabariik ning OÜ Ravensholm 21.11.2013 notari juures avalduse eelmärke kustutamiseks kinnistu jagamise ja kokkuleppe hüpoteekide kohta ning asjaõiguslepingu omandiõiguse üleandmiseks. Tulenevalt eelnimetatud kokkuleppe sõlmimisest kanti vaidlusaluse kinnistu

2

omand kostjale üle ning sõlmiti kokkulepe hüpoteekide osas. Kuna hageja nõude alus oli seotud vahetult vaidlusaluse kinnistu omandi kostjale üleminekuga, siis langes haginõude alus kolmepoolse kokkuleppe saavutamisega ära.

03.01.2014 esitas kostja menetluskulude nimekirja ning palus kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu määrus

Harju Maakohus võttis 16.01.2014 määrusega OÜ Grand Kapital (pankrotis) hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse.

Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg. 3 alusel, mille kohaselt kannavad kompromissi sõlmimisel pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tuginedes TsMS § 8 lõikele 2 võib 21.11.2013 sõlmitud kokkuleppe lugeda analoogia korras TsMS § 430 kohaseks kompromissiks. Teistsugust kokkulepet pooled esitanud ei ole.

Määruskaebus

Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega menetluskulud jäid poolte endi kanda ning uue määrusega jätta menetluskulud hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 168 lõikest 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega võimaldab vastav säte hagejal hagist loobumise korral kostja menetluskulusid mitte kanda üksnes juhul, kui hagist loobumise põhjus seisnes selles, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagi esemeks oli nõue keelata kostjal ilma OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotihalduri eelneva kirjaliku nõusolekuta Eesti Vabariigi Maanteeameti kaudu isiklikult või kolmanda isiku kaudu igasugused tegevused Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. 641302 kantud kinnistul. Kuivõrd kostja nimetatud nõuet rahuldanud ei ole, siis tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal.

Poolte vahel 21.11.2013 asjaõiguslepingu sõlmimise lugemine TsMS § 430 tähenduses kompromissiks on meelevaldne ja poolte tahtega vastuolus. TsMS § 4 lg. 2 kohaselt määravad menetluse käigu pooled ning otsustavad taotluste esitamise. Kui pooled oleks soovinud sõlmida kompromissi, siis oleks kohtule esitatud kinnitamiseks kompromissi leping ning taotlus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg. 1 p. 4 alusel. Kohtule esitati aga avaldus hagist loobumiseks ning hagist loobumise tõttu on kohus ka menetluse lõpetanud. Ebaõige on tuginemine TsMS § 8 lõikele 2, kuivõrd kõik menetlussuhet reguleerivad seadusesätted on olemas (TsMS § 428 lg. 1 p. 3, § 429 lg. 1, § 168 lg. 4) ning analoogiaks puudub vajadus. Seega ei ole võimalik menetluskulude jaotuse otsustamisel tuginemine TsMS § 168 lõikele 3.

Lisaks on kantud menetluskulud (koos käibemaksuga 1560 eurot) igati põhjendatud ning vajalikud. Asjaolu, et Maanteeameti koosseisus on juristid, ei võta temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus advokaadi abi (RKTKo nr. 3-2-1-78-05). Vaidlust saab pidada ka keerukaks ning Maanteeameti igapäevase põhitegevuse raamidest väljuvaks. Samuti ei tähenda Maanteeameti käibemaksukohuslaseks olemine seda, et Maanteeamet saaks õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu kuidagi tagasi arvestada. Nimelt ei ole vaidluses Maanteeametile

3

osutatud õigusabi kuidagi seotud Maanteeameti maksustatava käibega (Maanteeameti struktuuris oleva osakonna Eesti Maanteemuuseumi osutatavad teenused). Seega kuulub ka Maanteeameti poolt tasutud õigusabikuludelt arvestatud käibemaks koos õigusabikuludega hageja poolt hüvitamisele.

Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

Menetluse edasine käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on õigesti hinnanud, et 21.11.2013 sõlmitud kokkulepet tuleb käsitleda oma olemuselt kompromissina ja seetõttu jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda. Nimetatud lepingust tuleneb tegelik poolte tahe hageja poolt kostjale kinnistu omandi üleandmiseks, millega ühtlasi lõppes vaidlus seoses hageja omandi kaitse nõudes.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm