2-13-32175/21 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-13-32175

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-32175

Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi Korteriühistu Sitsi 14 hagi OÜ REISSWIG vastu võla saamiseks ning OÜ REISSWIG vastuhagi Korteriühistu Sitsi 14 vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.01.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Sitsi 14 apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2007,82 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant): Korteriühistu Sitsi 14 (registrikood: 80053430; asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Olga Vuks

Kostja/vastuhagis vastuhageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ REISSWIG (registrikood: 10779036; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Andrei Bulgakov

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Keelduda Korteriühistu Sitsi 14 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. 2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 3. Maakohtu menetluskulud jätta KÜ Sitsi 14 kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

Tsiviilasi nr: 2-13-32175

2(3) üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. Hageja esitas 02.07.2013.a maakohtule hagi kostjalt põhivõla 720 euro, leppetrahvi 103,36 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.06.2012 sõlmitud töövõtulepingust nr 13062012, mille kohaselt oli kostja kohustatud ette valmistama hageja korterelamu rekonstrueerimise põhiprojekti ja esitama ehitusloa taotluse. Kostja oma kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu peab ta tagastama hagejale lepingu alusel tasutud ettemaksu 720 eurot. Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 23.09.2013.a vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista lepingu alusel saamata jäänud 1127,18 eurot, viivise 469,22 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas põhinõudelt. Kostja leidis, et töö oli läbi viidud nõuetekohaselt.

3. Harju Maakohus tegi 31.01.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, mõistes hagejalt kostjale välja põhivõla 1127,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 469,22 eurot ja viivise alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

4. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 05.03.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole kohus analüüsinud ega arvestanud hagejapoolseid argumente, samuti ei ole kohus analüüsinud hageja esitatud tõendeid. Seega on kohus rikkunud nii materiaalkui ka menetlusõigusnorme.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 720 euro, leppetrahvi 103,36 euro ja tulevikus sissenõutava viivise seadusjärgses määras väljamõistmist. Kostja esitas vastuhagi, milles peale nõuete täpsustamist nõudis hagejalt põhivõlgnevuse 1127,18 euro, viivise 469,22 euro ja tulevikus sissenõutava viivise 0,1% päevas põhinõudelt väljamõistmist. Kuna hageja ega vastuhageja põhinõuded ei ületa kummalgi juhul 2000 eurot, samuti ei ületa kummagi poole põhinõuded koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

Tsiviilasi nr: 2-13-32175

3(3) hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal