3-14-223/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-223 Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon

1. Jätta XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Määruse ärakiri saata taotlejale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 03.03.2014 XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi 3-4 asjas, milles Tartu Vangla on omapoolsel seisukohal ning ehkki taotleja sõnul on tal materjalid, millega vastupidist tõendada, keeldub vangla oma viga tunnistamast. Taotletava riigi õigusabi liigina on märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotleja sõnul vajab ta advokaadi abi, kuna tal on vastas jurist ning tema oskused ja teadmised ei ole õiguste kaitsmiseks piisavad.

2. Tartu Halduskohus jättis 05.03.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Taotlejal tuli täpsemalt selgitada, millised on need tema poolt nimetatud probleemid, millega seoses riigi õigusabi soovitakse ja millist tulemust tahetakse advokaadi abiga saavutada.

3. 10.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX selgitus, millest nähtuvalt ta soovib vaidlustada talle määratud kartserikaristuse ning nõuda sellega seoses ka kahjuhüvitist.

4. Tartu Halduskohus tegi 10.03.2014 Tartu Vanglale teabenõude ning palus informatsiooni, kas Sven-Eerik Toomist on Tartu Vanglas karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega ning kas XXX on vastava(te) käskkirja(de) peale vaide(d) esitanud. Samuti palus kohus Tartu Vanglal teatada, kas XXX on esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seonduvalt tema kartserisse paigutamisega.

5. Tartu Vangla vastas kohtu teabenõudele 14.03.2014, et XXX on määratud kartserikaristus Tartu Vangla 10.01.2014 käskkirjaga nr 6-2/27. Ta on esitanud nimetatud käskkirja peale 29.01.2014 vaide, mis jäeti 20.02.2014 otsusega nr 1-11/52-2 rahuldamata. Kahju hüvitamise nõuet seonduvalt tema kartserisse paigutamisega ei ole XXX Tartu Vangla sõnul esitanud. Tartu Vangla esitas kohtule ka käskkirja nr 6-2/27, taotleja poolt esitatud vaide ning vaideotsuse nr 1-11/52-2.

Kohtu seisukoht

6. Kohus leiab, et XXX riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

7. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

8. Kohus on seisukohal, et kaebaja vajadus riigi õigusabi saamiseks antud juhul ei ole RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtudes põhjendatud, kuna kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma. Kohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus oma olemuselt niivõrd keerukas, et kaebaja ei oleks ise oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsma. Vastusena teabenõudele väljastati Tartu Vangla poolt kohtule vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-2/27 ning nimetatud käskkirja peale esitatud vaie ja vaideotsus vaide rahuldamata jätmise kohta. Viidatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on taotleja suutnud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse korrektselt läbida. Puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka kohtule menetletavat kaebust koostada ja ise kohtumenetluses osaleda. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja seisukohtade arusaavast kirjeldusest, mida kaebaja on senises menetluses suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse vm avalduse käiguta ja selgitab kaebajale selles esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitab kohus kaebajale, kuidas ta oma õigusi efektiivsemalt kaitsta saab. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

9. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks esitada ka kahju hüvitamise taotlus seonduvalt tema distsiplinaarkorras karistamisega. Tartu Vangla 14.03.2014 vastuse kohaselt ei ole taotleja vanglale veel vastavat kahjunõuet esitanud ning seega on läbimata vangistusseaduse § 11 lgst 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimise tarvis aga riigi õigusabi anda halduskohtul pädevus puudub. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 tuleb selleks riigi õigusabi taotleda maakohtult. Kohus ei pea antud juhul vajalikuks riigi õigusabi taotlust Tartu Maakohtule edastada, kuna taotlusest ei selgu üheselt, kas taotleja soovib kahjunõude esitamiseks koheselt riigi õigusabi taotleda või soovib ta esmalt vaidlustada käskkirja nr 6-2/27 ning alles pärast käskkirja kohtupoolse tühistamise saavutamist kahjunõue esitada. Kui taotleja soovib kahjunõude vanglale esitamiseks kohe riigi õigusabi, siis on tal ise võimalik Tartu Maakohtule vastav taotlus saata.

10. Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik