2-13-29826/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-13-29826 Tsiviilasi J.K. hagi R.K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. a apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) – R.K. (ik: XXXX) Vastustaja (hageja) – J.K. (ik: XXXX) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Vabastada R.K. tsiviilasjas nr 2-13-29826 maaja ringkonnakohtus riigilõivu tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.K. esitas 13.06.2013 maakohtule R.K. a vastu hagi poolte 21.10.2009 sõlmitud abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja otsustanud elada seadusekuulekat ja puhast elu, mis koos kostjaga ei ole võimalik. Hageja 08.10.2013 avalduse järgi abiellusid pooled vanglas, hageja oli siis 19-aastane, kostja 38-aastane. Kostja manipuleerib ja ähvardab, vabaduses viibides on hagejat ka peksnud, hageja kardab oma elu pärast. Hageja on püüdnud alates 2012. a oma elu muuta. 21.10.2013 kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ega soovinud leppimisaega.

2. Kostja palus 19.09.2013 kirjalikus vastuses abielu mitte lahutada, vaid anda aega leppimiseks. Kostja usub, et abielu saab veel päästa. Abielu on püha liit inimese ja jumala vahel. Mida jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu. Pooltel oli kõik ilus ja hästi ning viimased telefonivestlused on hästi sujunud. Kohtuistungil kostja lahutada ei soovinud, vaid palus leppimisaega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2013 otsusega hagi ning lahutas J. K. ja R. K. vahel

21. oktoobril 2009 sõlmitud abielu (abieluakt nr 49; akti koostaja EMK/Olavi Ilumets). Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus vabastas R. K. TsMS § 190 lg 7 alusel tsiviilasjas nr 2-13-29826 riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib kohus perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Arvestades hagiavalduses ja hageja 08.10.2013 avalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leidis kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja poolte lepitamine ei ole võimalik ega mõistlik. Hageja kinnitusel on kostja olnud tema suhtes vägivaldne, hageja tunneb ohtu oma elule ning soovib elada seadusekuulekat elu, mis koos kostjaga ei ole võimalik. Hageja on püüdnud alates 2012. a oma elu muuta. Kuna hageja ei soovi mingil juhul kostjaga abielus olla, tuleb abielu lahutada kostja vastuseisule vaatamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. R. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 otsuse tühistamist. Apellant palub vabastada pooled igasugustest menetluskuludest. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei soovi kostja abielu lahutada ja palub anda pooltele seaduses ettenähtud kuuekuuline leppimisaeg ning vajadusel võtta kohtu poolt tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Kostja vabaneb varsti vanglast ja ta on kindel, et pooltel läheb kõik hästi. Kohus võib abielu lahutada, kui abikaasad kooselu ei taasta. Iga abielu on võimalik taastada ja kostja ei ole midagi sellist korda saatnud, et abielu lahutada. Kohus ei andnud pooltele leppimisaega vastavalt PKS § 67 lg-le 3 ega võtnud tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks; 2) ei ole pooled omavahel tülis. Hageja seletuskirja kohtusse kirjutas sotsiaaltöötaja, hageja on selle ainult allkirjastanud. Nimetatud seletus on 90% ulatuses vale, sh poolte vanus abiellumisel. Kostja on tõesti 5–6 korral keelanud hagejal kodust väljuda, kui hageja tahtis vargile või narkootikume süstima minna. Kostja ei ole hagejat peksnud (on küll löönud mõned korrad vastu tagumikku). Kostja on olnud ainuke inimene, kes on hagejat narkootikumidest eemal hoidnud.

5. J. K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja märgib, et: 1) jääb selle juurde, et soovib abielu lahutada. Sellise otsuse tegi hageja ise; 2) peksis kostja hagejat tundide viisi ja võttis ka hageja sissetuleku endale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

22. oktoobri 2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele poolte esitatud faktilistele asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult lahutanud J. K. ja R. K. abielu. Põhjendatud ja kooskõlas esitatud faktiliste asjaoludega on maakohus järeldus, mille kohaselt poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte lepitamine ei ole võimalik ega mõistlik. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus ei andnud pooltele leppimisaega ning rikkus sellega PKS § 67 lg-t 3. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Nimetatud sättest tulenevalt on pooltele leppimisaja andmine kohtu diskretsiooniotsustus ning kohus võib leppimisaja anda siis, kui asjaoludest tulenevalt on see võimalik ja mõistlik. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas J. K. ka vastuses apellatsioonkaebusele, et ta ei soovi abielulist kooselu taastada. Nimetatud asjaolu kinnitab maakohtu järeldust, et pooltele leppimisaja andmine ei ole võimalik ega mõistlik. Muu hulgas on maakohus leppimisaja mitteandmisel arvestanud ka sellega, et hageja kinnitusel on kostja olnud tema suhtes vägivaldne. Ainuüksi kostja vastuseis abielu lahutamisele ei tähenda seda, et maakohtul puudus alus abielu lahutada.

8. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohus poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohus vabastas 04.12.2013 määrusega R. K. riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 75 eurot. TsMS § 190 lg 2 kohaselt tuleks seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega riigilõiv summas 75 eurot R. K. välja mõista. Arvestades tsiviilasja iseloomu ja apellandi majandusliku seisundi kohta seoses menetlusabi taotlusega esitatud ja kogutud andmeid, peab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks vabastada R. K. riigilõivu 75 eurot tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja