Legislator Case Law & Legislation
2-14-6824/10 AI generated

2-14-6824/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-6824/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-14-6824/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
language barriers language proficiency requirements procedural language rights inadmissibility of statement of claim lack of prosecutorial standing waiver of oral hearing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2014, Tartu Tsiviilasja number 2-14-6824 Tsiviilasi Juri Nesterenko kandeavaldus kinnistamisasjas nr 4097201308 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu kohtunikuabi 29. novembri 2013 kandemäärus nr 1277042013 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Nesterenko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja Juri Nesterenko (ik: XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu kohtunikuabi 29. novembri 2013 kandemäärus muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Juri Nesterenko kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2 ASJAOLUD 1. Juri Nesterenko esitas 15.11.2013 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXX, asukohaga XXX, kohta avalduse (pealkirjastatud kaebusena), milles palus juhindudes kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-st 70: 1) kanda kinnistusregistrisse vastuväide eesmärgiga tühistada kanne, mille suhtes kaebus on esitatud: registriosa nr 203808 III jakku 10.02.2012 numbri all 5 kohtutäituri 06.02.2012 avalduse alusel sissekantud keelumärge kohtutäitur Andrei Kreki kasuks; 2) tühistada kanne: registriosa nr 203808 III jakku 10.02.2012 numbri all 5 kohtutäituri 06.02.2012 avalduse alusel sissekantud keelumärge kohtutäitur A. Kreki kasuks.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis 29. novembri 2013 kandemäärusega nr 1277042013 kinnistamisasjas nr 4097201308 kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruses märgitu kohaselt: 1) sätestab KRS § 39 lg 4, et kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Vastavalt kohtule dokumentide esitamise korra § 20.4 lg-le 1 esitatakse veebilehe https:// kinnistuportaal.rik.ee/ kaudu kohtule avaldus kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja selle lisadokumendid. Kaebus esitati e-posti teel; 2) on kinnistusregistriosa nr XXX III jakku kantud kaks keelumärget: - kanne nr 4 – 05.09.2011 kinnistamisavalduse alusel on 06.09.2011 sisse kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Viru Ringkonnaprokuratuur) kasuks; - kanne nr 5 – 06.02.2012 kohtutäituri avalduse alusel on 10.02.2012 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS, kohtutäitur A. Kreki kasuks. Registriosa IV jaos on kanne nr 3 – hüpoteek summas 1 911 000 krooni Swedbank AS kasuks; kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis on 19.05.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 08.06.2006. Kahe keelumärke kandmist on Riigikohus selgitanud 05.03.2010 määruses nr 3-2-1-8-10 (p-d 8 ja 9), kus on väljendanud seisukohta, et kinnistusraamatusse võib kanda kohtutäituri avalduse alusel keelumärke, kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust enne keelumärget kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteegi sundtäitmiseks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (p 23) on Riigikohus märkinud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 2 eriregulatsiooni kohaselt on võimalik hüpoteegi alusel täitemenetluse toiminguid teha ka juhul, mil hüpoteek on kinnisasjale seatud enne käsutuskeelu sissekandmist. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei kohaldu TsÜS § 88 lg 1 (mille kohaselt on mh tühine käsutuskeeldu rikkuv täitemenetluses tehtud käsutus) enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Ka praegusel juhul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust enne keelumärget (III jao kanne nr 4, 06.09.2011) kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteegi (IV jao kanne nr 3, 08.06.2006) sundtäitmiseks. Riigikohtu arvates on sel juhul lubatud kanda asjaõiguse teostamise ehk täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel keelumärge. Eeltoodust järeldub, et kahe keelumärke kandmine registriossa nr XXX on seaduslik; 3) sätestab KRS § 70 lg 1, et kandemääruse peale määruskaebuse esitaja võib nõuda vastuväite kandmist kinnistusregistrisse selle kande parandamise tagamiseks, mille kohta määruskaebus on esitatud. TsMS § 599 kohaselt kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada

3 määruskaebuse. Antud juhul kandemäärus rahuldati (keelumärge kanti registriossa 10.02.2012) ja määruskaebust esitada ei saa. TsMS § 600 sätestab, et kande peale ei saa kaevata; 4) ei võimalda kinnistusraamatuseadus kandeid tühistada, vaid kandeid teha, muuta ja kustutada (KRS § 33). Kuna kohtutäitur A. Kreki poolt 06.02.2012 kinnistamisavalduse alusel registriosa nr XXX III jakku tehtud keelumärge Swedbank AS ja kohtutäitur A. Kreki kasuks on kantud seaduslikel alustel, puudub võimalus nimetatud keelumärke tühistamiseks. Keelumärke kustutamine on võimalik kohtutäitur A. Kreki kinnistamisavalduse alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. J. Nesterenko esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu kinnistusosakonna 29. novembri 2013 kandemääruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määrusega tõlgendatud TsÜS §-i 88 lubamatult laiendatult. Vastavalt TsÜS § 88 lg 1 teisele lausele on tühine ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Seega TsÜS § 88 lg 1 lauses 1 sätestatud käsutuskeeld on absoluutne ja laieneb ka täitemenetluses tehtud käsutusele; 2) on keelumärge kohtutäituri kasuks sissekantud ajaliselt hiljem kui Eesti Vabariigi kasuks sissekantud keelumärge ja Riigikohtu seisukoha (15.04.2004 määrus nr 3-2-1-48-04) järgi ei saanud seda keelumärget sisse kanda. Keelumärge kohtutäituri kasuks on seega sissekantud ebaseaduslikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et J. Nesterenko määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu kohtunikuabi 29. novembri 2013 kandemäärus muutmata. 5. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur A. Krek alustanud täitemenetlust seoses kinnistu registriosa nr XXX IV jakku 08.06.2006 kantud hüpoteegi sundtäitmiseks. Täitemenetluse läbiviimise tagamiseks on kohtutäituri avalduse alusel kantud kinnistu registriosa nr 203808 III jakku 10.02.2012 keelumärge kohtutäituri kasuks. Määruskaebuse esitaja seisukohast lähtuvalt on 10.02.2012 keelumärke kandmine kohtutäitur kasuks vastuolus TsÜS § 88 lg-s 1 sätestatuga, kuna sama registriosa III jakku oli eelnevalt, s.o 06.09.2011 sisse kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. Sellest tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et kohtunikuabi oleks pidanud rahuldama tema 15.11.2013 avalduse ning kandma registriosa III jakku vastuväite ebaõige kande kustutamiseks ja kustutama kohtutäituri avalduse alusel sissekantud keelumärke. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi on õigesti kohaldanud TsÜS § 88 lg-t 2 ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Riigikohus on 03.10.2006 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 asunud seisukohale, et käsutuskeeld ei saa puudutada kolmandaid isikuid, kellel on kinnisasjale mõni piiratud asjaõigus, mis on seatud kinnisasjale enne käsutuskeelu andmist. Käesoleval juhul on kinnisasjale seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks 08.06.2006, s.o enne, kui registriosa III jakku seati keelumärge Eesti Vabariigi kasuks (06.09.2011). Hüpoteegiga

4 tagatud nõude põhjal sundtäitmise alustamist ja selle korraldamist tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses ning sellest tulenevalt on registriosa III jakku 10.02.2012 kantud keelumärge kohtutäituri kasuks seaduslik. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et avalduse esitamiseks keelumärke sissekandmiseks kohustas kohtutäiturit TSM §-des 142 ja 145 sätestatu. Eeltoodust tulenevalt jättis kohtunikuabi J. Nesterenko avalduse põhjendatult rahuldamata. 6. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel J. Nesterenko kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Üllar Roostoja