3-12-1009/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1009 Haldusasi ET kaebus Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsuse nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsuse nr 112004909, 15.02.2012 otsuse nr 112006537 ning 16.04.2012 vaideotsuse nr 62 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamise nõudes kaebuse esitaja taotluse uueks läbivaatamiseks Menetlusosalised Kaebaja – ET, nõustaja Ene Bluman; Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Külli Heinmäe ja Raido Rink Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus ET apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta ET apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-1009 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.04.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-1009 2(11) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit tegevdirektori 11.11.2009 käskkirjaga nr 26 vabastati ET teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 alusel. 2. ET esitas 05.04.2010 Eesti Töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse. 3. Eesti Töötukassa 05.04.2010 otsusega nr TA10-0062971 võeti ET töötuna arvele alates 05.04.2010. 4. Eesti Töötukassa 22.04.2010 otsusega nr 110023858 määrati ET-ile töötuskindlustushüvitis perioodiks 270 kalendripäeva, s.o 12.04.2010-06.01.2011. 5. 30.09.2011 ennistas Tallinna Ringkonnakohus otsusega haldusasjas nr 3-09-2737 ET-i teenistusse ning mõistis ET-i kasuks välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest alates 11.11.2009 kuni 30.09.2011. Teenistusse ennistamise osas kuulus otsus viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus jõustus 21.12.2011. 6. MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit lõpetas 25.10.2011 käskkirjaga nr 29 ET-iga teenistussuhte ATS § 116 alusel koondamise tõttu. 7. Eesti Töötukassa 16.01.2012 otsusega nr TA12-0008358 tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 05.04.2010 otsus nr TA10-0062971 ET-i töötuna arvelevõtmise kohta, põhjendusega, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusest oli ET-il „kehtiv tööleping“ töötuna arvele võtmise avalduse esitamise hetkel 05.04.2010. 8. Eesti Töötukassa 17.01.2012 otsusega nr 112002436 tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 22.04.2010 otsus nr 110023858 ET-ile töötuskindlustushüvitise määramise kohta algusest peale, viitega 16.01.2012 otsusele, milles leiti, et isik töötas töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise hetkel. 9. Eesti Töötukassa tunnistas 02.02.2012 otsusega nr TA12-0017481 kehtetuks Eesti Töötukassa 16.01.2012 otsuse nr TA12-0008358, leides, et 16.01.2012 otsusega tunnistati töötuna arvelevõtmine kehtetuks ekslikult algusest peale. 10. Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsusega nr TA12-0017959 tunnistati Eesti Töötukassa 05.04.2010 otsus nr TA10-0062971 ET-i töötuna arvelevõtmise kohta edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.12.2011 (s.o Riigikohtu määruse tegemise päevast MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta). Töötuna arvelolek lõpetati 21.12.2011. 11. Eesti Töötukassa 06.02.2012 otsusega nr 112004909 tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 17.01.2012 otsus nr 112002436, millega tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 22.04.2010 otsus nr 110023858 ET-ile töötuskindlustushüvitise määramise kohta. Otsust põhjendati asjaoluga, et ET-il oli õigus töötuna arvel olla kuni 20.12.2011 ning töötuskindlustushüvitisele perioodi 12.04.2010-06.01.2011 (270 päeva) eest. 12. Eesti Töötukassa 15.02.2012 otsusega nr 112006537 jäeti ET-ile töötuskindlustushüvitis määramata. Otsust põhjendati asjaoluga, et ET-il ei ole täidetud Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Taotlejale on määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 12.04.2010-06.01.2011. TKindlS

3-12-1009 3(11) § 7 lg 3 kohaselt kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. Esitatud dokumentidest ja töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et taotlejal on töötuskindlustusstaaži 3 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 13. ET esitas 01.03.2012 Eesti Töötukassale vaide Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsuse nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsuse nr 112004909 ja 15.02.2012 otsuse nr 112006537 peale. Eesti Töötukassa 16.04.2012 vaideotsusega nr 62 jäeti ET-i vaie rahuldamata. Vaideotsuses märgiti, et vaide esitaja leiab ekslikult, et tema kindlustusstaaži hulka tuleb lugeda november 2009-september 2011, st staaž kogu teenistuses viibitud aja eest. Vaide esitaja samastab ekslikult teenistusstaaži ATS § 155 mõttes ja töötuskindlustusstaaži. Kindlustusstaaži arvestamist teenistussuhte pikkus ei mõjuta (TKindlS § 7 lg-d 1 ja 2). Töötukassa ei saa kindlustusstaaži arvestamisel aluseks võtta vaidele lisatud kohtuotsust ja tööandja tõendis toodud andmeid, mis tõendavad üksnes vaide esitaja teenistusstaaži pikkust (TKindlS § 7 lg 4). Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et taotlejale on alates staaži nulliks lugemise päevast 22.04.2010 viimase 12 kuu jooksul tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, tööandja MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit poolt makstud juunis, oktoobris ja detsembris 2011. Seega on pärast kindlustusstaaži nulliks lugemist taotlejale makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, kokku 3 kuud. TKindlS-st tulenevalt puudub töötukassal hüvitise arvutamisel kaalutlusõigus ja pädevus hinnata, mis liiki tasu ja/või mis põhjusel on tööandja isikule tasu välja maksnud või miks makstud tasud erinevad kuude lõikes (TKindlS § 7 lg 3). TKindlS ütleb üheselt, et hüvitis arvutatakse töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel (TKindlS § 9 lg 1). 14. ET esitas 16.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsuse nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsuse nr 112004909, 15.02.2012 otsuse nr 112006537 ja 16.04.2012 vaideotsuse nr 62 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotluse uuesti läbi. 03.02.2012 otsus nr TA12-0017959 on motiveerimata, antud ebaõigel õiguslikul alusel ja selles puudub vaidlustamisviide, mistõttu ei vasta see haldusmenetluse seaduses (HMS) ettenähtud haldusakti nõuetele. 03.02.2012 otsusega kehtetuks tunnistatud 05.04.2010 otsus oli õiguspärane selle andmise hetkel, mistõttu saanuks seda edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes kaebaja kasuks (HMS § 65 lg 2). Vaidlustatud otsus toob kaebajale kaasa õigusvastase olukorra edasistes suhetes Eesti Töötukassaga, kuivõrd 15.02.2012 otsusega nr 112006537 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis määramata. 03.02.2012 otsuses ei ole arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusega nr 3-09-2737 kaebaja teenistusse ennistamise kohta ning asjaoluga, et sisuliselt sellest kohtuotsusest tulenevalt kaebaja tegelikult töötuskindlustushüvitist ei saanud ega olnud töötu. 06.02.2012 otsus nr 112004909 ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, on põhjendamata ja arusaamatu. Sellest ei nähtu, miks Eesti Töötukassa 17.01.2012 otsus nr 112002436 oli õigusvastane, millised olid kaalutlused selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning kas otsus tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. 15.02.2012 otsus nr 112006537 ei vasta HMS nõuetele, kuivõrd selles puuduvad kaalutlused, mille alusel otsustas vastustaja teha otsuse kaebaja kahjuks. Kaebaja on kindlustanud end töötuse vastu ning tema eest on tasutud töötuskindlustusmakseid perioodi eest, mil ta oli sunnitud teenistusest puuduma (s.o 11.11.2009-30.09.2011). Maksed tasuti tagantjärele kolme ühekordse maksena, ehkki tegelikult arvestati ja maksti töötuskindlustusmakset iga kuu eest. Tuginedes õiguskantsleri 10.04.2012 Riigikogule esitatud ettepanekule nr 15 leiab kaebaja, et TKindlS § 7 lg 2 ei ole kooskõlas põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lausega.

3-12-1009 4(11) 16.04.2012 vaideotsust nr 62 vaidlustab kaebaja põhjusel, et hoida ära vastustaja poolseid hilisemaid etteheiteid vaideotsuse vaidlustamata jätmise kohta. Lisaks on vaideotsuses ka mõned uued vastustaja seisukohad. Vaideotsus ei vasta HMS § 55 lg 1 nõuetele, kuivõrd ei ole selge ja üheselt mõistetav. Vaideotsus on ka väga raskesti jälgitav, kuivõrd vastustaja on kaebaja vaidest võtnud valikuliselt välja üksikuid lõike, mistõttu on vastustaja moonutanud vaide sisu ja eesmärki. Vaideotsus ei vasta HMS § 56 nõuetele, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja viitab süstemaatiliselt töölepingule, kuid kaebaja oli avalik teenistuja. Vastustaja on menetlust läbi viinud pealiskaudselt ja asjasse süvenemata. Kui vastustajale jäi vaides midagi arusaamatuks või selgusetuks, pidanuks vastustaja andma kaebajale tähtaja oma seisukohtade täpsustamiseks või selgitamiseks. 15. Eesti Töötukassa palus jätta ET-i kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jäi vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. 03.02.2012 otsus nr TA12-0017959 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vastustaja oli kohustatud TTTS § 7 lg 1 p-st 3 ja TTTS § 6 lg 5 p-st 3 lähtudes kaebaja töötuna arveloleku lõpetama, kuna kaebaja ennistati 30.09.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega teenistusse. Seetõttu tunnistas vastustaja edasiulatuvalt kehtetuks otsuse kaebaja töötuna arvelevõtmise kohta. 06.02.2012 otsusest nr 112004909 nähtuvad põhjendused, miks oli 17.01.2012 otsus õigusvastane ja tuli kehtetuks tunnistada – kaebajal oli õigus töötuna arvel olla kuni 20.12.2011 ja õigus töötuskindlustushüvitisele perioodil 12.04.2010-06.01.2011. Juhul, kui vastustaja tunnistaks 06.02.2012 otsuse algusest peale kehtetuks, jääks kehtima 17.01.2012 õigusvastane otsus, mille tulemusel tekiks olukord, kus kaebaja suhtes ei ole kehtivat hüvitise määramise otsust ning välja makstud hüvitis tuleks kaebajal tagasi maksta kui alusetult saadu. 15.02.2012 otsus nr 112006537 on õiguspärane, kuna kaebajal on töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel kindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul 3 kuud ning tal puudub TKindlS § 6 lg 1 p 2 nõutav vähemalt 12-kuuline kindlustusstaaž. Kaebajale on esmakordselt määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist töötukassa 22.04.2010 otsuse alusel ajavahemikus 12.04.2010-06.01.2011. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et pärast kindlustusstaaži nulliks lugemist on kaebajale makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse kokku 3 kuud (juuni, oktoober, detsember 2011). Vastustaja ei saa kindlustusstaaži arvestamisel aluseks võtta Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsust haldusasjas nr 3-09-2737 ja MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit poolt vastustajale esitatud andmeid (tekkepõhised andmed) kaebajale arvestatud töötasude kohta (TKindlS § 7). Vastustaja ei saa kaebajale määrata ja arvestada hüvitist lähtudes arvestatud töötasudest perioodil november 2009 kuni september 2011, kuna need ei kajastu töötuskindlustuse andmekogus igakuiste väljamaksetena. Õiguskantsleri 10.04.2012 ettepanekus nr 15 Riigikogule viia TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusega kooskõlla avaldatud seisukohad sätte põhiseadusevastasuse kohta ei näita ilmselgelt, et selle sätte kohaldamine kaebaja suhtes oleks põhiseadusega vastuolus. 16.04.2012 vaideotsusest nähtub, et see on selge ja üheselt mõistetav, põhjendatud, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. 16. Tallinna Halduskohus jättis ET-i kaebuse rahuldamata. Vastustaja juhindus kehtivast seadusest, kui lähtus töötuskindlustuse andmekogu andmetest ning ei lugenud kaebaja teenistusse ennistamise järgselt kogu vahepealset perioodi töötuskindlustusstaažiks üksnes eeldusel, et teenistuses oleku korral oleks võinud töötuskindlustusmakse (põhimõtteliselt) laekuda. Antud juhul on peetud töötuskindlustusmakse töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul kinni ainult kolmel kuul, milles ei ole ka vaidlust ja mis tähendab,

3-12-1009 5(11) et TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ettenähtud tingimus oli kaebaja suhtes täitmata. Kohus nõustub vastustajaga, et lähtuda tuleb TKindlS § 7 lg-test 2 ja 4 ning arvestada töötuskindlustuse andmekogu andmeid. Kogu vastav regulatsioon taandub teatavatele riigipoolsetele valikutele ning see ei pruugi olla põhiseadusega vastuolus. Riigipoolne valik on ka see, et töötuskindlustushüvitist võib saada kindlustatu, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning siinkohal ei oleks küsimus nimetatud perioodide (liigsest) pikkusest või taolise valiku otstarbekohasusest enam kuidagi põhjendatud. Kaebaja on viidanud küll õiguskantsleri vastavasisulisele ettepanekule, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 määruse punktis 11 on asutud seisukohale, et õiguskantsleri 10.04.2012 ettepanekus nr 15 avaldatud seisukohad TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusevastasuse kohta ei näita ilmselgelt, et selle sätte kohaldamine kaebaja suhtes oleks põhiseadusega vastuolus. Vastustaja 15.02.2012 otsus nr 112006537 on kokkuvõttes õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Seetõttu jääb rahuldamata ka vastupidisele eeldusele tuginev taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamisele suunatud nõue. Olenemata HMS sätetele tehtud ebatäpsetest viidetest 03.02.2012 otsuses nr TA12-0017959, haldusakt kaebaja õigusi ei riku, varasemat töötuskindlustushüvitise määramist ja väljamaksmist ei mõjuta ning selle tühistamiseks alust ei ole. See ei mõjutanud ka käesoleva haldusasja raames vaidlustatud 15.02.2012 otsust töötuskindlustushüvitise määramata jätmise kohta, sest hüvitis jäeti määramata TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel vajaliku töötuskindlustusstaaži puudumise tõttu ning staaži puudumine omakorda oli tingitud vastavate töötuskindlustusmaksete puudumisest. Kaebaja õigusi ei riku ja kaebaja jaoks pigem soodsa haldusaktina on vaadeldav ka 06.02.2012 otsus nr 112004909, millega tunnistati kehtetuks 22.04.2010 otsusega määratud töötuskindlustushüvitise vahepealse kehtetuks tunnistamise kohta tehtud otsus. Sisuliselt tähendas see seda, et 22.04.2010 otsusega määratud ja edaspidiselt ka välja makstud töötuskindlustushüvitis oli kokkuvõttes siiski põhjendatud. Haldusakti oleks võinud ka selgemalt motiveerida, kuid lähtuvalt HMS §-st 58 ei too see kaasa selle tühistamist. Arvestades asjaolu, et kohtu hinnangul on tegemist õiguspäraste haldusaktidega, ei ole alust tühistada ka vastustaja 16.04.2012 vaideotsust nr 62.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 17. ET palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2013 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus oleks pidanud jätma kohaldamata põhiseadusega vastuolus oleva TKindlS § 7 lg 2, kuid ei ole selle kaebaja nõude osas üldse mingit seisukohta võtnud. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et vastustaja 03.02.2012 otsust nr TA12-0017959 ja 06.02.2012 otsust nr 112004909 on kaebaja vaidlustanud eelkõige seetõttu, et need võivad mõjutada hilisemaid töötuskindlustushüvitise määramisi ja tekitada ebaülevaatliku olukorra. Õige ei ole ka kohtuotsuses märgitu, et ka vaideotsust on vaidlustatud üksnes ja ainult selguse huvides. Seega jättis kohus alusetult tähelepanuta nende vastustaja otsuste tühistamiseks kaebuses esitatud seisukohad. 03.02.2012 otsus ei vasta HMS-s ettenähtud haldusakti nõuetele, on ebaselge, ei ole üheselt mõistetav, on põhjendamata ning märgitud on ebaõige õiguslik alus. Eesti Töötukassa 05.04.2010 otsus oli õiguspärane haldusakt ning seda saanuks edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada üksnes kaebaja kasuks (HMS § 65 lg 2). 03.02.2012 otsusest puuduvad kaalutlused. Samas saab kaebaja aru, et 03.02.2012 otsus toob kaebajale kaasa õigusvastase olukorra edasistes suhetes vastustajaga. On ilmne, et 15.02.2012 keeldumine tuleneb 03.02.2012 otsusest seetõttu, et 05.04.2010 otsus kaebaja töötuna arvele võtmise kohta tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt kaebaja kahjuks ning seejuures ei ole arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusega

3-12-1009 6(11) kaebaja teenistusse ennistamise kohta ning asjaoluga, et sisuliselt sellest kohtuotsusest tulenevalt kaebaja töötuskindlustushüvitist tegelikult ei saanud ning töötu ei olnud. Kaebaja ei ole uuesti teenistusse asunud peale töötuna arvelolekut, vaid on olnud katkematult teenistuses teenistusse ennistamise tõttu. Sellest tulenevalt ei saa olla kaebaja kindlustusstaaž nullitud alates 12.04.2010. Töötuskindlustushüvitise maksmine perioodil 12.04.2010-06.01.2011 ei saa takistuseks olla hüvitise määramisel ja maksmisel peale töötuna arvelevõtmist teenistussuhte lõpetamise järgselt 25.10.2011. 06.02.2012 otsus ei vasta HMS-s sätestatud haldusakti nõuetele ning otsus oleks tulnud tühistada ainuüksi seetõttu, et selles puudusid kaalutlused. Kohus jättis HKMS § 158 lg 3 täitmata ja püüdis kaudselt ise vastustaja eest kaalutlusõigust teostada. Halduskohus on seoses 15.02.2012 otsusega jätnud vastuolus HKMS § 165 lg 1 p-ga 4 vastamata, miks ta ei nõustu kõigi kaebuses esitatud väidetega. Arusaamatutel põhjustel asus halduskohus vastustajaga samale seisukohale, et kaebajal puudub töötuskindlustusstaaž 12 kuu ulatuses töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Halduskohus ei pööranud kohtuotsuses mingit tähelepanu kaebaja seisukohale, et vastustaja rikkus HMS § 6 ega põhjendanud, miks ta kaebaja selle seisukohaga ei nõustunud. 15.02.2012 otsuses puudusid kaalutlused, miks vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud tõenditega (Tallinna Ringkonnakohtu otsus, tööandja tõendid jne). Halduskohus asus 15.02.2012 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel ise vastustaja eest kaalutlusõigust teostama, rikkudes sellega HKMS § 158 lg-t 3. Halduskohus on otsuse sisuliselt rajanud Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 määruses kirjasolevale ning ei ole seejuures kontrollinud, kas ringkonnakohtu määruses kirjasolev on üldse õige ning kooskõlas asjas kogutud materjalidega. Sõna ennistamine tähendab endise olukorra taastamist, st kaebaja teenistusstaaž loeti tagasiulatuvalt taastatuks, s.o alates 11.11.2009. Kaebajale makstud tasu kujutas endast palka/tasu, mis oli töötuskindlustusmakse objektiks ning millelt tuli maksta TKindlS § 40 lg 1 p 1 alusel töötuskindlustusmaksu. Halduskohus jättis sisuliselt läbi vaatamata 16.04.2012 vaideotsuse tühistamisnõude. Kohus ei ole otsuses märkinud, miks tema arvates kaebuses vaideotsuse kohta esitatud kaebaja seisukohad ei väärinud üldse mingit tähelepanut, millega rikkus HKMS § 165 lg 1 p 3 nõudeid. 18. Eesti Töötukassa palus jätta ET-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2013 otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu 31.10.2013 otsus on õiguspärane, kaalutletud ning vastab menetlusja materiaalõiguslikele normidele. Kohus on kohtuistungil täpsustanud kaebuse nõudeid, sh kaebaja taotlust tunnistada TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusega vastuolusolevaks. Lisaks on kohus otsuse põhjendavas osas analüüsinud TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusele vastasust ning jõudnud selles osas samale järeldusele Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 määruses tooduga. Halduskohus on kaalunud menetlusosaliste väiteid seoses vaidlustatud haldusaktidega. Kohus on jõudnud ainuõigele järeldusele, et vastustaja ei saanud kaebajale töötuskindlustushüvitist kaebaja 07.02.2012 avalduse alusel määrata, kuna täitmata oli TKindlS § 6 lg 1 p 2 tingimus. Vastustaja saab hüvitise määramiseks vajaliku kindlustusstaaži tuvastada üksnes töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel (TKindlS § 7). Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusest haldusasjas nr 3-09-2737 tulenevad tööandja poolsed maksed ei mõjuta vastustaja poolt töötuskindlustushüvitise määramist. Kohus jõudis õigele seisukohale, et vastustaja 03.02.2012 otsus nr TA12-0017959 ja 06.02.2012 otsus nr 112004909 on õiguspärased, vaatamata ekslikele HMS viitele. Kohus on hinnanud, kas otsused olid kaalutletud, ja osundanud, et haldusakti oleks olnud võimalik ka selgemalt motiveerida, kuid lähtuvalt HMS §-st 58 ei too see kaasa akti tühistamist. Asjaolu, et vastustaja muutis ja parandas vastu võetud akte, ei tekitanud kaebajale olukorda, et ta ei saa aru

3-12-1009 7(11) vaidlustatud otsuste sisust. Esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja on otsused tähtaegselt vaidlustanud ja olnud otsustega tekkinud olukorrast teadlik. Kaebaja tööle ennistamisel 21.12.2011 oli vastustaja kohustatud töötuna arveloleku lõpetama (TTTS § 6 lg 5 p 3, § 7 lg 1 p 3). Vastustaja järeldab, et kaebaja soovib, et tema suhtes tehtud õiguspärased töötuna arvele võtmise ja hüvitise määramise otsused tunnistatakse kehtetuks algusest peale ja seda selleks, et apellandil säiliks kogutud kindlustusstaaž ja talle saaks määrata hüvitise ka teistkordsel töötuna arvele võtmisel. Samas leiab kaebaja, et talle määratud ja makstud hüvitist kaebaja vastustajale tagasi maksma ei peaks, tuginedes usalduse kaitsele. Juhul, kui vastustaja tunnistaks kaebaja tööle ennistamisega seoses tema töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise määramise otsused algusest peale kehtetuks, siis tekiks olukord, kus kaebaja kogutud kindlustusstaaži ei oleks vastavalt TKindlS § 7 lg 3 nulliks loetud. Seega saaks kaebaja teistkordsel töötuna arvele võtmisel kasutada sama kindlustusstaaži uuesti, mille alusel talle on juba 22.04.2010 hüvitis määratud ja välja makstud. Olukorra, kus kogutud kindlustusstaaži saab korduvalt kasutada, on seadusandja püüdnud välistada (TKindlS § 7 lg 3). Kaebaja väitega, et ta on hüvitisest täiesti ilma jäänud, nõustuda ei saa, kuivõrd 22.04.2010 määrati kaebajale töötuskindlustushüvitis 270 kalendripäevaks, mis maksti täielikult välja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 19. Kaebusega taotletavaks eesmärgiks on, et vastustaja määraks kaebajale 07.02.2012 esitatud avalduse alusel töötuskindlustushüvitise. Selle eesmärgi saavutamiseks on taotletud vastustaja 03.02.2012 otsuse nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsuse nr 112004909 ja 15.02.2012 otsuse nr 1120065537 tühistamist ning vastustaja kohustamist lahendada kaebaja 07.02.2012 taotlus uuesti. Ühtlasi on esitatud ka 16.04.2012 vaideotsuse nr 62 tühistamistaotlus. 20. Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsus nr TA12-0017959 ja 06.02.2012 otsus nr 112004909 ei oma negatiivseid tagajärgi kaebaja õigustele ning ei saanud mõjutada Eesti Töötukassa 15.02.2012 otsust nr 1120065537 töötuskindlustushüvitise määramata jätmisest. 21. 03.02.2012 otsusega nr TA12-0017959 tunnistati Eesti Töötukassa 05.04.2010 otsus nr TA10-0062971 ETi töötuna arvelevõtmise kohta edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.12.2011. Asjaolu, et isik on varasemalt olnud töötuna arvel, ei mõjuta hilisemalt uuesti töötuna arvelevõtmisel töötuskindlustushüvitise määramise küsimust, mis nähtub ka TKindlS § 6 lg-s 1 loetletud töötuskindlustushüvitise määramise eeldustest. Viidatud sätte kohaselt on töötuskindlustushüvitise määramise eelduseks töötuna arvelolek ning töötuskindlustusstaaži olemasolu vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 22. 03.02.2012 otsus ei puuduta küsimusi, milline oli kaebaja töötuskindlustusstaaž 15.02.2012 otsuse tegemise hetkel, kas kaebaja sai tegelikult töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 12.04.2010-06.01.2011 ning kas kaebaja on uuesti teenistusse asunud peale 05.04.2010 otsusega kaebaja töötuna arvelevõtmist. Seetõttu tuleb need väited jätta 03.02.2012 otsuse õiguspärasuse analüüsimisel tähelepanuta. 23. 03.02.2012 otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga, kuivõrd ebaõige viide HMS § 66 lg-le 1 ei muuda otsust sisuliselt. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et TTTS § 7 lg 1 p 3 on selge ja üheselt mõistetav norm, mille keeleline tõlgendamine ei anna töötukassale kaalumisruumi (09.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-92-10, p 17). Töötukassa on TTTS § 6 lg 5 p-des 2-11 nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud lõpetama isiku töötuna arveloleku (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-13, p 24). Kuivõrd töötuna arve-

3-12-1009 8(11) lolekut välistavad asjaolud ilmnesid peale 05.04.2010 otsuse tegemist, siis on vastustaja tegelikkuses tunnistanud 05.04.2010 otsuse HMS § 66 lg 2 p 1 alusel kaebaja kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.12.2011, mida on kinnitanud ka vastustaja oma 16.04.2012 vaideotsuses nr 62 (tl 55). Seejuures on ilmne, et viide HMS § 66 lg-le 1 on olnud ekslik ning ei ole sisuliselt otsust mõjutanud, mistõttu HMS §-st 58 lähtudes ei tingi selline viga haldusakti kehtetuks tunnistamist. 24. Arvestades, et TTTS § 7 lg 1 reguleerib töötuna arveloleku lõpetamist, siis tuleb vastustajal haldusakti kehtetuks tunnistamisel TTTS § 1 lg 3 järgi lähtuda HMS §-dest 64-69 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-13, p 26). Vaidlustatud 03.02.2012 otsuses on toodud piisavad põhjendused, miks tunnistati 05.04.2010 otsus edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.12.2011. Ka on 03.02.2012 otsusest nähtav, et vastustaja on arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusega seoses kaebaja teenistusse ennistamisega. Nähtuvalt 03.02.2012 otsusest on 05.04.2010 otsus tunnistatud edasiulatuvalt kehtetuks, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusega kohustati MTÜ-d Harjumaa Omavalitsuste Liit ennistama ET viivitamatult teenistusse ning Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2011 määrusega keelduti MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusele menetlusse võtmast. Järelikult on 03.02.2012 otsus nõuetekohaselt motiveeritud. 25. Tulenevalt HMS § 57 lg-st 1 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi (HMS § 57 lg 2). Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (HMS § 57 lg 3). Puudub vaidlus, et 03.02.2012 otsuses nr TA12-0017959 „Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna otsuse nr TA10-0062971 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine“ puudub vaidlustamisviide. Kuivõrd kaebus on halduskohtule esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaja möödalaskmise küsimust tõusetunud ei ole, siis ei too nimetatud puudus kaasa haldusakti tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on 03.02.2012 otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks alust ei esine. 26. Vaidlustatud 06.02.2012 otsusega nr 112004909 tunnistati kehtetuks Eesti Töötukassa 17.01.2012 otsus nr 112002436. Viimati nimetatud otsusega tunnistati algusest peale kehtetuks vastustaja 22.04.2010 otsus nr 110023858 kaebajale töötuskindlustushüvitise määramise kohta perioodil 12.04.2010-06.01.2011 (270 kalendripäeva). 06.02.2012 otsuse õiguslik tagajärg oli, et 22.04.2010 otsus saavutas uuesti algusest peale õigusjõu. Seega on 06.02.2012 otsuse näol tegemist kaebaja jaoks soodsa otsusega, kuivõrd sellega taastati 22.04.2010 otsuse õigusjõud, millega kaebajale määrati töötuskindlustushüvitis perioodi 12.04.2010-06.01.2011 eest. 27. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et kaebajal oli õigus saada töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 12.04.2010-06.01.2011, mistõttu on ka 22.04.2010 otsuse kehtivuse taastamine 06.02.2012 otsusega olnud õiguspärane. Vastustaja on õigesti märkinud, et juhul, kui 22.04.2010 otsus oleks tunnistatud tagasiulatuvalt kehtetuks, siis oleks see tähendanud, et kaebajal puudus õiguslik alus juba makstud töötuskindlustushüvitisele perioodi 12.04.2010- 06.01.2011 eest ning vastustajal oleks tulnud otsustada selle hüvitise kaebajalt tagasinõudmine. Sellisel juhul oleks tegemist olnud kaebaja jaoks negatiivse otsusega, erinevalt 06.02.2012 otsusest nr 112004909. 28. Samas on ilmne, et kui 06.02.2012 otsusega ei oleks taastatud 22.04.2010 otsuse õigusjõudu ning see ei oleks jäänud algusest peale kehtima, ei oleks olnud alust lugeda ka kaebajal enne 05.04.2010 tekkinud kindlustusstaaž nulliks alates 22.04.2010. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma see aga tähtsust, kuivõrd kaebaja ei soovi uuesti kasutada kindlustusstaaži, mille

3-12-1009 9(11) alusel talle 22.04.2010 otsusega töötuskindlustushüvitis määrati. Seega ei saanud 06.02.2012 otsus nr 112004909 mõjutada Eesti Töötukassa 15.02.2012 otsust kaebajale töötuskindlustushüvitise määramisest keeldumise kohta. 29. HMS § 56 lg-st 3 tulenevalt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Nähtuvalt 06.02.2012 otsusest on 17.01.2012 otsus nr 112002436 tunnistatud kehtetuks, kuna ET-il oli õigus töötuna arvel olla kuni 20.12.2011 (k.a) ning ET-il oli õigus töötuskindlustushüvitisele perioodi 12.04.2010-06.01.2011 (270 päeva) eest. Otsuses toodud põhjendustest saab järeldada, et 17.01.2012 otsus nr 112002436 on tunnistatud tagasiulatuvalt kehtetuks. Asjaolu, et haldusaktis on märkimata sõna „tagasiulatuvalt“, ei muuda 06.02.2012 otsust õigusvastaseks ega raskenda sellest arusaamist. Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et tegemist on õiguspärase otsusega. 30. Kaebuses on esitatud ka Eesti Töötukassa 15.02.2012 otsuse nr 1120065537 tühistamisnõue. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebajal oli enne Eesti Töötukassale 07.02.2012 taotluse esitamist tekkinud vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul töötuna arvele võtmisest arvates või mitte. Selleks tuleb esmalt analüüsida, kas Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsuse haldusasjas nr 3-09-2737 alusel MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit poolt kaebajale tasutud ATS § 135 lg-s 1 sätestatud hüvitis on töötuskindlustusmakse objekt. 31. TKindlS § 40 lg-st 1 tulenevalt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras (p 1) ning TKindlS § 3 lg 2 p-s 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras (p 2). TKindlS § 40 lg 2 p 2 kohaselt ei maksta töötuskindlustusmakset kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, hüvituselt või viiviselt. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 (redaktsioon kehtivusega 01.04.2011- 31.12.2011) on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 08.03.2012 otsuse nr 3-3-1-85-11 punktis 13, et tasu väljamõistmine ATS § 135 lg 1 alusel kujutab endast kahju hüvitamist. Kuivõrd TKindlS § 40 lg 1 töötuskindlustusmakse objektina ATS § 135 lg 1 alusel makstavat tasu ei nimeta ning TKindlS § 40 lg 2 välistab töötuskindlustusmakse objektina teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitise, hüvituse ja viivise, siis ei saanudki kaebajale tekkida perioodil november 2009 kuni september 2011 töötuskindlustusstaaži. Seda olenemata asjaolust, et töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt oli kaebajal töötuskindlustusstaaži 3 kuud. Nimelt tuleb töötuskindlustusstaaži väljaselgitamisel arvestada tegelikku töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu teenimise aega (Riigikohtu erikogu 28.02.2014 määrus nr 3-2-1-135-13, p 18). Olukorras, kus ATS § 135 lg 1 alusel väljamakstud tasu ei ole töötuskindlustusmakse objekt ning periood november 2009 kuni september 2011 ei ole töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu teenimise aeg, on vastustaja õigesti jätnud kaebajale töötuskindlustushüvitise 15.02.2012 otsusega määramata. Kuivõrd 15.02.2012 otsuse tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebuses esitatud kohustamisnõue ETi taotluse uueks läbivaatamiseks. 32. Kaebaja on vaidlustanud ka vastustaja 16.04.2012 vaideotsust nr 62. Kaebaja ei ole vaideotsust vaidlustanud eraldiseisvalt selle esemest – 03.02.2012 otsus nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsus nr 112004909 ja 15.02.2012 otsus nr 112006537. Sellest tulenevalt on halduskohus õigesti järeldanud, et arvestades asjaolu, et kohtu hinnangul on vaide esemeks olnud

3-12-1009 10(11) haldusaktid õiguspärased, ei ole alust tühistada ka vastustaja 16.04.2012 vaideotsust nr 62, millega jäeti Eesti Töötukassa 03.02.2012 otsuse nr TA12-0017959, 06.02.2012 otsuse nr 112004909 ja 15.02.2012 otsuse nr 112006537 peale esitatud vaie rahuldamata. 33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme. Kohus on lahendanud kõik kaebuses esitatud nõuded (tühistamisnõuded ja kohustamisnõue). Taotlus tunnistada TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusega vastuolusolevaks ei ole käsitletav nõudena HKMS § 37 tähenduses, vaid kaebaja õigusliku argumendina. Seejuures on halduskohus võtnud ka nimetatud ettepaneku osas seisukoha, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2012 määrusele ning nõustudes Tallinna Ringkonnakohtuga, et õiguskantsleri 10.04.2012 ettepanekus nr 15 avaldatud seisukohad TKindlS § 7 lg 2 põhiseadusevastasuse kohta ei näita ilmselgelt, et selle sätte kohaldamine kaebaja suhtes oleks põhiseadusega vastuolus. Halduskohtu otsus on motiveeritud ning selles on toodud põhjendused, miks kaebus on jäetud rahuldamata. 34. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad tema apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.11.2014 otsusega

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada ET kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2013. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-1009 Eesti Töötukassa 15. veebruari 2012. a otsust nr 112006537 puudutavas osas. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi Eesti Töötukassa 3. ja 6. veebruari 2012. a otsuste nr TA12-0017959 ja nr 112004909 osas. 3. Rahuldada ET kaebus osaliselt. Tühistada Eesti Töötukassa 15. veebruari 2012. a otsus nr 112006537 ning Eesti Töötukassa 16. aprilli 2012. a vaideotsus nr 62 eelmainitud otsust puudutavas osas. 4. Kohustada Eesti Töötukassat ET 7. veebruari 2012. a avalduse alusel töötuskindlustushüvitist määrama. 5. Mõista Eesti Töötukassalt ET kasuks välja menetluskulud 150 eurot 97 senti.

3-12-1009 11(11) 6. Tagastada ET-le halduskohtule esitatud kaebuselt enamtasutud riigilõiv 31 eurot 94 senti. 7. Tagastada kautsjon.