2-13-55662/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2014. a. Tallinn Tsiviilasja number 2-13-55662 Tsiviilasi X Xi hagi X Xi vastu ühisvara jagamiseks ning X Xi vastuhagi ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014. a. määrus vastuhagi tagamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Helen Tomberg Kostja X Xi (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Ilja Santašev Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 21. jaanuari 2014. a. määrus asja kasutusviisi reguleerimiseks kohtumenetluse ajaks. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg. 1)

Asjaolud X X esitas 25. novembril 2013. a. Harju Maakohtule X Xi vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hageja palus kohustada X Xit andma asjaõiguslepingu jaoks vajaliku tahteavalduse, millega pooled lepivad kokku selles, et xxxxxxxx asuv korteriomand (registriosa xxxxxxxxx) läheb X Xi omandisse ja andma nõusoleku omanikukande, mille kohaselt X X ja X Xi on korteriomandi ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse X X. X Xi esitas 17. detsembril 2013. a. Harju Maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks, paludes jätta xxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi tema ainuomandisse, asendada hageja

2 nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg. 5 järgi ja Harju Maakohtu kinnistusosakonnal kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse X Xi. Koos vastuhagiavaldusega esitas X Xi taotluse hagi tagamiseks, paludes anda ühisomandis oleva korteriomandi kohtumenetluse ajaks temale ainukasutamiseks. Taotluse kohaselt on hageja võtnud kostjalt ära vaidlusaluse ühisvarasse kuuluva korteriomandi võtmed ning ei lase kostjat koos lapsega sisse. Hageja ei luba kostjal koos lapsega korteriomandit kasutada põhjuseid nimetamata ja oma käitumist seletamata, mistõttu asus kostja ajutiselt koos lapsega elama oma ema korterisse. Hageja ise selles korteris ei ela. Olukord on ebaõiglane kostja suhtes ja hagejapoolne käitumine ei ole põhjendatud ega õigustatud. Tegemist on kostja ja tema lapse ainsa elukohaga.

Maakohtu määrus 21. jaanuari 2014. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus vastuhagi tagamise taotluse osaliselt ja määras, et X Xil on õigus koos poolte ühise lapsega kasutada korteriomandit asukohaga xxxxxxxxxxxx. Kohus kohustas X Xit mitte tegema X Xile takistusi ühisomandis oleva korteriomandi kasutamiseks kohtumenetluse ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg. 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel ning seda võib teha sõltumata asjaolust, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg. 3 p. 5 kohaselt abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist. Vastuhagi tagamise avalduses välja toodud argumendid annavad aluse vastuhagi tagamiseks. Kostja on nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid avalduses ka piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg. 2). Poolte vahel on käimas vaidlus ühisvara jagamiseks. Poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga Tallinnas Vormsi 18 - 97. Mõlemad soovivad korteriomandit vara jagamise käigus oma omandisse saada. Seni, kuni kohtus ei ole lahendatud ühisvara jagamise küsimust, ei ole hagejal õigust keelata kostjal koos nende ühise lapsega ühisvara hulka kuuluva korteri kasutamist. Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 28 lõikest 1 teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Kohaseks vastuhagi tagamise abinõuks on kohustada hagejat mitte tegema kostjale takistusi ühisomandis oleva korteri kasutamisel käimasoleva menetluse ajal. Nimetatud korteriomandi näol on tegemist pere senise elukohaga ja pooltel on ühine laps, kellele korter on harjumuspäraseks, turvaliseks ning stabiilsust tagavaks kohaks. Põhjendatud ei ole ühise korteriomandi andmine ainukasutusse, kuna ei ole leidnud tuvastamist hageja vägivaldsus kostja või lapse suhtes.

Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses määrata kindlaks, et eluase antakse menetluse ajaks kostja ainukasutusse. Füüsilise vägivaldsuse puudumine ei pea olema aluseks selleks, et jätta korteriomand mõlemale poolele ühiseks kasutamiseks olukorras, kus pooled ei jõua ühisele arusaamale, kuidas vaidlusalust korterit jagada, arvestades samuti, et pooltel on teineteisega väga halb läbisaamine. Hageja on kostjale nüüdseks andnud üle korteri võtmed, kuid kostja ei saa korterit kasutada olukorras, kus hageja on talle teatanud kavatsusest hakata korteris nädalavahetustel koos oma uue abikaasaga elama. Pingelises olukorras ei ole kostjal võimalik

3 korterit kasutada. Tegemist on kostja ja tema lapse ainsa elukohaga, kus kostja soovib elada koos lapsega, kuid hageja käitumise tõttu on ta ajutiselt sunnitud elama teises kohas. Kohus hagi tagas, kuid hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostja ei saaks korteriomandit rahulikult kasutada.

Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata. TsMS § 660 lg. 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lõikest 1 tulenevalt ei saa määruskaebust esitada määruse peale, millega hagi jäeti osaliselt tagamata. Määruskaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kostja elab ja töötab tegelikult Narvas, kus elab ka tema elukaaslane ning kus poolte ühine laps käib lasteaias, vaidlusaluses korteris ta tegelikult jätkuvalt ei ela.

Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Määruskaebus on võimalik läbi vaadata, kuid selle rahuldamiseks ei ole alust. Õige on määruskaebusele esitatud vastuses sisalduv seisukoht, mille kohaselt määruse peale, millega hagi on jäetud tagamata, ei saa TsMS § 390 lõikest 1 tulenevalt edasi kaevata. Vaidlusaluse määrusega ei kohaldanud maakohus aga tüüpilisi hagi tagamise abinõusid, vaid reguleeris kooskõlas TsMS § 377 lõikega 2 hagi tagamise korras esialgselt, kohtumenetluse ajaks, vaidlusaluse asja kasutusviisi, tehes seda mõnevõrra erinevalt hageja poolt taotletust. Osundatud lõike lause 3 kohaselt võib kohus seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud abinõusid (mille hulka kuulub ka abieluasjas taoliste abieluga seonduvate küsimuste menetluse ajaks reguleerimine, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik) rakendada ka omal algatusel. Vaidlusaluses asjas õigussuhet esialgselt reguleerides on kohus küll hagi taganud, kuid alust ei ole pidada hagi kas või osaliselt tagamata jäetuks. Et TsMS § 390 lg. 1 kohaselt saab pool esitada määruskaebuse hagi tagamise määruse peale, millega vastavalt TsMS § 377 lõikele 2 laias tähenduses ka praegu tegu on, siis on võimalik määruse peale ka määruskaebust esitada. Määruskaebus ei anna aga alust maakohtu määrust muuta. Määruskaebuses ja sellele hageja poolt esitatud vastuses märgitud asjaolud poolte tegelike elukohtade ja vajaduste kohta on erinevad, kumbki ei ole oma väiteid kooskõlas TsMS §-s 235 märgituga põhistanud. Menetluse ajaks asja kasutusviisi reguleerimist taotledes tugines kostja üksnes väitele, et hageja on võtnud temalt ära ühisomandiks oleva korteri võtmed ega lase teda korterisse. Määruskaebuses on kostja kinnitanud, et nüüdseks on ta võtmed saanud, esitanud aga uued põhjendused, miks tuleks korteriomand anda temale ainukasutamiseks, neid väiteid siiski usutavaks tegemata. Niisugustel asjaoludel ei ole asja kasutusviisi reguleerimine erinevalt maakohtu määruses märgitust põhjendatud.

Malle Seppik