3-13-1351/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 13. märts 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-1351 Kohtuasi Sergei Solovjovi kaebus Alajõe Vallavolikogu 28.11.2008 otsuse nr 77 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Sergei Solovjov Vastustaja: Alajõe vald, esindaja Daisy Utsar Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Alajõe Vallavolikogu 28.11.2008 otsuse nr 77 punktid 1.1, 1.2 ja 1.3.

2. Mõista Alajõe vallalt Sergei Solovjovi kasuks riigilõivude tasumisega kantud menetluskulude katteks välja 30 (kolmkümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.04.2014. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.11.2008 võttis Alajõe Vallavolikogu vastu otsuse nr 77 (tl 3), mille punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 tunnistati kehtetuks Karu, Keskküla ja Volli kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta volikogus 17.05.2006 langetatud otsused nr 43, 44 ja 47. Otsust põhjendati väitega, et pole asutud detailplaneeringu koostamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 19.06.2013 koostas Sergei Solovjov Tartu Halduskohtule adresseeritud kaebuse (tl 1-2), milles palus tühistada Alajõe Vallavolikogu 28.11.2008 otsuse nr 77 punktid 1.1, 1.2 ja 1.3 ning hüvitada riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulu. Ta leidis, et otsus ei vasta haldusakti vorminõuetele ja teda pole kehtetuks tunnistamise protsessi kaasatud ning lisas, et sai otsuse kätte alles 21.05.2013. Veel väitis kaebaja, et ei nõustu otsusesse märgitud põhjendusega, sest on kuni käesoleva hetkeni tegelenud detailplaneeringu koostamise eeltööga, otsinud finantseerimisvõimalusi ja ettevõtet, kes asuks seda koostama.

3. Alajõe valla vastuses (tl 11) ei nõustutud kaebusega, kuid sisulisi vastuväiteid sellele ei esitatud ning paluti üksnes otsust kaebetähtaja möödumise tõttu mitte tühistada. Seejuures väideti, et kaebajal oli vaidlusalune otsus teada juba 22.10.2012, sest siis käis ta vallavalitsuses samade maatükkide kohta uusi taotlusi esitamas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2013 kohtumäärusega on loetud kaebus tähtaegselt esitatuks. Seega on kaebus lubatav ning kohtul tuleb lahendada küsimus, kas volikogul olid olemas vajalikud faktilised ja õiguslikud alused vaidlustatud otsuse tegemiseks.

5. Kohaliku omavalitsuse ning teiste isikute suhted planeeringute koostamisel on reguleeritud planeerimisseaduses. Selle § 4 lg 2 p 2 tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel. Sama seaduse § 10 lg-te 5, 7 ja 8 kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus, planeeringu koostamise korraldamise all tuleb mõista selle koostamist või tellimist, koostamise juhtimist ja kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemist ning planeeringu algatamine tähendab seda, et tuleb asuda planeeringu koostamisele. Seaduse § 10 lg 6 võimaldab kohalikul omavalitsusel oma ülesanded osaliselt vastava halduslepingu alusel küll huvitatud isikule üle anda, kuid käesoleval juhul ei ole kohtule väidetud ega tõendatud niisuguse lepingu olemasolu. Seega lasus planeeringu koostamise kohustus kohalikul omavalitsusel endal.

6. Planeeringu algatamine on küll menetlustoiming, kuid selle algatamisest või menetluse jätkamisest keeldumist tuleb käsitleda kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatava haldusaktina. Niisugusele seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium oma lahendis nr 3-3-1-51-07. Planeerimisseaduses ei ole sätestatud planeeringu algatamise kohta langetatud otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Seetõttu on kohalikul omavalitsusel vastava otsustuse tegemist ulatuslik kaalutlusruum, mille puhul peab arvestama nii avalikke huve kui taotleja põhjendatud huve. Haldusakti suhtes kehtestatud nõuded sisalduvad haldusmenetluse seaduses. Selle § 56 lg-d 2 ja 3 kohustavad haldusakti põhjendustesse märkima selle andmise faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik need kaalutlused, millest haldusorgan lähtus. Vaidlusaluses otsuses on märgitud vaid see, et detailplaneeringud algatati kaebaja taotluse alusel ning nende koostamisele ei ole asutud. Mingeid otsustatust aru saamist võimaldavaid faktilisi ja õiguslikke põhjendusi esitatud ei ole ning ainus viide õigusaktidele on vaidlustamisviites.

7. Haldusakti põhjendamine on kohustus, mis peab tagama põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise seeläbi, et halduskohtul oleks võimalik kontrollida otsustatu õiguspärasust. Vaidlustatud otsus seda ei võimalda. Lisaks ei tõenda miski, et volikogu oleks enne otsuse langetamist ära kuulanud taotluse esitaja ning küsinud temalt täiendavaid tõendeid või kogunud neid omal algatusel. Antud juhtumi puhul olnuks see aga tingimata vajalik, sest sisuliselt on tegemist kaebaja kasuks tehtud otsustuse kehtetuks tunnistamisega, mis nõuab, et arvestataks tema usaldust juba alustatud planeeringu jätkumise suhtes, selle jätkamisest keeldumise põhjuste olulisust ning talle seetõttu saabuda võivaid tagajärgi.

8. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-81-07 punktides 16 ja 20 oma varasemaid seisukohti rõhutades märkinud, et kohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida vaid lähtuvalt haldusorgani põhjendustest. Need peavad teda veenma, et haldusorgan on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist kaalutlusotsuse tühistamise aluseks oleva olulise kaalutlusveaga. Käesolevas asjas vaidlustatud Alajõe Vallavolikogu 28.11.2008 otsuses nr 77 puuduvad üldse igasugused kaalutlused. Seega on eelloetletud põhimõtted on kasutatavad ning saavad anda aluse selleks, et rahuldada kaebus täies ulatuses ning tühistada see otsus kaebusega vaidlustatud punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 osas.

9. Kaebaja menetluskulud koosnevad tema taotlustest nähtuvalt 15 euro suurusest riigilõivust ja

300 euro suurusest õigusabiga seotud kulust. Riigilõivu tasumist kinnitav dokument on kaebuse lisade hulgas toimikusse esitatud. Lisaks on toimikus veel ka maksekorraldus määruskaebuse esitamisel tasutud 15 euro suuruse riigilõivu kohta. Õigusabi kulude kandmist tõendavad dokumendid aga puuduvad, kuigi 07.01.2014 koostatud kohtumääruses viitas kohus võimalusele need koos muude täiendavate dokumentidega esitada. Seega peab Alajõe vald halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 tulenevalt hüvitama kaebaja kahest 15 euro suurusest riigilõivust koosneva kokku 30 euro suuruse menetluskulu. Väidetav õigusabikulu aga jääb sama seaduse § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane