2-13-5607/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-5607

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-13-5607

Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2014.a, Tallinn

Kohtunik Kaupo Paal Kohtuasi

J. A. ja T. N. hagi OÜ Starck vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.02.2014.a määrus riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. A. ja T. N. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (määruskaebuse esitaja): J. A. (isikukood: XXXXXX, elukoht: XXXXXX)

Hageja II (määruskaebuse esitaja): T. N. (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXXX)

Kostja: OÜ Starck (registrikood: 11505571, registrist kustutatud), esindaja Anu Põld

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.02.2014.a määrus osaliselt, so osas, milles kohus jättis hagejate riigilõivu tagastamise taotluse osaliselt rahuldamata.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks täies ulatuses.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada J. A. ja T. N. käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu kokku summas 350,05 eurot, kandes see J. A. arveldusarvele nr XXXXXX AS-is SEB Pank.

4. Rahuldada hagejate määruskaebus.

5. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

Tsiviilasi nr: 2-13-5607

2(4) 1. 04.02.2013.a esitas hageja I Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millelt tasus riigilõivu 169,55 eurot. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 11.04.2013.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Hagejad esitasid oma nõude hagiavalduse vormis ja tasusid täiendavalt riigilõivu 180,50 eurot. 11.09.2013.a määrusega lõpetas kohus asjas menetluse, kuna kostja kustutati registrist õigusjärgluseta. 03.02.2014.a esitasid hagejad taotluse hagilt tasutud riigilõivu 350 euro tagastamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 05.02.2014.a määrusega hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt, so summas 180,50 eurot.

Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 3 saab kohaldada analoogia alusel ka hagimenetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, kuna kummalgi juhul on tegemist olukorraga, kus kohtul ei ole võimalik asja lahendada hagejast sõltumatute asjaolude tõttu. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu aga tagastamisele TsMS §

150 lg 1 p 3 ega muul seaduses sätestatud alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jätnud kohus läbi vaatamata, menetlus jätkus hagimenetluses.

Vastavalt hagihinnale kuulus hagilt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja I 04.02.2013.a riigilõivu 169,55 eurot Rahandusministeeriumi viitenumbrile nr 2900072369 selgitusega „Riigilõiv J. A. avalduse eest OÜ Starck vastu“. Hagimenetlusse üleminekul tasus hageja I 09.05.2013.a täiendavalt 180,50 eurot Rahandusministeeriumi viitenumbrile nr 2900072123 selgitusega „Riigilõiv: kostja OÜ Starck; hageja: T. N. Hagiavaldus.“. Kokku tasusid hagejad seega 350,05 eurot riigilõivu, so 5 senti ülemäära. Ülemäära tasutud 5 senti kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejatele tagastamisele. Kohus tagastas hagejatele hagi esitamisel tasutud riigilõivu ka ülejäänud, so 180,45 euro osas, TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 169,55 euro tagastamise osas jättis kohus taotluse rahuldamata. Kokku tuleb hagejatele tagastada seega 180,50 eurot.

3. 20.02.2014.a esitatud määruskaebuses palusid hagejad tühistada maakohtu määruse osaliselt, so osas, milles kohus jättis hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Kaebajate hinnangul ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamata jätmine õiguspärane.

Kaebajad nõustusid määruses väljendatud seisukohaga, et TsMS-is puudub vastavat olukorda selgelt reguleeriv säte. TsMS § 486 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb asuda seisukohale, et vastuväite esitamise korral ja juhul, kui hagejad on esitanud nõuetekohase hagiavalduse TsMS § 487 lg 1 alusel, jätkub maksekäsu kiirmenetlusena alanud menetlus katkemata hagimenetluses. Seda, et maksekäsu kiirmenetlus ja vastuväite esitamisel alanud hagimenetlus moodustavad ühtse terviku, toetab ka TsMS § 147 lg-s 5 sätestatu. Kuigi TsMS ei sätesta sõnaselgelt, et maksekäsu kiirmenetluse üleminek hagimenetlusse on maksekäsu kiirmenetluse lõpuks, tuleb hagejate hinnangul sellisele seisukohale asuda. Antud asjas lõppes kostja enne asja sisulist arutamist hagimenetluses, mistõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada hagejatele kogu hagilt tasutud riigilõiv.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamata jätmine ei ole õige, kuivõrd lõpetatud hagimenetluses tasutud riigilõivuks loetakse kooskõlas TsMS § 147 lg-ga 5 ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus on seadust valesti tõlgendanud, kuna TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi esitamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Tsiviilasi nr: 2-13-5607

3(4) esitamist. Riigilõivu osaline tagastamata jätmine riivab põhjendamatult hagejate õigusi ning asetab nad ebavõrdsesse olukorda teiste isikutega, kes alustasid menetlust kohe hagimenetluses ega püüdnud lahendada olukorda riigi ja kohtu jaoks säästvamal viisil, kasutades maksekäsu kiirmenetlust. Seejuures on oluline, et kui maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetluseks üle läinud hagi rahuldatakse, oleks hagejatel õigus taotleda kostjalt menetluskulude hüvitamise raames kogu riigilõivu hüvitamist lähtuvalt hagihinnast.

Lähtudes TsMS sätetest, mis selgelt käsitlevad maksekäsu kiirmenetlust hagimenetluse osana, ei saa seadusandja tahe olla reguleerida erinevalt olukorda seoses riigilõivu tagastamisega. Kui seadusandja tahe on siiski tõepoolest käsitleda riigilõivu arvestamisel maksekäsu kiirmenetlust eraldiseisvalt, riivatakse sellisel juhul põhjendamatult kaebajate põhiõigusi, sh õigust võrdsele kohtlemisele ning õigust kohtulikule kaitsele. Selline säte oleks vastuolus ka kogu maksekäsu kiirmenetluse loogikaga.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 05.02.2014.a määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Määruskaebus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldada.

6. Maakohus on vääralt jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 169,55 eurot hagejatele tagastamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu loogikaga, et viidatud riigilõiv ei kuulu tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 3 ega muul seaduses sätestatud alusel, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jätnud kohus läbi vaatamata, vaid menetlus jätkus hagimenetluses. Tõepoolest puudub TsMS-is konkreetne säte, mis reguleeriks riigilõivu tagastamist olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlusena alanud menetlus jätkub hagimenetluses, kuid lõpeb hagejatest sõltumatutel asjaoludel enne lõpliku lahendi tegemist. Kaebuses on aga õigesti viidatud, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral omavad kõik maksekäsu kiirmenetluses tehtud menetlustoimingud tähendust ka hagimenetluses. Seega ei saa TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaldamata jätmisel tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jäetud läbi vaatamata. Tõlgendades TsMS § 486 lg-d 1 ja

2 koosmõjus, võib väita, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral lähtutakse põhimõttest, justkui maksekäsu kiirmenetlusega olekski alanud hagimenetlus. Sellist lähenemist toetab ka TsMS § 147 lg 5, mille järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega loetakse maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv hagilt tasutud riigilõivuks. Sellises olukorras puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks hagejad saama tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu, mis loetakse seaduse kohaselt hagilt tasutud lõivuks. Seejuures viitavad kaebajad õigesti asjaolule, et kui maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetluseks üle läinud hagi rahuldatakse, oleks hagejatel õigus taotleda menetluskulude kostja kanda jäämisel kostjalt menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kogu hagejate poolt tasutud riigilõivu hüvitamist. Seega tuleb asuda seisukohale, et olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlusena alanud menetlus jätkub hagimenetluses, kuid lõpeb enne asja sisulist arutamist hagejatest sõltumatutel asjaoludel, kuulub hagejatele TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastamisele menetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses.

Tsiviilasi nr: 2-13-5607

4(4) Eeltoodust lähtuvalt tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejatele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 169,55 eurot, kandes selle J. A. arveldusarvele nr XXXXXX AS-is SEB Pank.

Kaupo Paal Kohtunik