2-12-1458/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2014.a. Tartu Tsiviilasja number 2-12-1458 Tsiviilasi Anastassia Lopatti hagi Andrei Lopatti vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

855 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 8. novembri 2012.a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Lopatti apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Andrei Lopatti (isikukood: 35702120216; elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): A.L (isikukood: XXX; elukoht: XXX), seaduslik esindaja Irina Lugina

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. novembri 2012.a. otsus osaliselt tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise suuruse ja perioodi ning igakuiselt väljamõistetud elatise algusaja osas ning teha selles osas uus otsus.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.2.Mõista Andrei Lopattilt A.L kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 11.01.2011 kuni 10.01.2012 eest ühekordse summana 960.00 (üheksasada kuuskümmend) eurot. 2.3.Mõista Andrei Lopattilt A.L kasuks välja elatis igakuise elatusrahana 145.00 (ükssada nelikümmend viis) eurot alates 11.01.2012 (so hagi esitamisest) kuni A.L täisealiseks saamiseni 03. oktoobril 2021.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Anastassia Lopatti esitas 11.01.2012 hagi Andrei Lopatti vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on A.L sündinud XXX Irina Lugina ja Andrei Lopatti kooselust. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks elatise

200 eurot kuus ning elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hageja igakuised kulutused moodustavad kokku 268 eurot (t.l.-14). Viimane elatusraha laekumine kostjalt oli juulis 2010 (t.l.-77). Hageja esitas 09.07.2012 kohtule avalduse, milles vähendas nõuet ja palus välja mõista elatise

145 eurot kuus ning elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hageja teatas 18.10.2012 avalduses (t.l.-156), et hageja ema sissetulek on alates 18.06.2012 igakuiselt 358 eurot bruto ning hageja ei nõustu kostja ettepanekuga maksta elatist 50 eurot kuus.

2. Andrei Lopatti hagi ei tunnistanud. Hageja ülalpidamiskohustust täitis kostja kuni 2011 aastani kokkuleppel hageja emaga. Kostja väitel halvenes tema tervislik seisund 2010 ja alates 11.11.2010 on kostjal tuvastatud töövõime kaotus 60% ulatuses. Kostja saab töövõimetuspensioni 148,40 eurot kuus. Ajal, mil kostja ei viibi haiglas, töötab kostja kodus ja saab selle eest töötasu 100-120 eurot kuus (neto), mis kulub laenumaksete tasumiseks ja muudeks majapidamisega seotud kohustuslikeks makseteks. Kostja nõustus tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus alates 01.03.2012.

Kostja ei olnud nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 2011 jaanuarist, kuna kostja tervislik seisund ja ravil viibimise tõttu vähenenud sissetulek ei võimalda tasuda elatist tagasiulatuvalt. Kostja nõustus tasuma hagejale elatist tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2011 kuni jaanuarini 2012 arvestusega 20 eurot kuus. Kostja teatas, et ta on töövõimetuspensionär ja saab pensioni, mis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 50 eurot kuus (t.l.-83).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 08.11.2012.a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis Andrei Lopattilt välja A.L kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 11.01.2011 kuni 08.11.2012 ühekordse summana 3111,95 eurot ja igakuise elatusrahana 145 eurot alates 09.11.2012 kuni A.L täisealiseks saamiseni, s.o 03.10.2021. Kohus jättis menetluskulud Andrei Lopatti kanda.

Kuna kostja on kantud hageja sünnitunnistusele isana, on kostja hageja vanem. Kostja on hagejale ülalpidamist maksma kohustatud isikuks.

Alates 01.01.2012 ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui 145 eurot. Kohus oli seisukohal, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja eraldi tõendama lapse vajadusi, kuna seaduses sätestatud määr on minimaalne lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku elatusraha suurus ning see peab olema lapsele igal juhul tagatud. Hageja tõendamiskohustus tekib juhul, kui hageja nõue ületab seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja on märkinud oma igakuisteks vajadusteks 268 eurot. Hageja ema pangakonto väljavõtetest (t.l.-16-26) ei selgu, millised kulutused ja kui suures summas ning mis ajal on hagejale tehtud. Kohus leidis, et hageja igakuised vajadused ei ole tõendatud ja kohus lähtus hageja igakuiste vajaduste määramisel seaduses sätestatud miinimummäärast. Kostja ei ole küll esitanud vastuväiteid hageja vajaduste osas, kuid selgesõnalist omaksvõttu kohtule esitatud ei ole ning seega ei saanud kohus lugeda hageja vajadusi kostja poolt omaksvõetuks ega tõendatuks.

Kostja on nõus maksma elatist 50 eurot kuus, s.o alla seaduses sätestatud miinimummäära. Töövõimetustoetuse otsusest (t.l.-64) selgub, et kostjale on alates 29.10.2010 määratud töövõime kaotus 60% tähtajaga kuni 31.10.2012. Raviasutuse tõendist (t.l.-68) selgub, et kostja haigestus 07.07.2010 ja talle on määratud töövõimetus perioodiks 29.10.2010 kuni 31.10.2012. Töövõimetustoetuse määramise otsusest (t.l.-88) selgub, et kostjale on määratud töövõime kaotus 80% alates 06.02.2012 kuni 28.02.2013. Kostja haigusloost (t.l.-45-56) selgub, et kostja viibis haiglaravil 07.07.2010 kuni 20.07.2010 (t.l.-54), 18.10.2011 kuni 20.10.2011 (t.l.-51), 31.10.2011 kuni 18.11.2011 (t.l.-49) ja 05.01.2012 kuni 13.01.2012 (t.l.-46). Kohus järeldas, et kostja töövõimetus võib olla mõjuv põhjus vähendada kostjalt nõutavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui kostja sissetulek on töövõimetusest tulenevalt selline, et kostja ei saa maksta elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Vastavalt MTA teatisele (t.l.-114) oli kostja sissetulek perioodil 02.02.2012 kuni 31.07.2012 peale kohustuslike maksude mahaarvamist kokku 1762,91 eurot (neto) ehk 293,82 eurot kuus. Vastavalt sotsiaaltoetuse määramise otsusele (t.l.-122) on kostjale alates 06.02.2012 määratud sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus. Töövõimetustoetuse määramise otsuse (t.l.-123) kohaselt on kostjale määratud töövõimetuspension 198,39 eurot kuus. Kostja tööandja tõendist (t.l.-85) selgub, et tööleping kostjaga kostja enda ettevõttes F OÜ on lõpetatud 01.01.2012. Äriregistri väljavõttest (t.l.-108) selgub, et seisuga 06.08.2012 on kostja OÜ F ainuosanik (osakapital 2556 eurot) ja samuti on kostja äriühingu juhatuse ainuke liige. E-maksuameti väljavõtte kohaselt (t.l.-110) on kostja saanud mais 2012 tulu OÜ-lt F ning juunis 2012 sotsiaalkindlustusametilt. Kostja äriühingu majandusaasta aruandest (t.l.-141-149) selgub, et äriühingul on seisuga 31.05.2012 (t.l.-143) varasid 6523 eurot, kohustusi 1112 eurot, omakapital kokku 5411 eurot, kasum 281 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum 2318 eurot. Kohus järeldas, et kostjale kuuluv OÜ F on kasumit tootev ettevõte, maksujõuetust ette näha ei ole.

Kostjale kuulub ½ mõttelist osa kinnistust (t.l.-109), mida kostja kasutab alalise elukohana. Samas märkis kohus, et kostja elukohaks on maja Viimsi alevikus Harjumaal (krundi pindala 1196 m2). Juhul, kui kostja sissetulekust ei jätku elatise maksmiseks, on kostjal võimalus vahetada kinnistu mõne odavama elukoha vastu ning vahetuse arvelt laekunud vahenditest täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust kahjustamata sealjuures oma igapäevast toimetulekut. Kostjale registritesse kantavat vallasvara ei kuulu (t.l.-111). Kostjal on laenukohustus (t.l.-43-44,65-67).

Täitemenetlusi kostja suhtes alustatud ei ole (t.l.-112). Kohus jõudis järeldusele, et kostja vastuväide, mille kohaselt kostja sissetulek ning varaline ja materiaalne olukord ei võimalda maksta elatist 145 eurot kuus, ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas, et kostja sissetulek võimaldab tal maksta elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Kostjal on võimalik maksta elatist hagejale määras 145 eurot kuus, kuna kostja ühe kuu sissetulek on suurem kui 290 eurot. Lahutades kostja kuu sisetulekust elatusraha määra (145 eurot), jääb kostjale endale kätte rohkem kui hagejale makstav elatusraha 145 eurot.

Seega on täidetud nõue, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja majanduslik olukord võimaldab kostjal maksta elatist seadusega sätestatud miinimummääras ka edaspidi, seda eelkõige makstavate pensioni ja toetuste arvelt (sotsiaaltoetus ja töövõimetuspension on määratud tähtajaga kuni 28. veebruar 2013) ning ettevõtlusest saadava tulu arvelt. Kostja laenukohustus ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära. Isegi kui kostja tasub laenu hageja emaga ühise kohustuse katteks, ei ole võimalik elatist laenu tasumisega tasaarvestada.

Kohus leidis, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 145 eurot. Et hageja ei ole tõendanud oma vajadusi, mis ületavad elatise seadusega sätestatud miinimummäära, lähtus kohus elatise arvestamisel elatise seadusega sätestatud miinimummäärast ehk siis perioodil 11.01.2011 kuni 31.12.2011 moodustab elatise minimaalne määr 139,01 eurot ja alates 01.01.2012 on see 145 eurot. Nimetatud ulatuses ei pea hageja tõendama oma vajadusi.

Pangakonto väljavõtetest (t.l.-57-63) selgub, et kostja Swedbank pangakontole on perioodil 01.08.2011 kuni 31.01.2012 laekunud kokku 3061 eurot (sotsiaaltoetused, pension, kodukontori rent ja kompensatsioon, aruandluse vastutava isiku maks, töövõimetushüvitis) ja kostja Sampo Panga kontole on samal perioodil laekunud kokku 1221,39 eurot (töötasu OÜ-lt F, kodukontori rent, aruandluse vastutava isiku maks, sularaha sissemakse). Seega on kostja pangakontodele laekunud perioodil 01.08.2011 kuni 31.01.2012 (kuue kuu jooksul) kokku 4282,39 eurot.

Kostja palga tõenditest (t.l.-39,41) selgub, et kostja töötasu OÜ-s F oli jaanuarist 2011 kuni juulini 2011 kokku 1619,91 eurot bruto, millest kostjale maksti kätte 1016,51 eurot. Kokku moodustas perioodil jaanuar 2011 kuni 31.01.2012 (13 kuud) kostja sissetulek 1016,51 + 4282,39 = 5298,90 eurot, mis teeb ühes kuus 407,60 eurot. Kohus järeldas, et arvestades kostja keskmist sissetulekut 2011. aastal, s.o 407,60 eurot kuus, oli kostjal võimalik maksta hagejale elatist seadusega sätestatud miinimummääras, s.o alates 11.01.2011 kuni 31.12.2011 139,01 eurot kuus ja alates jaanuarist 2012 145 eurot kuus kasutades sealjuures enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ilma oma tavapärast toimetulekut kahjustamata.

Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 11.01.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.11.2012 ühekordse summana kokku 3111,95 eurot ja edasi alates 09.11.2012 igakuise elatusrahana 145 eurot.

Kohus arvestas menetluskulude jaotamisel, et hagi on rahuldatud enamjaolt samas ulatuses mida nõudis hageja. Kohus vähendas vaid tagasiulatuvalt välja mõistetavat elatise summat 69,95 euro võrra ehk 2,2% võrra hageja poolt nõutud suurusest. Samuti arvestas kohus, et hagi on esitatud elatise nõudes, s.o kostja on põhjustanud menetluse selle tõttu, et ei täitnud elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. Hageja on alaealine laps ja kostja on tema vanem ning et lapse vanem on kohustatud tagama lapse huvide igakülgse kaitse, on põhjendatud, et kohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda vaid paneb menetluskulude kandmise kohustuse lapse vanemale ehk kostjale. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Andrei Lopatti esitas 10.12.2012.a. apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusrahana 50 eurot alates hagi esitamisest.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) väljus maakohus hagi piiridest. Hageja kinnitas kohtule, et lapse vajadused moodustavad

268 eurot kuus, st ½ on 134 eurot kuus. Maakohus mõistis kostjalt välja rohkem, kui on lapse vajadused;

2) ei ole maakohus põhjendanud, miks mõistetakse elatis välja tagasiulatuvalt. Maakohus rikkus menetlusnorme;

3) ei tähenda see, et osaühingul oli jaotamata kasum või et osaühing ei ole maksujõuetu automaatselt seda, et apellant võib saada või sai töötasu, millest oli võimalik maksta elatist. Apellandil puudub ettevõtlusest saadav tulu;

4) jättis maakohus arvestamata, et apellandil ei olnud võimalik korraldada ettevõtte tegevust ja saada tulu, sest ta oli pikaajalisel haiguslehel seoses kehaosa amputeerimisega;

5) jättis maakohus arvestamata, et hagejale kuulub samuti ½ samast kinnistust. Hagejal on teine elamispind ja lisaks veel kinnisvara;

6) ei saa apellant ilma hageja nõusolekuta kinnistut võõrandada. Samuti on võlgnevus hüpoteegipidaja ees suurem kui kinnistu turuväärtus;

7) arvestas maakohus ekslikult kulud tulude hulka. Aruandluse vastutava isiku maks on kulu, mitte tulu. Samuti ei ole sissetulekuks apellandi ema - pensionäri poolt apellandi arvele antud summad (nn sularaha sissemaksed). Apellandi ema annab raha selleks, et apellant saaks emale osta toidu, tabletid ja muu vajaliku.

5. A.L vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus väljunud hagi piiridest. Hageja ema pangakonto väljavõtetelt ei selgu, mis on tasutud lapse kulude katteks. Maakohus leidis õigesti, et kui elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei pea hageja lapse vajadusi eraldi tõendama; 2) on maakohus põhjendanud, miks mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt; 3) varjab apellant oma tegelikke tulusid; 4) on hageja teiseks elamispinnaks üürikorter; 5) on kinnistu turuväärtus kaks korda suurem kui võlgnevus hüpoteegipidaja ees.

6. Andrei Lopatti esitas 28.04.2013.a. ringkonnakohtule 01.04.2013.a. otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta. Otsuse kohaselt on Andrei Lopatti osaliselt töövõimetu, tema töövõime kaotuse protsent on 80, põhjus üldhaigestumine.

7. A.L esitas 13.02.2014.a. täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt palub hageja muuta Viru Maakohtu 08.11.2012 otsust ja mõista Andrei Lopattilt välja A.L kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 11.01.2011 kuni 13.03.2014 ühekordse summana, mis igakuiselt arvestatuna ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub mõista Andrei Lopattilt välja A.L kasuks elatise igakuise elatusrahana summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 14.03.2014 kuni A.L täisealiseks saamiseni, s.o 03.10.2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu otsust tuleb muuta. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, millega määrati tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise suurus ja periood, igakuiselt väljamõistetud elatise algusaeg ning menetluskulude jaotus ja teeb selles osas uue otsuse. Uue otsusega mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 11.01.2011 kuni 10.01.2012 eest ühekordse summana 960.00 eurot ning igakuise elatusrahana 145.00 eurot alates 11.01.2012 (so hagi esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.oktoobril 2021. Ringkonnakohus võttis asja juurde ja hindab äriregistri väljavõtet ja apellandi esitatud pangakontode väljavõtteid tõendina.

9. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud osaliselt ja ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellandi nõude osas jätta elatis tagasiulatuvalt välja mõistmata ja seejärel nõude osas vähendada elatise suurust alates hagi esitamisest.

10. Apellandi väide, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, ei ole ringkonnakohtu arvates õige.

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud asjaolud ja tõendid annavad aluse maakohtu poolt tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suurust ja sellest tulenevalt ühekordselt välja mõistetud summa suurust vähendada ja muuta perioodi, kuid ei anna alust jätta elatist tagasiulatuvalt välja mõistmata.

11. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Asjas ei ole vaidlust, et kostja hageja ülalpidamises ei osale ning ei ole alates 2011 aastast hagejale elatist tasunud. Seega on täidetud elatise nõudmise eeldused. Apellandi väide, et maakohus väljus hagi piiridest, kui mõistis kostjalt välja suurema elatise, kui on lapse vajadused, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib, et maakohus lähtus elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummäärast, kontrollides elatise väljamõistmise eeldusi ning ei ole sellega rikkunud menetlusnorme ega ületanud nõude piire.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal oli sissetulek elatise kohustuse täitmiseks perioodil 11.01.2011 kuni 10.01.2012, so 1 aasta tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Maakohtule esitatud tõendi (tl.64) kohaselt oli kostja töövõime kaotus 60% alates 29.10.2010. Töövõimetus ei takistanud kostjal töötamast ja sissetulekut teenimast. Haigusloost (t.l.49-51) nähtub, et seoses tervisega viibis kostja 2011 aasta jooksul haiglaravil

22 päeva. Nimetatud ajavahemik oli küll takistuseks töö tegemisel, kuid see ei mõjutanud olulisel määral kostja sissetulekut. Kostja poolt esitatud palgatõenditest (t.l.39, 41) nähtub, et kostja keskmine töötasu tema ainuomandis olevas äriühingus oli ühes kuus 162.55 eurot (bruto). Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud füüsilise isiku 2011 aasta tuludeklaratsiooni (t.l.-12-14 II kd) kohaselt oli kostja töötasu ühes kuus 151.50 eurot (bruto). Kuigi esitatud tõendites on töötasu suurused erinevad, ei ole erinevused sellised, mis annaksid aluse kahelda kostja esitatud tõendite usaldusvääruses. Danske Bank pangakonto väljavõtete (t.l.18-24 II kd) kohaselt on kostja arvele laekunud 2011 aasta maist kuni novembrini 200.00 eurot kuus. Nimetatud pangakontole on laekunud lisaks ka igakuiselt (va septembris ja oktoobris) kodukontori kompensatsioon ca 33.00-90.00 eurot. Nimetatud regulaarsetele sissetulekutele lisanduvad sissetulekud märkega „juhatuse liikme tasu“: 28.02.11 tasu 130.00 eurot; 22.03.11 tasu 150.00 eurot ja 21.04.11 tasu 250.00 eurot. Kostja on teinud oma pangakontole sularaha sissemakseid kokku summas 960 eurot.

12.02.11 on teinud ülekande O.G summas 1000 eurot. Swedbank pangakonto väljavõttest (t.l.15-17 II kd) nähtub, et kostja arvele on 2011 aastal igakuiselt laekunud sotsiaaltoetus summas 53.70 eurot, pension summas 148.79 eurot ning lisaks on kostja arvele laekunud ka renditulu ca 224.00 -228.00 eurot kuus ja 20.11.11 kodukontori kompensatsioon 38.72 eurot. Tuludeklaratsiooni kohaselt oli kostja kogutuluks 2011 aastal 7170.35 eurot (sh haigushüvitis 144.47; pension 1784.76; palk 1818.04; renditulu 3290.43; juhtimisorgani tasu 132.65). Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte järgi täidab kostja igakuiselt laenukohustust, tasudes põhiosamakse summas ca 240 eurot, millele lisandub intress. Kostja tegeles 2011 aastal ettevõtlusega. Ta oli OÜ F ainuosanik ja juhatuse liige. Äriregistri andmetel oli äriühingu 2011 aasta käive 11442 eurot ja kasum 886 eurot (t.l.108). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna alust tuvastada, et kostjal puudus 2011 aastal sissetulek, millest oli võimalik maksta elatist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 2011 aastal oli kostjal elatise kohustuse täitmiseks vajalik sissetulek.

13. Apellant väidab, et esinevad alused elatise vähendamiseks pärast hagi esitamist. Ringkonnakohus võrdleb kostja sissetulekut 2011 aastal sissetulekuga 2012 aastal. Maakohtule esitatud tõendist (t.l.88) nähtub, et kostjale määrati alates 06.02.2012 töövõime kaotus 80% ulatuses. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendi (t.l.34 II kd) kohaselt on kostjal jätkuvalt töövõimetus 80% ulatuses. Kostja on endiselt OÜ F ainuosanik ja juhatuse liige, kuid maakohtule esitatud tõendist (t.l.85) nähtub, et alates 01.01.2012 ei ole kostjal OÜ-ga F töösuhet. Äriregistri andmetel oli

2012 aastal äriühingu käive 11 818 eurot ja kasum 5190 eurot. OÜ F majandusaasta aruandest nähtuvalt ei ole äriühingul 2012 palgakulu, mis tõendab, et töötasu kostja 2012 aastal äriühingust ei saanud. Seega on muutunud olukord võrreldes 2011 aastaga selles osas, et kostja ei saa töötasu, mis moodustas 2011 aastal tema sissetulekust ca 200 eurot kuus. Danske Bank pangakonto väljavõttest (t.l.-18-24 II kd) nähtub, et 10 kuu jooksul, so alates

11.01.12 kuni 31.10.12 on kostja arvele laekunud endiselt kodukontori kompensatsioon kuni aprillikuuni (ka) ca 60 eurot; renditulu 200 eurot, lisandunud on majandusraha alates 03.05.12 kokku summas 458 eurot ning sularaha sissemakseid on kontole tehtud kokku summas 740 eurot. Swedbank pangakonto väljavõttest (t.l.-15-17 II kd) nähtub, et kostja arvele laekub endiselt igakuiselt sotsiaaltoetus summas 53.70 eurot ja pension summas 148.79 eurot ja alates aprillist 2012 summas 207.78; samuti renditulu igakuiselt 100-150 eurot; majandusraha ühekordselt summas 180.00 ning sularaha sissemakseid on kontole tehtud kokku summas 740 eurot. Pangakonto väljavõtted kinnitavad, et kostja jätkas 2012 aastal laenu tasumist. Eeltoodust järeldub, et kuigi kostjal ei olnud 2012 sissetulekuna töötasu, ei muutunud tema sissetulek oluliselt võrreldes 2011 aastaga ning ta jätkas samas mahus ka laenukohustuse täitmist. Eeltoodud andmete järgi oli kostjal 2011 aasta keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 585.49 eurot, millele lisandus kodukontori kompensatsioon ca 33.00-90.00 eurot kuus ja määratlemata sularaha sissemaksed ca 80 euro ulatuses kuus ning kohustuseks oli laenu põhiosa makse summas ca 240 eurot, millele lisandub intress. 2012 aastal oli keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 581.58 eurot, millele lisandus ühekordne majandusraha summas 180 eurot ning kohustuseks oli laenu põhiosa makse summas ca 240 eurot, millele lisandub intress. Ringkonnakohus märgib, et kostjal muutus võrreldavatel perioodidel töövõimetuse määr, so 2011 oli see 60% ja 2012 aastal (ka käesoleval ajal) oli/on see 80%. Asjas ei ole tuvastatud, et kostja majanduslik olukord oleks võrreldaval perioodil oluliselt muutunud. Kostjale kuulus ja kuulub käesoleval ajal ½ mõttelist osa kinnistust (t.l.-109), mida kostja kasutab alalise elukohana. ARK andmetel kasutab kostja sõiduautot Honda CR-V (väljalaske aasta 2011).

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja peab ülalpidamise kohustust täitma PKS § 108 alusel. Samas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatist ühekordse summana sellises suuruses nagu seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal esineb mõjuv põhjus tulenevalt tema 80% töövõimetusest, mis annab aluse tagasiulatuva elatise summa vähendamiseks alla miinimummäära. Seda just sel põhjusel, et tagasiulatuvat elatist ei kasutata enam lapse igakuiste jooksvate vajaduste rahuldamiseks, mis on elatise tasumise eesmärk. Ringkonnakohtu arvates tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Eeltoodust tulenevalt, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsusega kostjalt ühekordse summana tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suurus 3111.95 eurot asetab kostja käesoleval hetkel raskesse majanduslikku olukorda ja võib takistada ka jooksva elatise kohustuse täitmist, millest tulenevalt ringkonnakohus vähendab nimetatud summat. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest kokku 960 eurot, s.o 80.00 eurot kuus.

15. Ringkonnakohus leiab, et kostja sissetulek ei anna alust igakuise elatusraha suuruse vähendamist alla miinimummäära, kuid seda tuleb hakata arvestama alates hagi esitamisest.

16. Asjakohane ei ole apellandi väide, et maakohus on jätnud arvestamata, et hageja emale kuulub ½ kostja kasutuses olevast, kinnistust ja lisaks veel kinnisvara. Maakohus on märkinud, miks nimetatud asjaolud elatise suuruse määramisel tähendust ei oma.

17. Vastustaja esitas 13.02.2014.a. täiendava taotluse haginõude muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna Anastassia Lopatti ei ole tähtaegselt esitanud apellatsioonkaebust ega vastuapellatsiooni, siis puudub ringkonnakohtul alus vastustaja poolt märgitud osas Viru Maakohtu 08.11.2012 otsuse muutmiseks.

18. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi