3-13-1949/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1949 Otsuse kuupäev 11.03.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Janek Toomik kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada palvehelmestest valmistatud käeripats Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Janek Toomik Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10.04.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Janek Toomik soetas Tartu Vangla kaupluse vahendusel endale palvehelmed ning ajavahemikul 04.12.2013. a – 05.12.2013. a, mil ta etapeeriti Võru kambrisse ja tagasi Tartu Vanglasse, oli ta palvehelmestest teinud ristiga käeripatsi. 05.12.2013. a paigutati käeripats keelatud esemena lattu kaebaja isiklike asjade juurde. 22.01.2013. a etapeeriti kaebaja taas Võru kambrisse ning sinna anti üle ka käeripats. Saabumisel Tartu Vanglasse 05.02.2013. a paigutati ristiga käeripats keelatud esemena lattu kaebaja teiste isiklike asjade juurde.

08.02.2013. a esitas kaebaja vanglale pöördumise, milles palus selgitusi, miks on temalt läbiotsimise käigus ära võetud vangla poest ostetud palvehelmed. Eseme muutmine ei vähenda tema jaoks nende usulist väärtust. Peaspetsialist-üksuse juht selgitas 01.03.2013. a vastuses nr 2-3/492-1 kaebajale, et temalt äravõetud eseme näol on tegemist vanglas keelatud esemega Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti 7.1.4 alusel ning seetõttu on võeti ese läbiotsimise käigus ära.

14.03.2013. a esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Marina Valge vastuväite peaspetsialist-üksuse juhi 01.03.2013. a selgitusele. Vastuväites taotles kaebaja esindaja äravõetud eseme tagastamist kaebajale. Peaspetsialist-üksuse juht jättis 12.04.2013. a taotluse rahuldamata, kuna käeripatsi kambrist äravõtmine oli õiguspärane ning sellega ei sekkutud kaebaja usuliste kombetalituste täitmise võimalusse.

2. 18.07.2013. a esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Marina Valge vanglale vaide peaspetsialistüksuse juhi 12.04.2013. a haldusakti nr 2-3/492-3 kehtetuks tunnistamiseks ja äravõetud eseme tagastamiseks. Tartu Vangla 25.07.2013. a kirjaga nr 1-11/330-2 anti kaebajale tähtaeg menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. 30.07.2013. a esitas kaebaja esindaja vanglale menetlustähtaja ennistamise taotluse. Tartu Vangla 21.08.2013. a kirjaga nr 1-11/330-3 jäeti taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebaja vaie tagastati haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p

3 alusel.

3. 18.09.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse J. Toomik kaebus Tartu Vangla 21.08.2013. a kirja nr 1- 11/330-3 peale. Kaebuses esitati kirja tühistamise nõue ning nõue kohustada Tartu Vanglat võtma esitatud vaie menetlusse. Peale halduskohtu poolt kaebuse käiguta jätmist täpsustas kaebaja esindaja kohtule esitatud nõuet ja märkis, et kaebaja sooviks on temalt ära võetud palvehelmeste tagastamine.

22.01.2014. a kohtumäärusega võttis kohus menetlusse Janek Toomiku kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastada palvehelmestest valmistatud käeripats. Kohus leidis, et kuigi kaebaja vaie tagastati vangla poolt, on kaebajal siiski kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõudes läbitud, sest vaide esitamise tähtaeg kuulunuks käesoleval juhul vangla poolt ennistamisele.

Kaebuse põhjendused

4. Vastustaja viitab sellele, et vaidlusaluse eseme kambrisse lubamist keelab TVK p 7.1.4, mille kohaselt on Tartu Vangla kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud esemed. Siinkohal täpsustab kaebaja esindaja aga seda, et TVK p 7.1.4 seletuse (Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra seletuskiri) kohaselt on keelatud isevalmistatud esemed, mis: a) seavad ohtu vangla julgeoleku (nt eseme valmistamisel on võimalik sellesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata avastada); b) seavad ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise (nt toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeid ning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut).

Käesoleval juhul ei vasta kinni peetava isiku poolt palvehelmestest isevalmistatud käeripats keelatud isevalmistatud eseme eeldustele, kuna käeripats ei ohusta vangla julgeolekut ega sea ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist, vaid on üksnes kinni peetava isiku eneseteostuse produkt.

Kaebaja esindaja märgib, et nii kaebaja ise, kui ka tema esindaja on vaidlustanud piirangu alust ehk TVK p 7.1.4 14.03.2013. a vastuväites Tartu Vangla direktori 01.03.2013. a selgitusele Janek Toomikult läbiotsimise käigus ära võetud palvehelmeste kohta. Vastustaja on rangel seisukohal, et antud juhul keelab TVK p 7.1.4 isevalmistatud esemete kambrisse lubamist, kuna tegemist on vanglas keelatud esemetega.

Kaebaja esindajale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel vastustaja sellisele seisukohale asub. Juba eespool käsitletud Tartu Vangla kodukorra seletuse kohaselt ei keela TVK p 7.1.4 mitte kõiki isevalmistatud esemeid, vaid üksnes neid, mis seavad ohtu vangla julgeoleku või vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Praegusel juhul ei ole vastustaja kuidagimoodi tõendanud seda, et kaebaja poolt palvehelmestest isevalmistatud käeripats vastaks kasvõi ühele eespool nimetatud kriteeriumile.

Kui lähtuda vastustaja poolt esitatud selgituse loogikast, mille kohaselt on keelatud vangla kauplusest ostetud eseme transformeerimine, siis kaotaks VSkE § 57 lg-st 1 tulenev õigus kui selline oma mõtte üldse, sest praktiliselt igast vangla kauplusest ostetud asjast võib valmistada midagi, mis lõppkokkuvõttes ei vasta sajaprotsendiliselt algse eseme koopiale.

5. Tähtsa tähendusega on ka asjaolu, et palvehelmestest käeripatsi valmistamine ei muutnud asja olemust ja eseme usulist tähendust kinnipeetava jaoks: palvehelmed jäid palvehelmesteks, kuid nüüd ainult käeripatsi olekus. Palvehelmestest käeripatsi valmistamine ei muutnud eseme usulist tähendust vaatamata sellele, et J. Toomik kasutab seda ka närvide rahustamiseks. Tartu Vangla kaplanid on seisukohal, et käeripatsit ei saa pidada ususümboliks, sest tegemist on omavalmistatud, palvehelmestest tehtud esemega. Samas on igal inimesel õigus otsustada, millist eset ta ususümboliks peab.

Vastustaja märgib, et alates 18.03.2013. a on kaebajal kambris kaupluse vahendusel soetatud tumedamat pruuni värvi palvehelmed. Seega ei saa vaidlusaluse eseme kätteandmata jätmine rikkuda kaebaja õigust ususümboolika kasutamisele. Kaebaja esindaja vaidleb vastustaja sellisele väitele vastu, kuna kaebaja on soetanud endale uued palvehelmed üksnes seetõttu, et rikuti tema esialgsete palvehelmeste otsest valdust. Kui seda ei oleks toimunud, ei oleks isik endale ka uut asja soetanud.

Eseme vajalikkust tuleb hinnata konkreetsest isikust lähtuvalt. Ühele kinnipeetavale võib teatud asi olla hädavajalik, teisele aga täiesti ebavajalik ja tarbetu. Käesoleval juhul lähtusid vanglateenistuse ametnikud J. Toomikult käeripatsi äravõtmisel üksnes enda arusaamast käeripatsi vajalikkusest, mitte aga kinnipeetava omast.

Kaebaja esindaja leiab, et vanglaametnike poolt on rikutud Põhiseaduse §-st 19 tulenevat igaühe õigus vabale eneseteostusele, mille esemelisse kaitsealasse kuulub kõigepealt õiguslik vabadus, mis seisneb loas teha ja tegemata jätta seda, mida isik soovib. Kaitstud on isiku otsustamisvabadus sellest sõltumata, milline kaal on tegevusel eneseteostuse jaoks või milline on moraalne hinnang valitud tegevusalternatiivile (Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (2008), lk 198).

Palvehelmestest isevalmistatud käeripats ei riku TVK p 7.1.4, kuna pole täidetud mitte ükski kõnealuse punkti rakendamise eeldustest.

Vastustaja vastuväited

6. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on vanglas keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 g 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS §

15 lg 4 annab vanglateenistusele volituse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus (VSkE § 641), kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. TVK punkti 7.1.4 kohaselt on Tartu Vanglas kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on kaupluse vahendusel ostnud endale palvehelmed ning kaebaja on muutnud eseme kuju valmistades nendest ise käeripatsi. Seetõttu ei ole käesoleval ajal vaidlust selles, et vaidlusaluse eseme puhul on tegemist eseme kuju muutmisega ja seeläbi isevalmistatud esemega.

Vastustaja selgitab, et käeripatsi äravõtmine ei ole toimunud kambri läbiotsimise käigus ja käeripatsi äravõtmise kohta ei ole Tartu Vanglas koostatud ega välja antud akti eseme leidmise/äravõtmise kohta. Kaebaja saabumisel Tartu Vanglasse 05.02.2013. a paigutati käeripats kui keelatud ese TVK p 7.1.4 alusel isiklike asjade lattu. Ka kaebaja isiklike asjade ühtest nimekirjast nähtub, et palvehelmestest valmistatud käeripats asub isiklike asjade laos kaebaja teiste asjade hulgas. Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse raames võimalik rääkida kaebajalt eseme äravõtmisest. Vaidlusalune ese on kaebaja kaudses valduses ja vanglast vabanedes on kaebajal võimalik ese kätte saada. Seega ei ole vaidlusalust eset kaebajalt ära võetud ning kaebuse raames ei ole võimalik rääkida vaidlusaluse eseme tagastamisest kaebaja valdusesse.

Kuivõrd vaidlusalust eset ei ole kaebajalt ära võetud ning kaebajal on piiratud üksnes eseme kasutamine kambris TVK p 7.1.4 alusel, siis tuleb kaebust käsitleda kui eseme kambrisse lubamisele suunatud kaebust. Ka taotluse lahendamise ajal oli vaidlusalune ese laos kaebaja teiste isiklike asjade juures ning üksuse juht J. Morozov on taotlust lahendades silmas pidanud eseme kambrisse lubamist. Selline soov on välja loetav kaebaja enda pöördumistest vanglale kui ka kaebusest kohtule. Seetõttu on vastustaja arusaamisel, et vaidluse esemeks on eseme kambrisse lubamine.

8. Vaidlusaluse eseme kambrisse lubamist keelab TVK p 7.1.4, mille kohaselt on Tartu Vangla kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud esemed. Seega tuleb piirang eseme kambrisse andmisel vangla direktori üldkorraldusest ning selle alusel ei ole võimalik eset kätte anda. TVK ja selle punkt 7.1.4 on kehtiv haldusakt (HMS § 61 lg 2), mille täitmine on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja piirangu alust ehk TVK p 7.1.4 vaidlustanud. Kaebajal ei ole võimalik ka halduskohtule esitatud nõuet täiendada, kuna TVK p 7.1.4 vaidlustamise osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu on ka kohtumenetluses jätkuvalt TVK p 7.1.4 kehtivaks õigusnormiks, mis on täitmiseks kohustuslik igaühele.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu 07.12.2009. a otsuse kohaselt haldusasjas 3-3-1-5-09 ei ole võimalik RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt kohustada haldusorganit sooritama toimingut, kui sellise toimingu sooritamise kohustus ei tulene seadusest. Antud juhul keelab TVK p 7.1.4 isevalmistatud esemete kambrisse lubamist, kuna tegemist on vanglas keelatud esemetega. Seetõttu ei tulene kehtivast õigusest vanglale kohustust soovitud toimingut sooritada ning sellise toimingu sooritamist keelab hoopis kehtiv õigusnorm, mistõttu ei ole halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamine võimalik.

9. Vastustaja märgib, et alates 18.03.2013. a on kaebajal kambris kaupluse vahendusel soetatud tumedamat pruuni värvi palvehelmed. Seega ei saa vaidlusaluse eseme kätteandmata jätmine rikkuda kaebaja õigust ususümboolika kasutamisele. TVK p 7.1.45 kohaselt on kinnipeetavale keelatud üle ühe komplekti palvehelmeste. Kui kaebaja on seisukohal, et käeripatsi valmistamine ei ole muutnud asja olemust ja eseme usulist tähendust: palvehelmed jäid palvehelmesteks (J. Toomiku vaide vastuväidete punkti 3 esimene lause) ning eseme kuju ei ole oluline, siis ei ole võimalik TVK p 7.1.45 regulatsioonist lähtuvalt lubada kaebajale kambrisse rohkem kui ühed palvehelmed. Kuna kaebajal on juba alates 18.03.2013. a kambris palvehelmed, siis teiste palvehelmeste kambrisse andmine ei ole lubatud.

Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta kinnipeetav Janek Toomiku kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu seisukoht

10. Käesolevas asjas on Janek Toomik esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt kohustamiskaebuse, taotledes Tartu Vangla kohustamist tagastada talle palvehelmestest valmistatud käeripats.

11. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja on vangla kaupluse vahendusel ostnud endale palvehelmed ning muutnud eseme kuju, valmistades nendest ise usuripatsi (käeripatsi), mis nägi välja nagu palveripats ning mida ta kasutas usuripatsina ja palvehelmestena.

12. Kaebaja on seisukohal, et palvehelmestest käeripatsi valmistamine ei muutnud asja olemust ja eseme usulist tähendust tema jaoks, sest palvehelmed jäid palvehelmesteks, kuid nüüd käeripatsi olekus.

13. Vastustaja on seisukohal, et käeripats ei ohusta vangla julgeolekut ega sea ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist, kuid vanglas ei ole keelatud ainult sellised esemed, mis ohustavad vangla julgeolekut või seavad ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Vanglas on keelatud muud esemed, mida ei ole kodukorra p 7 nimetatud, kuid mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad. Vastustaja on seisukohal, et kinni peetaval isikul on õigus hoida enda juures või vangla laos ainult kaasa võetud asju ja vangla kauplusest ostetud isiklikke asju. Käesoleval juhul ei ole lubatud vangla vahendusel soetatud palvehelmeste ümbertegemine teiseks esemeks ehk käeripatsiks ja palvehelmeste asendamine käeripatsiga. Vastustaja leidis, et usuliste vajaduste rahuldamiseks on võimalik soetada palvehelmed, käeripats seda ei asenda.

14. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga.

TVK p 7.1.4 kohaselt on keelatud isevalmistatud esemed. TVK p 7.1.4 seletuse (Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud TVK seletuskiri) kohaselt on keelatud isevalmistatud esemed, mis võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel; seavad ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Antud juhul ei vasta kinni peetava isiku poolt palvehelmestest isevalmistatud käeripats keelatud isevalmistatud eseme eeldustele, kuna käeripats ei ohusta vangla julgeolekut ega sea ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist, vaid on üksnes kinni peetava isiku eneseteostuseks vajalik ese. Seega teeb kohus järelduse, et TVK p 7.1.4 ei keela mitte kõiki isevalmistatud esemeid, vaid üksnes neid, mis seavad ohtu vangla julgeoleku või vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Vastustaja ei ole tõendanud seda, et kaebaja poolt palvehelmestest isevalmistatud käeripats vastaks eespool nimetatud kriteeriumitele.

15. Kaebaja selgitas kohtule, et ta ostis palvehelmed Tartu Vangla poest 2012. aasta alguses. Palvehelmeid ühendanud pael läks katki ja ta ühendas need uuesti, muutis ainult natukene nende „kuju“ nii, et nad nägid välja nagu palveripats. Kaebaja toonitas, et ta kasutab palvehelmestest käeripatsit endiselt palvehelmestena ja asja olemus ei ole muutunud: palvehelmed jäid palvehelmesteks, kuid ainult käeripatsi olekus. Kinni peetava isiku asjade ühtses nimekirjas on seisuga 05.12.2012. a märgitud „palvehelmed, ristiga, ümber tehtud käteripatsiks“ (t.l 51 pöördel), seisuga 22.01.2013. a on tehtud sama sissekanne (t.l 52 ja 53). Sellest teeb kohus järelduse, et vastustaja nimetab vaidlustatud eset palvehelmesteks. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on märgitud, et palvehelmed on helmestega nöör loetud palvete loendamiseks. Kohtu arvates on vastustaja poolt esitatud fotol palvehelmed - helmestega nöör. Kohtu arvates ei ole oluline see, kuidas helmed seotud on ja mitmes reas nad on või millisel kujul, nad on ikka palvehelmed (t.l 57). Kauplusest ostetud palvehelmestest teise kujuga tehtud palvehelmed jäid peale transformeerimist kaebaja jaoks ikka palvehelmesteks. Kaebaja kasutas neid palvehelmestena ja tema jaoks omab see ese sõltumata kujust usulist tähendust.

16. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei olnud lubatud palvehelmed põhjusel, et kinni peetaval isikul on õigus hoida enda juures või vangla laos ainult kaasa võetud asju ja vangla kauplusest ostetud isiklikke asju ja käeripats ei vastanud nendele kriteeriumitele. On tuvastatud, et palvehelmed olid ostetud Tartu Vangla kauplusest, samuti on tuvastatud, et kui ostetud palvehelmeste nöör läks katki, sidus kaebaja need samad helmed teise kujuga kokku. Tuvastatud on, et kaebaja kasutas uuesti kokku seotud eset palvehelmestena. Kohus leiab, et käesoleval juhul võib lugeda, et kaebaja palvehelmed on peale kuju muutmist ikka soetatud kaupluse kaudu ja ei ole õige lugeda, et nad on „isevalmistatud ese“ ja sellel põhjusel keelduda nende kambrisse lubamisest.

17. Samuti ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei ole palvehelmed kambrisse lubatud põhjusel, et vanglas on keelatud muud esemed, mida ei ole kodukorra p 7 nimetatud, kuid mis ei ole vanglas vajalikud või on teiste lubatud asjadega asendatavad. Kaebajale olid palvehelmed vajalikud ja need olid ainukesed helmed sellel ajal, kui neid kambrisse ei lubatud ja paigutati lattu. Vanglal ei ole õigust dikteerida kaebajale, mis kujuga peavad palvehelmed olema. Kohus leiab, et vastustajal ei ole selles osas nii ulatuslikku kaalutusõigust.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse esemeks on palvehelmeste kambrisse lubamise nõue. Vaidlusalune ese asub vangla laos ja kaebaja leidis, et see oli lattu üle antud tema õigusi rikkudes ja toiming on seadusevastane. TVK p 7.1.45 regulatsioonist lähtuvalt ei ole võimalik kaebajale lubada rohkem kui ühed palvehelmed. Kaebajal on alates 18.03.2013. a kambris teised palvehelmed ja seega ära võetud palvehelmeste kambrisse andmine ei ole lubatud. RVastS § 6 lg1 kohaselt võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu 07.12.2009. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-5-09 kohaselt ei ole võimalik RVastS § 6 lg 1 tulenevalt kohustada haldusorganit sooritama toimingut, kui sellise toimingu sooritamise kohustus ei tulene seadusest. Antud juhul keelab TVK p 7.1.45 rohkem kui ühe komplekti palvehelmeste omamise kambris ja seega ei kuulu sellel põhjusel kaebus rahuldamisele.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik