3-14-10/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-10

Otsuse kuupäev

11. märts 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

A. L. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 300 eurot

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja A. L.

Vastustaja Tartu Vangla

1. Jätta A. L.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 10. aprill 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 6. jaanuaril 2014 A. L.i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 300 eurot.

Tartu Halduskohus võttis A. L.i kaebuse 8. jaanuari 2014 määrusega menetlusse.

2. Kaebuse kohaselt tekitas Tartu Vangla A. L.ile mittevaralise kahju sellega, et jättis ta arstiabita,

mille tõttu kannatas kaebaja kolmel päeval tugevate valude käes.

Kaebaja viibis arsti vastuvõtul 6. septembri 2013 hommikul. Seal tuvastati tal palavik ja kurgukaare

punetus. Sama päeva õhtul halvenes kaebaja tervis veelgi. Vastustaja ametnikud ei reageerinud

kaebaja nõudmisele kutsuda arst ja kaebaja pidi leppima valvurite käest saadavate ravimitega. A. L.i

juurde kutsuti õde meditsiiniosakonnast alles 9. septembril 2013.

3. A. L.i 14. oktoobril 2013 esitatud nõue (tl 8) arstiabi mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks jäi Tartu Vangla direktori 9. detsembri 2013 otsusega nr 1-13/181-2 (tl 9)

rahuldamata.

4. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

A. L.i kaebuste (valutav kurk, külmetus) tõttu käis valvemeedik tema juures 6. septembril 2013 ning

andis kurgu kuristamiseks chlorhexidine lahuse. 7 ja 8. septembril valvemeedik kaebaja juures ei

käinud, tegemist oli laupäeva ja pühapäevaga. 9. septembril 2013 (esmaspäev) avaldas A. L.

inspektor-kontaktisikule, et soovib haigestumise tõttu arsti vastuvõttu. Sama päeva õhtul läks

valveõde A. L.it vaatama.

Seega saab kaebaja etteheide puudutada eelkõige 7. ja 8. septembrit 2013.

5. Arsti vastuvõtule saamiseks peab kinnipeetav avaldama soovi oma osakonna inspektor-

kontaktisikule, kes edastab kinnipeetava soovi koos kinnipeetava avaldatud põhjendustega arstile

elektrooniliselt. Kinnipeetaval on võimalus esitada oma sooviavaldus koos põhjendustega arstile ka

kirjalikult kinnises ümbrikus. Kinnipeetavad saavad edastada sooviavaldusi arsti vastuvõtule

saamiseks inspektor-kontaktisikutele tööpäevadel.

Kinnipeetavate poolt avaldatud arsti vastuvõtule soovimise põhjuste alusel koostab tööl olev

perearst nn prioriteetuse edetabeli. Selle, kas ja millal kinnipeetav üldarstiabi (kas arsti või õe

vastuvõtule) saab otsustab arst, kes vaatab läbi inspektor-kontaktisikute poolt elektrooniliselt

edastatud kinnipeetavate sooviavaldusi ning saabunud kirjalikke taotlusi.

Kaebaja ei ole väitnud, et ta esitas inspektor-kontaktisikule avalduse arsti vastuvõtule saamiseks aga

tema sooviavaldust meditsiiniosakonnale ei edastatud ja seetõttu talle 7. ja 8. septembril 2013

meditsiinitöötaja vastuvõttu ei võimaldatud.

6. Kaebaja ei pidanud 7. ja 8. septembril 2013 saama korraliselt üldarsti vastuvõtule. Seega omab

asjas tähtsust, kas kaebaja vajas vaidlusalusel ajal erakorralist arstiabi.

Vanglas on vältimatu abi osutajaks kohapeal ööpäevaringselt valveõde. Vältimatu abi vajadusest

saab kinnipeetav, või tema kambrikaaslane, teavitada valvurit kambris olles läbi sisetelefoni. Valvur

annab teate edasi vangla korrapidajale, kes omakorda edastab teabe viivitamatult valves olevale

õele. Kutsele reageerimise kiiruse ja otstarbekuse otsustab valveõde saadud informatsiooni põhjal.

Valvur seda ei otsusta.

Valvurid, kes on omandanud kutseõppes valvuri kutsehariduse, läbivad kutseõppe raames esmaabi

ja tervise õppeaine1. Seetõttu oskab valvur muu hulgas anda elupäästvat esmaabi, reageerida

esmaabi nõudvas situatsioonis ja vahendada adekvaatset informatsiooni sündmuskohalt. Vanglasse

tööle asuvatele valvuritele viiakse meditsiiniosakonna poolt läbi täiendav koolitus, mille raames

õpetatakse, kuidas hinnata erakorralise abi vajaduse olemasolu ning kuidas sel juhul käituda.

Kuna kaebaja ei vajanud vältimatut arstiabi, siis puudus vajadus valveõe kutsumiseks. Valvurite

poolt anti kaebajale tema soovi korral nädalavahetusel valuvaigisteid ning soovitati esmaspäeval

pöörduda inspektor-kontaktisiku poole, et kaebaja registreeritaks arsti vastuvõtule.

Kohtu seisukoht

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

teotamise korral.

Seega on isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise kompensatsiooni maksmist

juhul, kui mittevaralise kahju põhjustanud asjaolu esinemine on põhjuslikus seoses haldusorgani

õigusvastase tegevusega (tegevusetusega). Käesolevas asjas heidab kaebaja vastustajale ette kaebaja

arstiabita jätmist ja sellega valu ja kannatuste põhjustamist.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 ls 1 järgi osutab vanglas tervishoiuteenuseid

tervishoiutöötaja

vastavalt

tervishoiuteenuste

korraldamise

seaduse

eriarstiabi

osutamist

reguleerivatele sätetele. Riigikohus on 15. detsembri 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-53-10 (p 9)

selgitanud, et tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla

arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.

Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes

ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka

tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete

läbivaatamine.

Seetõttu oleks kaebaja nõude rahuldamine võimalik juhul, kui vastustaja ei ole täitnud kohustust

korraldada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine (VangS § 52 lg 1), nende tervisealane

järelevalve (VangS § 52 lg 2) ja tagada vältimatu arstiabi (VangS § 53 lg 1) või kui on tuvastatud

näidustus arstiabi saamiseks, kuid vangla on siiski teinud takistusi arstiabi saamiseks.

9. Asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja tegi vajalikud toimingud ning kaebajale osutati

tervishoiuteenust reedel, 6. septembril 2013. Arvestades kaebaja tervislikku seisukorda määrati talle

ravi. Sealjuures ei määranud tervishoiuteenuse osutaja kaebajale uut kokkusaamist. Kaebaja ei ole

väitnud ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud korralise arstiabi

saamiseks kokkusaamist arsti või õega vaidlusalusel perioodil.

Vastuses kaebusele on vastustaja selgitanud korralise tervishoiuteenuse osutamise korraldust Tartu

Vanglas. Sellest nähtuvalt tagatakse kinnipeetavatele vajadusel (arsti/õe otsusel) pääsemine

vastuvõtule viie tööpäeva jooksul. Eluliselt on väheusutav, et kaebaja oleks esitanud taotluse

korralise arstiabi saamiseks 7. või 8. septembril 2013, teades, et nädalavahetusel korralisi vastuvõtte

ei toimu. Korralise tervishoiuteenuse osutamise korraldamine üksnes tööpäevadel ei ole vastuolus

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätetega. Seetõttu ei ole

õigusvastane tervishoiuteenuse vastav korraldus Tartu Vanglas.

10. Eeltoodu alusel nõustub kohus vastustajaga, et kaebuse rahuldamine võiks kõne alla tulla juhul,

kui vastustaja on jätnud kaebaja vaidlusalusel ajal vältimatu arstiabita.

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 kohaselt on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida

tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib

põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et tema tervislik seisund oleks vaidlusalusel ajal olnud

sedavõrd halb, et ta vajanuks vältimatut arstiabi. Kaebaja ei ole väitnud isegi seda, et tema või tema

kambrikaaslane oleks edastanud valvurile palve vältimatu arstiabi saamiseks, mille vastustaja

ametnikud jätsid valvemeedikule edastamata. Kaebajale võimaldati arstiabi 6. septembril 2013 ja

uuesti ka 9. septembril 2013. Seega täitis vastustaja tervishoiuteenuse osutamise korraldamise

kohustust vähemalt nendel päevadel ning on ebatõenäoline, et kahel vahepealsel päeval kaebaja

abita jäeti. Kohus osutab siinjuures, et ka A. L. ise on möönnud, et käsimüügiravimina saadavad

valuvaigistid olid kaebajale valvurite kaudu kättesaadavad ka nädalavahetusel.

Samuti ei ole kaebaja väitnud, et vaidlusalusel ajal arstiabita jäämise tõttu oleks tal tekkinud püsiv

terviskahjustus, muu hulgas, et ta oleks taotlenud arstiabi sellise terviskahjustusega seoses

Ka kohtule ei ole teada selliseid asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse, et kaebaja elu vaidlusalusel ajal

võis ohus olla või esineda püsiva terviskahjustuse oht. Kohus ei näe võimalusi ka sellekohaste

tõendite täiendavaks kogumiseks. Kaebaja käitumise tõttu meditsiiniosakonna õe külastuse ajal 9.

septembril 2013 kaebaja tervislikku seisundit ei hinnatud (vt tl 20) ja seega puuduvad objektiivsed

andmed kaebaja tervise kohta sellele ajal.

11. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt kaebajale

tervishoiuteenuse kättesaadavaks tegemisel ajavahemikul 6. septembrist 9. septembrini 2013. Seega

ei ole täidetud mittevaralise kahju rahas hüvitamise eeldus ning puudub alus nõude rahuldamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et pidi taluma valu ja kannatusi seetõttu, et talle osutatud

arstiabi ei olnud kvaliteetne, siis saab ta oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga maakohtusse.

Raviteenuse osutamisel on tegemist eraõigusliku kohustuse täitmisega. Vastavalt on kaebaja

õigustatud tema õiguste rikkumise korral kasutama eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Käesoleva

asja lahendamisel ei ole kohtul pädevust hinnata kaebajale osutatud tervishoiuteenuse vastavust

nõuetele.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid

välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik