3-12-535/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-535 Haldusasi I R u kaebus Maksuja Tolliameti poolt kaebaja postisaadetise nr RR203707133EE kinnipidamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – I R Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus I R u apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I R u apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-535 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.04.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-12-535 2(7) leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Post saatis I R ule 17.01.2012 teavituse, mille kohaselt on AS Eesti Post tolliterminali saabunud I. Ru nimele postisaadetis, mida ei ole võimalik enne vastava määratluse teostamist I. Rule väljastada, kuna AS Eesti Post hinnangul võivad saadetises olla ravimid. AS Eesti Post palus I. Rul võtta ühendust Ravimiametiga ning teavitada neid oma saadetise sisust. Olenevalt saadetise sisust määratleb Ravimiamet saadetud tooted ja/või annab asjakohasel juhul loa nende kättesaamiseks postist.

2. I. R saatis 19.01.2012 AS-le Eesti Post elektronkirja teel järelepärimise ning 13.02.2012 korduva järelepärimise, milles palus täiendavat infot seoses AS Eesti Post teavitusega. I. R palus vastata, kust tuleneb AS-le Eesti Post õigus hoida kahtluse korral kinni tema saadetist ning õigus kohustada I. Rut saadetise kättesaamiseks esitama Ravimiameti määratlus.

3. AS Eesti Post vastas 14.02.2012 elektronkirjaga: „Vastuseks Teie kirjale selgitame, et oleme edastanud Teie küsimused tolliametile. Kui Teieni pole siiani nende poolt vastust saabunud, palume uuesti pöörduda otse tolliameti poole e-posti aadressil pohja@emta.ee“.

4. I. R saatis 15.02.2012 AS-le Eesti Post e-postiga uue järelepärimise, milles märkis, et ta ei nõustu sellega, et AS Eesti Post soovitab temal tolliameti poole pöörduda. I. R märkis, et AS-l Eesti Post puudub õiguslik alus saadetist kinni hoida.

5. AS Eesti Post selgitas 23.02.2012 e-kirjaga, et kaebaja saadetis suunati tolli poolt 16.01.2012 AS Eesti Post tolliterminali ning tolli poolt tehti saadetisele märgistus „palume kliendil võtta Ravimiametist määratlus“.

6. AS Eesti Post saatis 29.02.2012 I. Rule teavituse, et saadetise RR203707133EE hoiutähtaeg on läbi, mistõttu tagastatakse saadetis selle saatjale.

7. I R esitas 14.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles, arvestades selle täpsustusi ja osalist tagastamist (tl 48-51, 56), palus teha kindlaks Maksuja Tolliameti (MTA) poolt tema postisaadetise nr RR203707133EE kinnipidamise ja märke „palume kliendil võtta Ravimiametist määratlus“ õigusvastasus. Vaidlust ei ole selles, et tollikontrolli teostamisel võib suletud postisaadetisi avada, ega ka selles, et ravimeid interneti teel tellida ei tohi. Vaidlus on selles, kes on pädev kaebaja saadetist kinni hoidma ja millisel õiguslikul alusel võib see toimuda, samuti selles, kas praktika, mille järgi iga toidulisand on senikaua käsitletav ravimina, kuni ei ole tehtud Ravimiameti vastupidist määratlust, on õiguspärane ja kes sellisel puhul vastava määratluse taotlema peaks. Kaebaja ei nõustu käsitlusega, et kõik toidulisandid, millele ei ole Ravimiameti määratlust tehtud, on eelduslikult ravimid. Kui kohus siiski leiab, et selline praktika on õiguspärane, palub kaebaja tuvastada, et Ravimiameti määratluse hankimise kohustus oli vastustajal. Kaebajal ei ole kuidagi võimalik lasta määratleda talle adresseeritud konkreetse saadetise sisu, seda saaks parimal juhul teha saadetise oletusliku sisu kohta. Kaebuse lõppeesmärk on nõuda kahju hüvitamist. Tõhusamat vahendit kui tuvastamiskaebus ei ole kaebajal esmalt seetõttu, et saadetis on tagastatud (ei saa kasutada kohustamiskaebust) ning teiseks seetõttu, et kahju hüvitamise kaebus käesoleval hetkel oleks õigusliku keerukuse ja ebaselguse tõttu ennatlik, kuna kaebajale pole selge tegevuse õigusvastasus, kahju põhjustanud isik ega ka õigussuhe, milles kahju põhjustati.

3-12-535 3(7) Põhiseaduse (PS) § 3 lg-s 1 toodud seadusliku aluse põhimõttest koostoimes PS § 13 lg-s 2 toodud õigusselguse põhimõttega tuleneb, et avaliku võimu volitused peavad olema reguleeritud seaduses võimalikult täpselt ning avalik võim tohib teha üksnes seda, mis on sõnaselgelt lubatud. Kaebaja ei ole teadlik ühestki Eesti õigusaktist, mis kohustaks teda Suurbritanniast tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust taotlema. Kaebaja ei ole teadlik ka ühestki piisavalt konkreetsest õigusnormist, mis annaks MTA-le õiguse sellise määratluse taotlemist kaebajalt nõuda. Toidulisandid eriluba ei nõua, seega ei saa MTA tugineda ka ravimiseaduse (RavS) § 100 lg-le 6. Siseriiklik praktika, millega kohustatakse kaebajat teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust taotlema, on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-ga 34. ELTL art 34 (endine EÜ art 28) keelab liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Euroopa Liidus tuleb lähtuda eeldusest, et teises liikmesriigis müüdavad toidulisandid ei kujuta ohtu inimese tervisele. Järelikult ei saa abstraktne oletus, et teises liikmesriigis müüdavad toidulisandid on siiski tervisele ohtlikud, mistõttu tuleb neid siseriiklikult veelkord üle kontrollida, kujutada endast mõõdukat piirangut ELTL art 36 tähenduses. RavS § 25 lg 3 on vastuolus ELTL art-ga 34 osas, milles ta sätestab absoluutse keelu tellida üksikisikul posti teel enda isiklikuks tarbeks teisest Euroopa Liidu liikmesriigist seal müüdavat käsimüügiravimit. Seega isegi juhul, kui kaebaja saadetis oleks ümber kvalifitseeritud käsimüügiravimiks, tulnuks saadetis kaebajale kätte anda, kuna RavS § 25 lg 3 on vastuolus ELTL art-ga 34. Vaidlust ei saa olla selles, et ELTL art 34 on vahetult kohaldatav ja annab kaebajale subjektiivse õiguse riigilt nõuda seda, et riik artiklis toodud keeldu ei rikuks.

8. Maksuja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. RavS § 25 lg 3 kohaselt on ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerpostiga keelatud. Postisaadetistele tollikontrolli teostamisel lähtutakse „Postisaadetise kontrolli tehnoloogia“ juhendist. Antud juhul oli postisaadetise visuaalsel vaatamisel riskiprofiilidele tuginedes alust arvata, et vastavat keeldu eiratakse. Postipaki läbivalgustamisel oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga. Postisaadetise juures puudusid selgitavad materjalid saadetise sisu kohta. Eeltoodust tulenevalt tehti postisaadetisele märge, millega paluti kliendil esitada Ravimiameti määratlus saadetise sisu kohta. Postisaadetis suunati tolliterminali ning jäeti tolli järelvalve alla kuni asjaolude selgitamiseni. Tolliterminali suunatud postisaadetise kohta edastas AS Eesti Post töötaja kliendile ametikirja, millega teavitas, et kliendi nimele on saabunud postisaadetis, milles võivad olla ravimid. Kliendile anti võimalus taotleda Ravimiameti määratlus. Kui klient ei suuda kirjalikult tõendada, millega on tema poolt tellitud saadetise näol tegemist, milliseid toimeaineid see sisaldab, loetakse, et tegemist on ravimiga, mille määratlemiseks ei ole piisavalt andmeid ning saadetist ei väljastata kliendile, vaid see saadetakse tagasi saatjale. Nii toimiti ka antud juhul. RavS § 100 lg 1 kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet RavS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Ravimiamet ning vastavalt oma pädevusele Terviseamet, Veterinaarja Toiduamet, Konkurentsiamet ning MTA. RavS § 2 lg-st 2 tulenevalt on õigus otsustada aine või toote määratlemise üle ravimina Ravimiametil. Seega on vaidlusalusel juhul toll, paludes saadetise kohta võtta Ravimiameti määratlus, tegutsenud seadusega antud pädevuse piires ja õiguslikul alusel. Kaebaja vaidlustab praktika, mille järgi toidulisandid on senikaua käsitletavad ravimina, kuni ei ole tehtud Ravimiameti poolset vastupidist määratlust. Vastustaja vaidleb sellele vastu. Tegemist ei ole MTA ja AS Eesti Post poolt viljeletava (omavolilise) praktikaga, vaid oma tegevuses lähtutakse seadusest ja seaduse alusel antud muudest õigusaktidest. Kõnealusel juhul

3-12-535 4(7) lasub kohustus vastav määratlus taotleda toidulisandi tellijal kui huvitatud isikul. Ravimiameti kodulehel on teavitus toidulisandite tellimise kohta internetist aadressil http://www.ravimiamet.ee/reisimine-ja-postiga-saatmine. Vastav info on paigutatud just kodanikele suunatud teemade alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, mille kohaselt ei saanud ta ise lasta saadetise sisu määratleda, kuna saadetis oli vastustaja valduses. Tulenevalt ülaltoodud Ravimiameti kodulehel olevast teatest, on toidulisandi määratlemiseks Ravimiameti poolt vajalik saata preparaadi nimetus ja internetiaadressi link, kust oleks võimalik leida andmed koostise ja tootjapoolse kasutusjuhendi kohta aadressile maaratlused@ravimiamet.ee. Seejärel saadetakse isikule vastus toote kuuluvuse kohta ravimite hulka või mitte. Seega piisab määratluse saamiseks preparaadi nimetuse ja internetiaadressi lingi saatmisest vastavale Ravimiameti poolt märgitud aadressile. Kaebaja seisukohad seoses ELTL art-tega 34 ja 36 on väga üldsõnalised ning kohati vaidlusalusest teemast kaugel. Liiatigi on kaebaja toonud välja vastustaja praktika väidetava vastuolu mitte konkreetse Euroopa Liidu õigusaktiga, vaid ELTL-st tuleneva üldpõhimõttega, millega vastuolu hindamiseks puudub haldusorganil õigus ja pädevus (mis oleks teatud olukorras olemas juhul, kui välja oleks toodud siseriikliku õigusakti vastuolu konkreetse Euroopa Liidu õigusaktiga). Taotluse esitamine Ravimiametilt määratluse saamiseks ei ole üksikisiku jaoks koormav, kuna üksikisikule kui tellijale on teada, mida ta konkreetselt tellis, milliselt internetiaadressilt ta toote tellis jne.

9. Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Tolliseaduse (TS) § 10 ja § 18 annavad MTA-le õiguse postisaadetist kinni pidada, kui riski hindamisele tuginedes on alus arvata, et konkreetset keeldu või piirangut eiratakse. MTA selgituste kohaselt oli antud juhul kõnealuse postisaadetise visuaalsel vaatamisel riskiprofiilidele tuginedes alust arvata, et vastavat keeldu eiratakse, kuna postipaki läbivalgustamisel oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga ning saadetise juures puudusid selgitavad materjalid saadetise sisu kohta. Seega oli kaebajale adresseeritud postisaadetise (nr RR203707133EE) kinnipidamine MTA poolt õiguspärane, kuna kuni 27.04.2013 kehtinud RavS § 25 lg 3 kohaselt oli ravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerpostiga keelatud. RavS § 2 lg-st 2 tulenevalt on aine või toote ravimina määratlemise üle õigus otsustada Ravimiametil. Sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 „Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord“ § 3 kohaselt otsustab Ravimiamet aine või toote ravimina määratlemise igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse kõiki toote omadusi, s.h koostist, farmakoloogilisi omadusi, kasutamisviisi, kasutamisulatust, tarbijate teadlikkust tootest ja ohte, mis selle kasutamisega võivad kaasneda. Seega on õige ka MTA poolt kaebaja suunamine saadetise sisu määratlemisele eelnimetatud määrusega sätestatud korras. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastava määratluse taotlemise kohustus on vastustajal. Eelnimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt toimub aine või toote ravimina määratlemine kas Ravimiameti algatusel või määratlemist sooviva isiku taotlusel. Kohtu arvates olnuks mõistlik lähtuda Ravimiameti koduleheküljel avaldatud soovitusest ja lasta määratleda Ravimiametil soovitava toote kuuluvus kas ravimite või toidulisandite hulka enne selle internetist tellimist. Selleks tuli Ravimiameti koduleheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt saata aadressile maaratlused@ravimiamet.ee preparaadi nimetus ja internetiaadress, kust oleks võimalik leida andmeid selle koostise ja tootjapoolse kasutusjuhendi kohta. Kaebaja käsitlus kuni 27.04.2013 kehtinud RavS § 25 lg 3 osalisest vastuolust ELTL art-ga 34 ei ole asjakohane, kuna RavS § 25 lg 3 eesmärgiks ei olnud ravimite impordipiirangud, vaid

3-12-535 5(7) ravimite käitlemise reguleerimine ravimite, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite, mitte-eesmärgipärase kasutamise takistamiseks ning süsteemi toetamiseks, milles kogu ravimi liikumise ahel tootjast kuni lõpptarbijani, hõlmates vahepeal hulgimüüjaid ja apteeke, on litsentseeritud ja kontrollitud, tagades ravimi kvaliteedi säilimise (vt RavS eelnõu seletuskiri). Samuti jääb käesolevas otsuses oma abstraktsuse tõttu käsitluse alt välja kaebaja väide MTA praktika vastuolust ELTL art-ga 34.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. I R palub 23.11.2013 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 28.10.2013 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuni 27.04.2013 kehtinud RavS § 25 lg 3 oli vastuolus ELTL art-ga 34 osas, milles sätestas keelu tellida üksikisikul posti teel enda isiklikuks tarbeks teisest Euroopa Liidu liikmesriigist seal müüdavat käsimüügiravimit.

Kaebaja ei ole väitnud, et RavS § 25 lg 3 eesmärgiks on impordipiirangud. Kaebaja tugines ELTL art-le 34, millega keelatakse lisaks impordipiirangutele ka kõik impordipiirangutega samaväärse toimega meetmed. Iga norm, mis ravimite postimüüki keelab, takistab kaupade vaba liikumist ja on seega samaväärse toimega meede ELTL art 34 mõttes. Seetõttu tuleb piirangu õiguspärasust kontrollida ELTL art-s 36 toodud erandite seast, mida halduskohus teinud ei ole. Halduskohtu viidatud eelnõu seletuskirjas loetletud eesmärgid ei saa muuta pärast DocMorris kohtuotsust (11.12.2003 lahend nr C-322/01) RavS § 25 lg 3 normi Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks, kuna viidatud otsus ütleb üheselt, et käsimüügiravimite postimüügi keelustamiseks ei saa tugineda ühelegi ELTL art-s 36 toodud erandile ning ühtegi teist õiguspärast alust piirangu kehtestamiseks aluslepingutes ei ole.

Siseriiklik praktika, millega kohustatakse kaebajat teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust taotlema, on vastuolus ELTL art-ga 34. Halduskohtu otsuses ei ole viidatud ühelegi õiguslikule alusele, mille järgi saab MTA kaebajalt määratluse taotlemist nõuda. Kaebajal ei olnud võimalik Ravimiameti kodulehel toodud soovitusest lähtuda, kuna kaebajal ei olnud tellimise hetkel aimu, et toidulisandi tellimisel võidakse temalt hakata nõudma määratluse taotlemist. Teiseks ei ole andmeid, mida määratlemise määruses või Ravimiameti soovituses toodud selgituses nõutakse, praktikas paljudel juhtudel võimalik esitada, kuna toidulisandi tellijal ei ole neid andmeid.

Kohus ei ole vastanud kaebaja väitele, et siseriiklik norm või praktika, millega kohustatakse kaebajat taotlema teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tellitud toidulisandile Ravimiameti määratlust, on vastuolus ELTL art-ga 34. Halduskohus on jätnud hindamata MTA tegevuse õiguspärasuse seoses määratluse nõudmise delegeerimisega AS-le Eesti Post. Selline MTA ja AS Eesti Post vaheline kokkulepe (haldusleping) on õigusvastane, kuna kirjad eksitasid kaebajat toimingut tegeva isiku osas. AS Eesti Post kirjas ei ole mainitud MTA-d ega seda, et AS Eesti Post tegutseb MTA nimel.

Samuti ei suutnud AS Eesti Post ligi kuu aja jooksul mõistlikult selgitada, millisel alusel ta tegutseb ja saadetist kinni hoiab. See võttis kaebajalt garantiid, mis tal oleks olnud õiguspärase haldusmenetluse läbiviimisel. MTA selgitus ei ole lubatav tõend. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille põhjal saab MTA väita, et just konkreetsel juhul „oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga“.

3-12-535 6(7) Kaebaja arvates kirjeldab MTA tegelikult üldjuhtu, kuidas tavaliselt asjad on, mitte konkreetselt kaebaja juhtumit. Seetõttu on MTA selgituse näol tõenäoliselt tegemist kohtu eksitamisega, kuna esitatud on kindlas kõneviisis kirjeldus toimunust, samas on tegemist oletusega.

11. Maksuja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Põhjuse postisaadetise kinnipidamiseks andis asjaolu, et postipaki läbivalgustamisel oli näha saadetise sisu, mis välisel vaatlusel sarnanes ravimiga. Postisaadetise juures puudusid selgitavad materjalid selle sisu kohta. Ei saa väita, et iga toidulisand on käsitletav ravimina, kuni ei ole tehtud Ravimiameti vastupidist määratlust. Kui saadetise juures oleks olnud selgitavad materjalid, siis oleks võinud määratluse taotlemise vajadus ära langeda. Ekslik on kaebaja seisukoht, et määratluse taotlemise kohustus on vastustajal. Sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 § 2 lg 1 kohaselt toimub aine või toote ravimina määratlemine kas Ravimiameti algatusel või määratlemist sooviva isiku taotlusel. Kaebaja kui huvitatud isik oleks pidanud esitama taotluse Ravimiametile. Vastustaja toetus vaidlustatud toimingut tehes siseriiklikule õigusele. MTA ei saa tugineda Euroopa Liidu õigusele, kui liikmesriik ei ole kindlat sätet oma riigi õigusesse sisse viinud. Vastustajal puudub pädevus anda hinnangut RavS vastuolule Euroopa Liidu õigusega ka seetõttu, et RavS kuulub Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kellel on pädevus anda hinnanguid selle kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/62/EÜ ülevõtmisega Eesti õigusaktidesse kaotati RavS-st § 25 lg-s 3 olev piirang. Vastav säte on kehtetu alates 27.04.2013. Sellest juhindub oma töös ka vastustaja. Kaebajal puudub õigus seada kahtluse alla MTA ja AS Eesti Post vahelist lepingut, kuna see väljub kaebuse piiridest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Vaidlus taandub eelkõige sellele, kes pidi tõendama kaebajale Suurbritanniast edastatud postisaadetise sisu. Kuni 27.04.2013 kehtinud RavS § 25 lg 3, mis keelas täielikult ravimite postimüügi, võimalik vastuolu kaupade vaba liikumise põhimõttega ei ole antud juhul asjakohane, kuna kaebaja kinnitab, et postisaadetis ei sisaldanud ravimeid. Järelikult ei tehtud kaebajale takistusi ravimite ostmiseks Interneti vahendusel, vaid kaebajalt nõuti postipaki sisu määratlemist Ravimiametile vastava taotluse esitamise teel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kehtiv RavS ei võimalda kõikide ravimite posti teel edastamist. Kuna ei ole teada, mida kaebajale 2012. a jaanuaris Suurbritanniast saadeti, ei ole võimalik kindlaks teha, kas RavS § 25 lg 3 vastuolu ühenduse õigusega tõi kaasa kaebaja õiguste põhjendamatu riive.

13. Kaupa tellides peab isik olema veendunud, et tellitava kauba liikumine posti teel on lubatav. Ringkonnakohus leiab, et tolli poolt kahtluse tekkimisel on esmajoones tellija kohustus tõendada, et saabunud kaubale ei laiene õigusaktidest, antud juhul RavS-st tulenevad piirangud. RavS § 15 lg 5 p 1 näeb selleks ette kohase menetluse, mis ei ole ülemäära ressursiega ajamahukas. Kaebajale selgitati eeltoodut korduvalt. Kaebaja ei andnud teada, et mingil põhjusel ei ole tal võimalik vajalikku määratlust Ravimiametilt taotleda. Seetõttu ei saa Maksuja Tolliametile ette heita, et viimane ise Ravimiameti poole ei pöördunud.

14. Maksuja Tolliameti ning AS Eesti Post vaheline haldusleping ei ole antud juhul vaidluse esemeks. Samuti ei ole vastustajaks AS Eesti Post (halduskohtu 24.08.2012 määrusega on kaebus vastavas osas tagastatud). Seega ringkonnakohus AS Eesti Post tegevuse suhtes apellatsioonkaebuses esitatud etteheiteid ei analüüsi. Kuigi AS Eesti Post 17.01.2012 pöördumi-

3-12-535 7(7) sest ei nähtu, et kauba suhtes oli tolliprotseduuri läbi viinud ning Ravimiameti määratlust nõudnud Maksuja Tolliamet, on kohtud eelpool tuvastanud, et maksuhalduri käitumine oli õiguspärane. Ringkonnakohus ei leia, et kaebajalt võeti garantii õiguspärase haldusmenetluse läbiviimiseks.

15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets