2-11-47417/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Xnna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Mare Merimaa, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2014, Xnn Tsiviilasja number 2-11-47417 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X hagi X X vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks X X vastuhagi ühisvara jagamiseks

3500 eurot

X X apellatsioonkaebus X X apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.05.2013 otsus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad 19.02.2014, avalik kohtuistung

Hageja X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti

Kostja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg

RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2013 otsus osaliselt ja teha uus otsus apellatsioonimenetluses. 2. Rahuldada X X hagi ja X X vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt. 3. Sõnxda Harju Maakohtu 10.05.2013 otsus alljärgnevas redaktsioonis. 3.1. Jätta xxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr. xxxxxxxxxx), turuväärtusega 75 000 eurot, X X omandisse ja tuvxda X X kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja X X kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

2 kandmiseks. 3.2. Jätta liikmesus xxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx), mis annab õiguse kasutada garaažiboksi 18,8 m ², turuväärtusega 3050 eurot, X X ainuomandisse. 3.3. Jätta X X omandisse xxxxxxxx kinnistul paiknevas elamus asuvad vallasasjad koguväärtusega 1325 eurot, sellest: 3.3.1 puidust magamistoa voodi, 3.3.2 voodipesu, tekid, padjad, 3.3.3 LCD teller, 3.3.4 Muusikakeskus, 3.3.5 köögitaldrikud, noad-kahvlid-lusikad, kruusid, 3.3.6 külmkapp, 3.3.7 köögilaud + 4 tooli, 3.3.8 kaks laualampi, 3.3.9 kellraadio, 3.3.10 helikandjad (kassetid, CD-d, DVD-d), 3.3.11 vaibad (merinovillavaip, 4 väiksemat vaipa), 3.3.12 kodutehnika (triikraud, elektripliit, veekeetja).

3.4. Jätta korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxxxx ), turuväärtusega 47 500 eurot, X X omandisse ja tuvxda X X kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja X X korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. 3.5. Jätta LCD teler Samsung turuväärtusega 350 eurot X X omandisse. 3.6. Jätta xxxxxxxxxxx asuvad vallasasjad väärtusega 2300 eurot X X omandisse, sellest: 3.6.1 Muusikakeskus, 3.6.2 valgustid, 2 laualampi, 3.6.3 raamatud 0 väärtusega, 3.6.4 koduelektroonika (kellraadio), 3.6.5 helikandjad (kassetid, CD-d, DVD-d), 3.6.6 lastetoa vaip, magamistoa vaibad, 3.6.7 külmkapp kodutehnika (triikraud, veekeetja, pikendusjuhtmed), 3.6.8 magamistoa sisustus (voodi, öökapp, raamaturiiulid, tumba), 3.6.9 voodipesu, tekid, padjad, 3.6.10 lauanõud, klaasid, noad, kahvlid, 3.6.11 köögilaud + 4 tooli, 3.6.12 kodutehnika.

4. Välja mõista X Xlt ühisvara jagamisel enam saadu arvelt hüvitis 15780 (viisteist tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot ja 17 senti X X kasuks. 5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxxxxxx), seatud käsutamise keelumärge ja kustutada keelumärge kinnistusraamatust. 6. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

7. Jätta rahuldamata x X taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, s.o korteriomandi xxxxxxxxxxxx hindamise kohta.

Menetluskulude jaotus

3 Jätta kummagi poole menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud X X esitas 04.10.2011 Harju Maakohtusse hagi X X vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 25.03.2013 esitas hageja lõppseisukohad.

Hagiavalduse kohaselt tuleb jagada kogu ühisvara hulka kuuluv, arvestades kostja poolt kõrvaldatud ja tema valduses olevate ning ühisvara hulka kuuluvate vallasasjadega. Kinnistu xxxxxxxxxxxx väärtusega 75 000 eurot jääb poolte nõusolekul X X ainuomandisse ning selle hind on kujundatud koos selles asuva sisustusega. Kinnistul asuv hoone on täielikult renoveeritud. Maa eest on tasutud 81 692 krooni abielu kestel. X X on kandnud elamuga seonduvad kulutused, korraldanud kinnisasjal majapidamist, täitnud kinnisasjal lasuvaid avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke kohustusi. Kostja isiklik osa kinnisasja väärtuse tõstmisel puudub. Kõik kinnistul asuvad hooned on hageja poolt kapitaalselt remonditud, tema poolt või tema finantseerimisel ehitatud või renoveeritud, mis on toimunud X X lahusvara arvelt. Lahusvaraks ühisvara omandamisel ning väärtuse tõstmisel on olnud ka hagejale tagxtava maa (X X isatalu) eest saadud kompensatsioon 14 984 krooni (koos pärandvaraga kokku 156 397,21 krooni) ning tööaxte eest saadud kompensatsioon.

Kostja ema x x on hageja poolt väidetud summade tasumist kinnitanud, nii nagu seda, et tema kinkis kinnistu pooltele ühisvaraks. Hilisemas menetluses kostja poolt esitatud x x allkirja kandev tekst ei ole käsitletav tõendina, on sisult vastuolus kogumis muude tõenditega (faktilised asjaolud, dokumendid jmt). Esitatud dokumentatsioonist nähtub ja on tõendatud, et hageja on tasunud kinnistu ja sellel olnud ning rajatud ehitiste eest. Kostja ei ole eitanud, et puudub tema isiklik osalus kinnisasja saamisel, soetamisel, ehitamisel, hooldamisel, isiklike kulutuste tegemisel ja isikliku tööga panustamisel.

Korteriomand xxxxxxxxxxxx väärtusega 50 000 eurot jääb poolte nõusolekul X X ainuomandisse nagu ka korteriomandisse alles jäänud sisustus ning muud eluaseme juurde kuuluvad esemed. xxxxxxxxxxx linnaosas poolte ühisvaraks oleva korteriga samaväärsete pakkumisel olevate korterite turuhind on keskmiselt 54 311 eurot.

4 Osa hooneühistus xxxxxxxxxxxx, väärtusega 2600 eurot, jääb poolte nõustumisel X X ainuomandisse.

xxxxxxxxxxxxx korteris asunud, kuid kostja poolt sealt kõrvaldatud kodune vara väärtusega 16 395 eurot, jääb X Xle. Siinjuures on arvestatud vaid esemeid, mida X X on korterist eemaldanud ning mille olemasolu poolte ühisvarana kinnitanud: 1) LCD teler Samsung väärtusega 350 eurot; 2) video-CD player väärtusega 450 eurot; 3) muusikakeskus väärtusega 150 eurot; 4) arvutilaud väärtusega 150 eurot; 5) kandiline diivanilaud väärtusega 150 eurot; 6) antiikne õmblusmasinalaud väärtusega 200 eurot; 7) ümmargune diivanilaud väärtusega 150 eurot; 8) valgustid, laualambid, vähemalt 5 tk, väärtusega 100 eurot; 9) raamatud, sh ENE väärtusega, 1000 eurot; 10) toolid 5 tk väärtusega 50 eurot; 11) esiku seinapeegel väärtusega 75 eurot; 12) vanaaegne lauakell, raadio 300 eurot; 13) lauahõbe jm väärismetallist esemed väärtusega 2700 eurot; 14) helikandjad- kassetid, CD-d, DVD-d väärtusega 1000 eurot; 15) ümmargune köögilaud väärtusega 150 eurot; 16) köögi vaip, lastetoa vaip, magamistoa vaibad väärtusega 500 eurot; 17) külmkapp väärtusega 450 eurot; 18) kodutehnika- triikraud, veekeetja, pikendusjuhtmed väärtusega 500 eurot; 19) magamistoa sisustus – voodi, öökapp, kummut, raamaturiiulid, tumba väärtusega 470 eurot; 20) voodipesu, tekid, padjad väärtusega 200 eurot; 21) maalid, pildid väärtusega 700 eurot; 22) lauanõud, serviisid, klaasid, noad, kahvlid väärtusega 800 eurot; 23) väärisehted (sõrmused, käevõrud, kaelaehted) väärtusega 5800 eurot.

Kostja kinnitas vastuhagi lõplikes seisukohtades nende esemete olemasolu. Hageja pakutud hinnad on adekvaatsed ning arvestatavad ning kuna varaesemete valdavaks soetajaks/ nende eest tasujaks oli üksnes hageja, siis kostja kõikide esemete väärtusest ülevaadet ei omanud. Ka ei ole kostja oma hinnakujunduse osas vxvaid tõendeid esitanud. Vxvalt eeltoodule saab ja tuleb lähtuda hageja nimetatud asjade nimekirjast ning hindadest.

Väärismetallist ehteid ei saa lugeda tarbeesemeteks. Väärisesemed ei ole igapäevaelus tarvisminevad asjad. Ehted ei ole kostja lahusvaraks, vaid on poolte ühisvaraks, ning kuuluvad muu ühisvara hulgas poolte vahel jagamisele. Lauahõbe oli pooltel olemas, see on tõendatav, mh X X ütlustega.

X X arvele kantud ning viimase poolt ainuisikuliselt omandatud rahasumma 300 000 krooni/19 173,49 eurot on kasutatud kostja poolt kui lahusvara ning jääb tervikuna X X lahusvaraks. Kostja on oma 21.12.2011 esitatud seisukohas kinnitanud nimetatud rahasumma laekumist. Maksekorraldusele on märgitud selgituseks ülekanne. Kostja ei ole tõendanud, et raha kanti tema arvele alusel, mis välistaks selle arvestamist ühisvarana.

Korteriomandi haldamis- ja hoolduskulude maksed november 2011 - 12.09.2012, kokku 1146,53 eurot ning garaaži haldamis- ja hoolduskulude maksed november 2011 - 12.09.2012

5 kokku 111,60 eurot, kuuluvad jagamisele. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kostja oma vastuväidet, et kohtupraktika seadust ei toeta, tõendanud ei ole.

Kostja on kinnitanud, et hageja lahusvaraks olev X. Xle tema 50. juubeliks kingitud E. Wiiralti graafika album on tema valduses. Nimetatu mittetagxmine on kvalifitseeritav vargusena.

Subaru Forester registreerimisnumbriga xxxxxxxx ei ole poolte ühisvaraks. PKS § 29 lg 1 kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Sõiduk registreeriti perekonnaliikme, poolte ühise tütre, nimele 26.09.2011. Tütrele oli auto vajalik, kuivõrd ta käib tööl 26 km kaugusel kodust. Toiming tehti poolte kooselu ajal, 1,5 kuud enne kostja lahkumist ühiselt kasutatud eluruumist. Kostja ei ole väljendanud mittenõustumist sõiduki vormistamisel tütre nimele enne, kui oli asunud vara ühisest kodust eemaldama. Sõiduk ei kuulu ühisvarasse ega kuulu sellena jagamisele.

Poolte ühisvara koguväärtus on 164 575,01 eurot, hagejale jääva ühisvara osa väärtus on 78 303,26 eurot, kostjale jääva ühisvara osa väärtus on 86 271,75 eurot, millest tulenevalt kuulub X Xlt enamsaadu arvelt hageja kasuks väljamõistmisele kompensatsioon 3984,24 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

Kostja X X hagi ei tunnistanud ning esitas 05.09.2012 vastuhagi ühisvara jagamiseks.

Formaaljuriidiliselt on kinnistu xxxxxxx X X lahusvara varemkehtinud PKS § 15 tähenduses. X.X sai kinnistu omandireformi käigus, kui tema ema loobus tagxmise nõudeõigusest tema kasuks. X.X pidi tagxtud maa eest tasuma ja seda tehti 81 692 krooni abielu kestel ja seega ühisvara arvelt. Abielu kestel, seega ka ühisvara arvelt, on hoone täielikult renoveeritud. Mitte kogu vaidlusalune kinnistu ei ole tunnistatav ühisvaraks, vaid üksnes osa sellest, kusjuures praegust elamut ümbritsev kinnistuosa on see, mis mõõdeti välja nõudeõigust ületavalt. Nõudeõigust ületaval osal asus ka hoone. Kohtuliku ekspertiisi käigus kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert H. Haljaste kogu kinnistu väärtuseks 75 000 eurot. Seejuures leidis ekspert, et hoonestatud kinnistuosa turuväärtus on umbes 66 000 eurot ja hoonestamata osa turuväärtus on umbes 14 600 eurot. Seega võib ühisvara hulka kuuluda kinnistust osa, mille väärtus on 66 000 eurot. Väärad on X.X väited selle kohta, nagu oleks X.X ema kinnitanud, et tema kinkis kinnistul asuva elamu pooltele või et X.X oleks X. Xile midagi hüvitanud. X. X nõustus, et kinnistu jääb täies ulatuses X.Xle.

xxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi turuväärtus on 45 000 eurot. X.X nõustus korteriomandi jäämisega talle.

X.X hinnangul on hooneühistu osaku (garaažiboksi) turuväärtus umbes 3500 eurot. X.X nõustus, et osak hinnatakse kummagi poole pakutud hinna keskmisega, s.t 3050 eurot. Pooled ei vaielnud, et osak võib jääda X. Xle.

Ühisvara hulka kuulub väljaostetud 2006.a sõiduauto Subaru Forester, mille väärtus on umbes 8500 eurot. Auto võib olla X.X poolt võõrandatud, kuid see ei oma õiguslikku tähendust. Abielulahutamise hagi esitamise seisuga oli auto olemas ja see jäi X.X kätte. Seega on X.X omandanud vara 8500 euro ulatuses.

6

X.X ei pidanud vajalikuks jagada poolte vahel koduse sisustuse esemeid. Kuna pooltel oli kaks n-ö täisvarustuses majapidamist, pidas X .X ennastmõistetavaks, et X. Xle jääb eramus asuv vara (mis on soetatud perioodil 2007-2011) ja talle jääb linnakorteris olev vara (mis on soetatud 1980-1995).

M.X avaldas, et pooltel pole raamatuid, mille koguväärtuseks oleks 1000 eurot, pooltel pole kunagi olnud CD-playerit ega maale, lauahõbeda koosseis on arusaamatu, pooltel on 12 melhiorist teelusikat 10 euro väärtuses (asuvad linnakorteris, sisalduvad linnakorteri nõude maksumuses), pooltel pole serviisi, vaid tarbenõud (sisalduvad samuti linnakorteri ja Nõva eramu nõude maksumuses). Ühtegi nendest esemetest X.X valduses ei ole. Kõik need esemed võivad juhul, kui X. X jääb oma väidete juurde esemete olemasolu ja hindade kohta, jääda X. X näidatud maksumuses hagejale.

Ühisvaras ei ole ehteid. X. Xl on talle isiklikult kuuluvad 2 sõrmust (kokku 120 eurot), 1 käekett (100 eurot), 1 kaelakee (40 eurot) ja 1 paar kõrvarõngaid (50 eurot) koguväärtuses 310 eurot. Vxvalt nii varem kehtinud PKS § 15 lg-le 2 kui praegu kehtivale PKS § 27 lg 2 p-le 1 moodustavad abikaasa isiklikud tarbeesemed abikaasa lahusvara. Juhul kui X. X jääb oma väidete juurde ehete hindade ja ehete kuuluvuse osas ühisvara hulka, on X. X nõus, et loetletud ehted jäävad X. Xle väärtuses 5800 eurot ja ta on nõus ehted X. Xle üle andma.

Poolte ühisvaras ei ole 300 000 krooni suurust rahasummat olnud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt korteriomandi haldamis- ja hoolduskulude maksed ei ole poolte ühisvaraks, mida oleks võimalik ühisvara jagamise käigus jagada.

Kuna muud ühisvara on kokku 122 550 eurot - kinnistust 66 000 eurot, korteriomand 45 000 eurot, garaaž 3050 eurot ja auto 8500 eurot ja kummagi abikaasa osa moodustab sellest pool, on kummalgi abikaasal õigus varale väärtuses 61 275 eurot. X.X nõustus X.X taotlusega jätta hagejale kinnistu xxxxxxxxxxxx külas väärtusega 75 000 eurot ja garaaž väärtusega 3050 eurot, samuti auto väärtusega 8500 eurot, seega kokku vara 86 550 eurot väärtuses, ning X.X omandisse korteriomand väärtusega 45 000 eurot. Selle läbi saab X.X vara (61 275 - 86 550) 25 275 euro väärtuses rohkem, kui on tema osa ühisvaras. Selle vahe taotles X.X mõista tema kasuks X Xlt välja hüvitisena omandi kaotuse eest.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohs lahutas poolte abielu 12.09.2012 osaotsusega.

10.05.2013 otsusega Harju Maakohus rahuldas X X hagi X X vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt ja X X vastuhagi osaliselt. Kohus jättis xxxxxxxxxxxxxx, turuväärtusega 75 000 eurot, ning liikmelisuse nr 110 Hooneühistus xxxxxxxx mis annab õiguse kasutada garaažiboksi 18,8 m², X X omandisse. Korteriomandi xxxxxxxxxx väärtuses 47 500 eurot ning korteris asunud LCD teleri Samsung väärtuses 350 eurot jättis kohus X X omandisse.

Kohus jättis xxxxxxxxxxxx korteris asunud vallasasjad X X omandisse kogumaksumuses 4320 eurot ja kohustas X Xt andma X Xle üle järgmised vallasasjad: 1. muusikakeskuse väärtusega 150 eurot; 2. valgustid, laualambid, 5 tk koguväärtusega 100 eurot; 3. raamatud 0 väärtusega; 4. koduelektroonika (kell, raadio jmt) koguväärtusega 300 eurot;

7 5. helikandjad (kassetid, CD-d, DVD-d) koguväärtusega 1000 eurot; 6. köögi vaiba, lastetoa vaiba, magamistoa vaibad koguväärtusega 500 eurot; 7. külmkapi väärtusega 450 eurot; 8. kodutehnika (triikraud, veekeetja, pikendusjuhtmed) koguväärtusega 500 eurot ; 9. magamistoa sisustuse (voodi, öökapp, kummut, raamaturiiulid, tumba) koguväärtusega 470 eurot; 10. voodipesu, tekid, padjad koguväärtusega 200 eurot; 11. lauanõud, klaasid, noad, kahvlid koguväärtusega 500 eurot. 12 köögilaua ja 4 tooli koguväärtusega 150 eurot-

Kohus jättis X X omandisse xxxxxxx kinnistul paiknevas elamus asuvad järgmised vallasasjad koguväärtusega 1325 eurot: 1. puidust magamistoa voodi väärtusega 100 eurot; 2. voodipesu, tekid, padjad koguväärtusega 70 eurot; 3. LCD teleri väärtusega 350 eurot; 4. muusikakeskuse väärtusega 50 eurot; 5. köögitaldrikud, noad-kahvlid-lusikad, kruusid, koguväärtusega 50 eurot; 6. külmkapi väärtusega 100 eurot; 7. köögilaua + 4 tooli koguväärtusega 100 eurot; 8. kaks laualampi koguväärtusega 20 eurot; 9. kellraadio väärtusega 5 eurot; 10. helikandjad (kassetid, CD-d, DVD-d) koguväärtusega 150 eurot; 11.vaibad (merinovillavaip, 4 väiksemat vaipa) koguväärtusega 300 eurot; 12. kodutehnika (triikraud, elektripliit, veekeetja) koguväärtusega 30 eurot.

Kohus jättis rahuldamata X X nõude jagada sõiduauto Subaru Forester ning jättis rahuldamata X X nõude jagada ühisvarana korteriomandi haldamis- ja hoolduskulude maksed ja X X arvele kantud rahasumma 300 000 krooni (19 173,49 eurot).

Kohus mõistis välja X Xlt ühisvara jagamisel enamsaadu arvelt hüvitise 17 922,50 eurot X X kasuks.

Pooled olid üksmeelel selles, et kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxx, turuväärtusega 75 000 eurot jääb X X omandisse. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kinnistu on tervikuna ühisvara, või on osa kinnistust X X lahusvara ning kas X X osa nimetatud ühisvaras on suurem kui ½.

Kohus leidis, et Lääne-Viru Maavalitsuse 21.06.1995 otsusega on x X, x x ja x x tunnistatud õigustatud subjektiks xxxxxxxxxxxxx pindalaga 28,33 ha maa suhtes. X. x ja x. x on nende osa ulatuses Rägavere Vallavalitsuse 22.01.1996 korraldusega nr.23-M määratud kompensatsioon ja x X on maa tagxmise nõudeõiguse loovutanud oma tütrele X Xle. Rägavere Vallavalitsuse 13.02.1997 korraldusega nr 15-M on tagxtud X Xle õigusvxselt võõrandatud maa 23,06 ha, kuid kuna see on 13,62 ha võrra suurem kui nõudeõigus, siis oli X X võla suurus 81 692 krooni. Maa, mis on X Xle tagxtud ilma selle eest tasumise kohustuseta, oli 9,44 ha. Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse 26.09.1997, s.o poolte abielu ajal. X X on kasutanud kinnistu eest Lääne-Virumaa komisjoni 30.08.1994 otsusega nr 8718 määratud tema isatalu maa (xxxxxxxxxxx talumaa 26,89 ha, kinnistu nr 4156) tagxmise kompensatsiooni 14 984 krooni.

Eeltoodust tulenes, et kinnistust on 9,44 ha omandatud X X lahusvarana tulenevalt enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1. Samuti on X X kasutanud kinnistu omandamiseks temale

8 isiklikult lahusvarana kuulunud vahendeid. Seega on kinnistu tervikuna omandatud osaliselt mõlema abikaasa lahusvara arvel, mis võimaldas enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 alusel osade võrdsusest kõrvale kalduda. Poolte abielu kestel omandatud muud EVP-d tuleb lugeda PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks. Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni 1. jaanuarini 1995. a kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi § 20 lg-s 1. Ei ole tõendatud, et tööaxd oleks saadud abielueelse aja eest, seega ei arvestanud kohus X X lahusvarana rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaxid selle aja eest, kui ta oli abielus. Ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka asjaolu, et EVP- kroone oli võimalik osta sümboolse hinna eest ~0,19 krooni, mida on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 21. Samuti ei lugenud kohus X X panuseks ühisvarasse rahalisi tehinguid X Xiga. Kohtule ei ole esitatud seaduses sätestatud vormis kinkelepingut elamu kinkimise kohta X Xle ja X Xle ühisvaraks. Kohus leidis, et kuna kinnistu tervikuna on osaliselt omandatud mõlema lahusvara arvel, tuleb lugeda poolte osa ühisvaras võrdseks.

Pooled olid üksmeelel, et korteriomand xxxxxxxxxxx on poolte ühisvara ja tuleb jagada X X omandisse. X X hinnangul on korteriomandi väärtus 50 000 eurot ja X X hinnangul on korteriomandi väärtus 45 000 eurot, mistõttu kohus luges korteriomandi turuväärtuseks keskmise hinna 47 500 eurot.

Pooled olid üksmeelel, et liikmesus hooneühistus xxxxxxxx, mis annab õiguse kasutada garaažiboksi, on poolte ühisvara ja tuleb jagada X X omandisse. X X hinnangul on liikmesuse turuväärtus 2600 eurot ja X X hinnangul on liikmesuse turuväärtus 3500 eurot, mistõttu kohus luges liikmesuse turuväärtuseks keskmise hinna 3050 eurot.

Sõiduauto Subaru Forester on võõrandatud 26.09.2011, s.o poolte abielu ajal enne abielu lahutamise ja ühisvara jagamise hagi esitamist. Kuigi X X ei kiitnud PKS § 31 alusel sõiduauto võõrandamise tehingut heaks, leidis kohus, et ühisvarana on võimalik jagada seda vara, mis on hagi esitamisel olemas. Sõiduauto ei olnud hagi esitamise ajal enam poolte ühisvara. X Xl on võimalik esitada X X vastu nõue muul alusel.

Kohus leidis, et X X on 21.12.2011 menetlusdokumendis kinnitanud, et sai 300 000 krooni kingitusena oma vanematelt, mitte ühisvara arvelt. Hageja ei ole tõendanud, et märgitud 300 000 krooni on ühisvara. Pooled ei ole nimetatud 300 000 krooni kasutamise kohta esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit. Samuti ei ole tõendatud, et ühisvara jagamise hagi esitamise ajal oli märgitud rahasumma pangakontol olemas, et seda oleks võimalik jagada.

Kohus leidis, et PKS § 38 alusel saab jagada ühisvara jagamise hagi esitamise ajaks tehinguga võetud, s.o olemasolevaid kohustusi. Korteriomandi ja hooneühistu igakuiste majandamiskulude tasumise kohustus on reguleeritud korteriühistuseaduse jt vxvate seadustega ning pooltel on võimalik nõuda PKS § 18 lg 1 alusel ühise majapidamise korraldamisel tekkinud kulutuste kui solidaarsuskohustuse hüvitamist kokkuleppe mittesaavutamisel muul alusel kui ühisvara jagamisena. Hagi esitati 04.10.2011, seega ei olnud ühisvara koosseisus olemas rahalisi kohustusi, mis tekkisid novembrist 2011. Kohus menetles poolte ühisvara jagamist, kahju hüvitamise nõuet ei ole kohus menetlenud.

Pooled olid üksmeelel järgmiste xxxxxxxxxxxx korteris asunud varaesemete jagamise ja väärtuse suhtes: LCD teler Samsung väärtusega 350 eurot jätta X X omandisse. Muu vara olemasolu ja hinda ei ole pooled menetluses tuvxnud. Lähtudes eeltoodust jättis kohus X X nõude jagada varaesemed X X omandisse, rahuldamata.

9 Kohus jättis xxxxxxxxxxxx korteris olnud vallasasjad, mis on X X valduses, X X omandisse tema poolt nimetatud maksumuses 4320 eurot ja kohustas X Xt andma asjad X Xle üle.

X X oli nõus. et xxxxx kinnistul asuva elumaja sisustus jääb X X omandisse. X X ei vaielnud vastu varaesemete olemasolule ja varaesemete väärtusele, kuid leidis, et Nõva kinnistu hinnati tervikuna koos sisustusega. Kohus leidis, et ekspertiisiaktist ei tulene, et xxxx kinnistu on hinnatud koos sisustusega. Kohus jättis Nõva eramu vallasasjad, mis on X X valduses, hageja omandisse X X poolt nimetatud väärtusega kokku 1325 eurot.

Kohus leidis, et tõendatud ei ole väärisehete olemasolu väärtusega 5800 eurot. X X kinnitas, et tema valduses on 2 sõrmust (kokku 120 eurot), 1 käekett (100 eurot), 1 kaelakee (40 eurot) ja 1 paar kõrvarõngaid (50 eurot), koguväärtuses 310 eurot. Kohus leidis, et eelloetletud ehted on isiklike tarbeesemetena X X lahusvara.

Kohus leidis, et ühisvara tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Kohus jagas X X omandisse ühisvara kokku väärtusega 47 850 eurot ja X X omandisse ühisvara väärtusega 83 695 eurot. Kogu jagatud ühisvara väärtus on 131 545 eurot, seega on X X saanud ühisvara jagamisel rohkem vara 17 922,50 euro väärtuses, mis tuleb temal X Xle hüvitada.

X X palus kohustada kostjat tagxma hagejale viimase lahusvaraks oleva kostja poolt väidetavalt omavoliliselt hõivatud, hagejale 50.ax juubeliks kingitud pühendusega eritellimusena valmistatud nahkköites album „Eduard Wiiralt“. Kohus leidis, et nimetatud album ei ole poolte ühisvara, samuti ei ole pooled taotlenud eseme ühisvaraks tunnistamist. Seega ei menetlenud kohus albumi jagamist.

X X apellatsioonkaebus

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja uue otsusega jätta xxxx kinnistu, turuväärtusega 75 000 eurot, X X omandisse ja tuvxda X X kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja X X kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Jätta korteriomand xxxxxxxx, turuväärtusega 45 000 eurot, X X omandisse ja tuvxda X X kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja X X korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Jätta liikmesus nr 110 xxxxxxxxxxxxx, turuväärtusega 3050 eurot, X X ainuomandisse. Jätta xxxxx tn korteris asunud LCD teler Samsung turuväärtusega 350 eurot X X omandisse. Jätta punktis 7 loetletud xxxxx tänava korteri varaesemed X X omandisse koguväärtusega 4320 eurot. Jätta X X omandisse xxxx kinnistul paiknevas elamus asuvad varaesemed koguväärtusega 1325 eurot. Jätta X X omandisse sõiduauto Subaru Forester väärtusega 8500 eurot. Jätta rahuldamata X X nõue jagada ühisvarana korteriomandi ning garaaži haldamis- ja hoolduskulude maksed ajavahemiku november 2011 - 12.09.2012 eest. Jätta rahuldamata X X nõue jagada ühisvarana X X arvele kantud rahasumma 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Välja mõista X Xlt ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitis 27 922,50 eurot.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega xxxx kinnistu suhtes ja kinnistu osas on maakohtu seisukoht ka vastuoluline. Kohus on vääralt tuvxnud, nagu oleks X X kasutanud kinnistu eest Lääne-Viru Maavalitsusele tasumiseks temale õigustatud subjektina õigusvxselt võõrandatud vara tagxmise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 30.08.1994 otsusega nr 8718 määratud tema isatalu maa tagxmise kompensatsiooni 14 984 krooni, toimikus olevad tõendid seda ei kinnita. Tõenditest nähtub, et X. X on maa eest tasunud 3014 krooni. See, kui selle kohustuse täitmiseks kasutati ka X X lahusvaraks olnud EVP-sid, võinuks juhul, kui X. X oleks esitanud vxva taotluse, anda aluse suurema osa arvamiseks

10 ühisvara hulka, mitte aga lugeda kinnistut omandatuks ühisvarasse kummagi poole lahusvara ja ühisvara arvel. Sellist taotlust X. X ei esitanud. Samuti andis aluse tunnistada osa X. X lahusvarast ühisvaraks see, et kinnistut oli ühisvara arvel parendatud – renoveeritud sellel asuv eramu. Eksperdi arvamuse kohaselt moodustas hoonestatud kinnistuosa maksumus 66 000 eurot ja selles maksumuses (66/75 mõttelist osa kinnistust) saanuks M.X lahusvara tunnistada ühisvaraks. Lugedes kogu kinnistu seadusjärgselt ühisvara hulka kuuluvaks, on rikutud enne 01.07.2010.a kehtinud PkS § 15 lg 1. Kuna poolte vahel puudus vaidlus, et kogu kinnistu võib jääda X.Xle, saanuks X.X kinnistuga 42,000 eurot rohkem kui tema õigus saada (75 000-66 000=9000; 66 000 :2=33 000; 9000+33 000=42 000).

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga korteriomandi xxxxxxxxx hinna suhtes. Korteriomandi turuväärtuse 45 000 euro osas ei olnud pooltel vaidlusi, seetõttu tulnuks ka kohtul lähtuda sellest hinnast.

Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et 2006.a sõiduauto Subaru Forester ei ole ühisvarana jagatav. Hageja kinnitusel andis hageja auto tütrele kinkena. Tegemist on tühise tehinguga. Apellant ei ole andnud nõusolekut auto kinkeks ega teadnud sellest tehingust. Kuna X X ei ole tõendanud, et ta oleks vara tütrele üle andnud, ei ole tõendatud ka auto väljumine ühisvara hulgast.

Maakohus on osaliselt ebatäpselt loetlenud ühise vallasvara esemed kohtuotsuse resolutsiooni p-des 7.2, 7.4, 7.6, 7.8 ja 7.9 ja pannud põhjendamatult X. Xle kohustuse need X.Xle üle anda. X X on võtnud õigeks, et tema valduses on 2 laualampi ja need kohustub ta X.Xle üle andma. Korteris asub kellraadio, mitte koduelektroonika (kell, raadio jmt). X X on võtnud õigeks, et korteris olid ja tema valduses asuvad 1982.a ostetud elutoa vaip, esiku nn kaltsuvaip ja magamistoa väike vaip, köögivaip puudub. X X on võtnud õigeks, et korteris oli ja tema valdses asub kodutehnika (triikraud, föön, veekeetja) ja need kohustub ta üle andma. Korteris olid ja apellandi valduses on magamistoa sisustusest voodi, raamaturiiul, kapp ja tumba ja need kohustub ta üle andma. Kuna korter ei ole käesoleval ajal X X valduses, on X. Xl võimalus varaesemed ise korterist, mis seal asuvad, ära viia, X X ei saa vastutada vara üleandmise eest, mis tema valduses ei asu.

Puutuvalt hüvitisse leiab apellant, et kuna ühisvara kogumaksumus on 128 545 eurot (kinnistuosa 66 000 eurot, korteriomand 45 000 eurot, HÜ liikmelisus 3050 eurot, xxxxx korteris asunud teler Samsung 350 eurot, maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 7 loetletud vara 4320 eurot, maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 8 loetletud vara 1325 eurot ja sõiduauto 8500 eurot), on kummalgi abikaasal õigus varale 64 272,50 euro ulatuses. Kuna apellant ei vaidlusta vara jagamise viisi, jääb X Xle vara 92 195 euro väärtuses - kinnistu 75 000 eurot, HÜ liikmesus 3050 eurot, maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 7 loetletud vara 4320 eurot, maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 8 loetletud vara 1325 eurot ja sõiduauto 8500 eurot), mis on 27 992,50 euro võrra rohkem tema osast ühisvaras (64 272,50-92 195=-27 992,50), seetõttu tuleb X Xlt mõista X X kasuks välja hüvitis 27 922,50 eurot.

X X vastuapellatsioonkaebus X X vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus ei arvestanud tõenditena X Xi ning X X vahelisi rahalisi tehinguid tõendavaid dokumente osas, milles kohus ei kohaldanud PKS § 19 lg 2 p 3 ning ei kaldunud xxxx kinnistu puhul kõrvale poolte osade võrdsuse eeldusest X X kasuks, arvestades X X panust ühisvara omandamisel ning osas, millega kohus ei arvanud ühisvara hulka ega mõistnud X Xlt välja kompensatsiooni xxxxxxxxxxx asuva korteriomandi ning garaaži haldamis- ja hoolduskulude eest vxvalt PKS §-le 38. Samuti ei ole apellant nõus,

11 et X X kasutuses olevad varaesemed jättis kohus X X omandisse ning luges väärismetallist esemed X X lahusvaraks. Samuti on maakohus jätnud üle kuulamata X X taotletud tunnistaja X X.

X X on seisukohal, et maakohtu otsus selles, et kinnistu on omandatud osaliselt mõlema abikaasa lahusvara arvel, ning seetõttu ühisvara, on õige. Kohus on X X panuse tuvxnud ning tõendeid valdavas osas hinnanud õigesti, v.a osas, millisega kohus jättis L. X kasuks rakendamata kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3. Eksitavalt pahatahtlik on X X väide, et X X on oma lahusvara xxxxx kinnistu omandamisel kasutanud üksnes 3014 krooni suuruses summas. X X kasutas oma lahusvara muuhulgas 12 270 krooni suuruses summas omandatud maal asunud RAS-ile xxxxxxxxx kuulunud hoone omandamisele ning renoveerimisel ning 24.01.1997 tasus X X Lääne-Viru Maavalitsusele xxxx kinnistu eest tasumisele kuulunud riigivõla 63 378 krooni ja 15 000 krooni, mille tasumist on kinnitanud X X. Kõik asjaomased tõendid on esitatud koos hagiavaldusega, mh ka tõendid selle kohta, et X X sai tema isale kuulunud maade eest kompensatsiooni ning kasutas seda xxxxxxx maade eest tasumiseks.

Seega maa ja sellel asunud hoone(te) omandamine toimus suuremas osas abielu ajal X X poolt rahtavate tasuliste tehingute abil. Riik andis omandiõiguse üle maatükile, mille eest oli kohustus tasuda riigile „võlg“. Riigikohus on leidnud (3-2-1-116-00), et abielu kestel soetatud vara loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Ka X X on kinnitanud, et tagastatava maa eest tasuti 81 692 krooni („võlg“ riigile) abielu kestel ja seega ühisvara arvelt. Ka on X X kinnitanud, et abielu kestel, seega ühisvara arvelt, on hoone täielikult renoveeritud. Apellant on seega ka ise kinnitanud xxxx kinnistu kuulumist ühisvara hulka. Apellandi seisukohad kinnistu tükkidena arvestamise kohta ei ole põhjendatud ega põhistatud. Tegemist on tervikliku kinnistuga.

Ebaõige on kohtu seisukoht selles, et tuleb jätta arvestamata X X panusena ühisvarasse tema rahalised tehingud X Xiga, seaduses sätestatud vormis kinkelepingute puudumise tõttu. Vara omandamine ei pea toimuma üksnes kinke teel, vara saab omandada ka muul viisil (nt tasuta võõrandamise teel). X X on kinnitanud X X poolt talle raha andmist xxxxx kinnistu ja hoonete omandamise tarbeks.

Kohus on viidanud, et enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 võimaldas kõrvalekaldumist osade võrdsusest. Lõppjärelduses on kohus siiski asunud seisukohale, et poolte osa ühisvaras tuleb lugeda võrdseks. Seega on kohtu seisukohad viidatud küsimuses vastuolulised. Ka on kohtu seisukoht olulises osas põhjendamata. Kohus on käsitlenud vaid EVP makseid, kuid ei ole arvestanud asjaolu, et X X rahaline ja ka mittemateriaalne panus kinnistusse ning selle omandamisse on olnud märkimisväärselt suurem. Ning, et rahaline panus ei päädinud üksnes EVP maksetega. X X on oma tegevuse kaudu, mitterahalise ja lahusvara hulka kuuluva rahalise panuse näol valdavalt kinnisasja omandamisse panustanud. X X poolt või tema finantseerimisel on ehitatud või renoveeritud kõik kinnisasjal asuvad ehitised – elumaja, elumaja juurde kuuluv reovee käitluse süsteem, aiamaja, kuivkäimla, puurkaev, kuur, šahtkaev, puukuur, kasvuhoone, mesila, tiik, viljapuuaed. PKS § 19 lg 2 p 3 on kohaldatav käesoleval juhul X X kasuks. X Xl on põhjendatud õigus suuremale kui poolele osale vaidlusalusest kinnistust. Ühisvaraks saab tunnistada maksimaalselt 1/5 osa kinnisasjast.

Maakohus luges xxxxxxxxxx asuva korteriomandi turuväärtuseks keskmise hinna 47 500 eurot ning jagas korteriomandi X X omandisse. X X leiab, et mõlema poole poolt antud hinnangu keskmisest lähtumine on õige. TsMS § 7 kohaselt on pooled ja muud isikud õigusemõistmisel tsiviilasjades seaduse ja kohtu ees võrdsed. X X seisukohta selles, et

12 ühisvara jagamisel lähtutakse reaalsest pakkumishinnast vara jagamise hetkel (RK lahend nr 3-2-1-23-09) ning, et korteri väärtuse kindlaksmääramisel tulnuks lähtuda summast 50 000 eurot, X X vaidlustanud ei ole.

X X on nõustunud poolte poolt esitatud hindade keskmisega liikmesuse puhul hooneühistus xxxxxxxxxxx, millest tulenevalt on arusaamatu X X poolt korteriomandi hinna puhul poolte esitatud hindade keskmise, kui samal põhimõttel hinna leidmise arvestamise vaidlustamine.

X X leiab, et kohus on õigesti leidnud, et sõiduauto Subaru Forester ei olnud hagi esitamise ajal enam poolte ühisvara. Apellandi viited tütre täisealisusele ning “oma elu peal olemisele” auto tütrel pere liikmena võõrandamise osas on asjakohatud ja arusaamatud, vastavaid piiranguid PKS § 29 lg 1 ei sätesta. Apellant eksib ka asjaolus, et auto asukoht viitab selle omanikule. Ka apellandile on teada, et xxxxx kinnistut kasutab olulisel määral tütar X X. Oma seisukohti apellant ei suuda põhjendada, eksides nii asjaoludes kui kohtutoimikus sisalduvates faktides (nt sõiduki esmane registreerimine – apellandi arvates 2006, tegelikult 2004).

Kohus leidis, et kooskõlas PKS §-ga 38 täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Vaatamata tehtud õigele viitele kohus leidis, et kuna hagi esitati 04.10.2011, ei olnud ühisvara koosseisus olemas rahalisi kohustusi, mis tekkisid alates novembrist 2011. Selline kohtu seisukoht ei vasta kehtivale õigusele, mille kohaselt varasuhe lõpeb abielu lahutamisega või kohtuotsuse alusel (PKS § 35). Haginõude esitamise ajaks ei olnud saabunud kumbagi neist. Viidatud kulutused ei tekkinud ka üksnes alates novembrist 2011, tegemist on jooksvate igakuiste kuludega, milliste kandjaks on olnud pidevalt X X. Kohtu viide, et varal lasuvate kohustuste tasumisel ühe osapoole poolt võib kulutusi kandnud pool esitada teisele poolele kahju hüvitamise nõude, ei ole õiguspärane. Poolte ühised kohustused kuuluvad ühisvara hulka ning kuuluvad PKS § 38 alusel ka ühisvarana jagamisele.

Vastavalt kohtuotsusele kohustub X X andma X Xle üle muusikakeskuse väärtusega 150 eurot, valgustid, laualambid vähemalt 5 tk väärtusega 100 eurot, raamatud väärtusega 0 eurot, vanaaegse lauakella, raadio jmt väärtusega 300 eurot, helikandjad väärtusega 1000 eurot, vaibad väärtusega 450 eurot, kodutehnika väärtusega 470 eurot, voodipesu jmt väärtusega 200 eurot, lauanõud väärtusega 500 eurot ning söögilaua väärtusega 150 eurot. Apellant vastustab nimetatud esemete üleandmise kohustuse, seda vaatamata isegi asjaolule, et ta on varaesemete olemasolu enda valduses ise kinnitanud (25.03.13 kohtukõne p VI ning apellatsioonkaebuse p IV) ning viidanud ka sellele, et need varaesemed võivad jääda temale. Põhjusel, et nimetatud varaesemed on X X valduses ning ta on ka soovinud need endale jätta ning X X on taotlenud nimetatud varaesemete jätmist X X omandisse, oli põhjendamatu jätta kohtu poolt varaesemed X X omandisse. Ühtlasi on oluline märkida, et kui muu vara osas on kohus lähtunud poolte poolt pakutud hindade keskmisest, siis käsitletud varaesemete puhul ei ole kohus millegipärast nimetatud põhimõtet järginud.

X X ei nõustu kohtu seisukohaga, et väärismetallist esemed oleks isiklikud tarbeesemed ning seeläbi ka X X lahusvara. Väärismetallist esemed on soetatud abielu ajal, poolte ühiste vahendite eest, nimetatud esemete puhul ei ole tegemist tarbeesemetega ega ka nt kinke teel omandatuiga. Tarbeesemeteks loetakse igapäevaelus tarvis minevaid esemeid. Kohus ei ole väärismetallist esemete lugemist tarbeesemeteks ka põhjendanud.

13 X X ei nõustu kohtu seisukohaga, et X X tunnistus ei omaks asjas tähendust. Kohus oma järelduste esitamisega eeldab tunnistaja ütluste sisu teadmist, kuid kohtul ei ole võimalik ette teada, mida tunnistaja võiks asja tehiolude kohta selgitada. Kuna X X elas vanematega koos, siis on asjakohane tema tunnistajana ülekuulamine muuhulgas ka poolte varaliste suhete iseloomu üle.

Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellant X X, menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Tühistatud osas on võimalik teha apellatsioonimenetluses uus otsus. Maakohus on abikaasade ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtunud põhjendatult PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse ja vara jagamisel kehtiva perekonnaseaduse sätetest.

Maakohus tuvxs, et poolte kui abikaasade ühisvarasse kuulub korteriomand xxxxxxxxx väärtusega 47 500 eurot, kinnistu xxxxxxxxxxxx väärtusega 75 000 eurot, liikmesus xxxxxxxxxx a, mis annab õiguse kasutada garaažiboksi, väärtusega 3050 eurot.

Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, milline osa xxxx kinnistu väärtusest on omandatud X X lahusvara arvelt ning kas X X osa nimetatud varas on suurem kui ½. X X väide on õige, et maakohtu otsuses olev viide poolte ühisvara jagamisel võrdse jagamise põhimõtte rakendamisest kõrvalekaldeks on põhjendamatu, kuivõrd kohus ei ole pidanud võimalikuks X X taotlust rahuldada. See aga ei mõjuta otsuse lõppjäreldust.

Kolleegium ei nõustu X Xga, et vaidlusalune kinnistu on osaliselt tema lahusvaraks. Maakohus põhjendas, miks ta X X väitega ei nõustu. Apellant X X juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel tuli maksta 81 692 krooni (I kd. lk. 28), mis tasuti ära abielu ajal. Poolte abielu sõlmiti 7.04.1979 (t.lk. I kd. lk. 13). Asjaolu, et ka X X sai tema isale kuulunud maade eest rahalist kompensatsiooni, mida kasutati Nõva maade eest tasumiseks, ei olnud vaidluse all. Kinnistul on toimunud ehitustööd abielu kestel, seega mõlema poole panust kinnisasja väärtuse tõstmisel tuleb lugeda võrdseks. Maakohus, hinnates tõendeid, asus põhjendatult seisukohale, et kinnistu on osaliselt omandatud mõlema poole lahusvara arvelt, millest tulenevalt tuleb lugeda poolte osa ühisvaras võrdseks, arvestades nii mõlema lahusvara arvelt tulevat panust kui ka isiklikku tööd. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid seisukohti TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale. Asjaolu osas, et kinnistu on jäetud X Xle, vaidlus puudub.

Korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx , jättis maakohus X Xle. Pooled olid erinevatel seisukohtadel korteriomandi väärtuse osas. 04.12.2013 kohtuistungil võtsid mõlemad pooled omaks, et eelnimetatud korteriomandi väärtuseks on kohtu poolt määratud hind, s.o 47 500 eurot. Seega apellant X X esitatud taotlus järgmisel kohtuistungil uue tõendi vastuvõtmiseks korteriomandi väärtuse tõendamiseks ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud X X maakohtu hinnangut korteriomandi väärtusele, nõustudes maakohtuga.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt olid pooled võtnud omaks asjaolu, et korteriomandi väärtuseks saab lugeda 47 500 eurot. X X ei ole esile toonud sellist asjaolu, mis annaks talle õiguse asjaolu omaksvõtust taganeda.

14 Osas, millega kohus luges Hooneühistu xxxxxxxxxxxx liikmesuse, mis annab õiguse kasutada garaažiboksi, väärtuseks 3050 eurot ja jättis selle X Xle, vaidlus puudub.

Maakohtu otsusega jäeti X X omandisse xxxxxxxx kinnistu elamus asuvad vallasasjad kogumaksumuses 1325 eurot. X X väidetel kinnistu väärtuse hulka kuuluvad ka ehitises olevad vallaasjad. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. AS Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu nr T-12726 kohaselt on xxxx kinnisasja turuväärtuseks 75 000 eurot. Ekspertiis ei sisalda ehitises olevate vallasasjade väärtuse hindamist. Eelnimetatud eksperthinnangust ei ilmne, et kinnisasja väärtust mõjutas ehitises olevate vallasjade olemasolu ja nende väärtus. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et abikaasade ühisvara jagamisel tuleb arvesse võtta ka xxxx kinnistu elamus olevate vallasjade väärtust. Seega otsuse tühistamiseks Nõva kinnistu elamus olevate vallasasjade jagamiseks väärtusega 1325 eurot puudub alus.

X X on vaidlustanud kohtuotsuse osas, millega tema omandisse on jäetud xxxxxxxxxxxxxxx asuvad vallasjad ning leiab, et maakohtu seisukoht on põhjendamatu, milles ei ole aluseks võetud keskmisi hindu. Otsuse kohaselt X X on kohustatud X Xle üle andma otsuse punktis 7 loetletud vallasasjad koguväärtuses 4320 eurot. X X ei ole xxxxxxxxxxxx olevatest vallasjadest huvitatud ning X X leiab, et otsuses nimetatud asjadest on ainult osa tema valduses ning nende väärtus on oluliselt väiksem otsuses märgitust. Ka ei vaidlusta X X, et xxxxxxx korteris olevad vallasasjad võivad jääda talle, kuid nende koguväärtuseks saab lugeda 790 eurot. Kuivõrd xxxxxxxxxxxx korteris olevate vallasasjade väärtuse kohta ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, tuleb lähtuda poolte poolt väidetud hindade keskmisest väärtusest. Maakohus on xxxxxxxxxxxxx korteris olevate vallasasjade väärtuseks lugenud 4320 eurot ning X X vaidlustas apellatsiooni korras vallasasjade olemasolu üksnes otsuse p. 2,7.4,7.6, 7.8. ja 7.9 osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei saa kolleegium kontrollida otsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Seega puudub alus kontrollida otsuses p-s 7 olevate ülejäänud vallasasjade olemasolu.

X X leiab, et tema valduses olevate vallasjade väärtus saab olla 790 eurot, kuid ei ole selle asjaolu tõendamiseks esitanud mingeid tõendeid.

Arvestades asjaolu, et X X vallasasjade loetelus on 5 laualampi, X X väidetel on neid tegelikult kaks, siis X X nõue on põhjendamatu 3 laualambi osas maksumusega 60 eurot, s.o (100:5x 3). Otsuses punktis 7.4 märgitud raadiot X X väidetel ei ole. Seega on nõue põhjendamatu 150 eurot suuruses (300:2). Otsuse p. 7.6 kohaselt on pooltel ka köögivaip, mille olemasolu kostja ei tunnista. X X ei ole tõendanud vaipade väärtust ning hageja ei ole ka märkinud, et tegemist on hinnalise vaibaga. Otsuse p-s 7.9 märgitud magamistoa sisustuse hulka kuulub ka kummut, mille olemasolu kostja eitab. Samas ei ole hageja välja toonud, et tema poolt märgitud magamistoa sisustuse maksumuse juures omab see tähendust.

Seega kui Lembi X nõudes olevast xxxxxxxxxxx korteris olnud esemete väärtusest 4320 eurot maha arvata 3 laualambi hinda 60 eurot ja raadio maksumus 150 eurot, s.o 210 eurot, saame 4110 eurot (4320-210 eurot). Arvestades X X poolt omaks võetud 790 eurot, saame keskmiseks vallasasjade väärtuseks 2300 eurot. Kuivõrd tõendid puuduvad, et vallasjade väärtuseks on nimelt X X poolt märgitu, ning ta ise on ka nõus vallasasjade keskmise maksumusega, siis tuleb lähtuda korteri sisustuse väärtusest 2300 eurot.

Kolleegium nõustub X Xga, et korteriomandi xxxxxxxxxxxx jätmisel X X omandisse ei ole mõistlik ega põhjendatud selles korteris olnud vallasasjade üleandmise kohustamine X Xle. Seega korteris olevad vallasasjad tuleb jätta X Xle.

15

Maakohus tuvxs, et X Xl on ehteid koguväärtuses 310 eurot ja luges need isiklikeks tarbeesemeteks PKS § 27 lg 2 järgi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et X X valduses olevate hinnaliste ehete olemasolu ei leidnud tõendamist. Ka apellatsioonimenetluses ei suutnud X X esindaja kirjeldada, millised on need väärisesemed, mida X X peab abikaasade ühisvaraks. Seega puudub alus maakohtu otsust eeltoodud esemete osas muuta.

X X väidetud lauahõbeda olemasolu ei tuvastanud maakohus ega ringkonnakohus. Seega X X vastu apellatsioonkaebust eelnimetatud vallasasjade osas ei ole võimalik rahuldada.

X X väidetel on maakohus põhjendamatult jätnud jagamata X X arvel olnud 300 000 krooni. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus põhjendas otsuses, miks ei ole võimalik eelnimetatud summat abikaasade ühisvarana jagada. Kolleegium nõustub maakohtuga.

X X ei ole nõus maakohtuga ka selles, et kohus ei võtnud arvesse tema poolt kantud korteriomandi haldamis- ja hoolduskulusid perioodil 2011-12.09.12 summas 1146.53 eurot, 25.03.2013 seisuga 1271,38 eurot ning garaaži haldamis- ja hoolduskulud perioodil november 2011-12.09.2012 summas 111.60 eurot ning 25.03.2013 seisuga 135.14 eurot.

Maakohus leidis, et kuivõrd hagi esitati 04.10.2011, siis ei ole ühisvara koosseisus olemas rahalisi kohustusi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hageja nõudnud korteriomandi ja garaažiboksi halduskulude jagamist seisuga 12.09.2012, millest korteriomandi osas moodustasid kulud 1146,53 eurot ja garaažiboksi osas 111.60 eurot. Seega kokku 1258,13 eurot. Apellatsioonimenetluses ei saa esitada nõuet, mida ei ole maakohtus esitatud. Kuivõrd X X tõendas, et abikaasade ühisvara osas tuli teha kulutusi summas 1258,13 eurot, mida on tema üksi kandnud, siis tuleb eelnimetatud summat arvestada abikaasade ühisvara jagamisel, s.o hageja poolt tasutud kulud tuleb võrdses ulatuses rahalise kompensatsiooni väljamõistmisel arvesse võtta.

Vaidlusküsimuseks oli pooltel ka sõiduauto Subaru Forrester ( reg märk xxxxxxxx) jagamine. Maakohus tuvxs, et abikaasade ühisvara hulka kuulunud sõiduauto Subaru Forrester on võõrandatud X X poolt poolte tütrele, mida tõendab autoregistris olev omaniku vahetuse registreerimine 26.09.2011. Maakohus leidis, et kuivõrd sõiduk võõrandati abielu kestel, s.o. enne abielulahutuse ja abikaasade ühisvara jagamise hagi esitamist, siis ei saa jagada vara, mis ei kuulu enam abikaasadele ning ei saa välja mõista ka rahalist hüvitist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Õige on, et jagada saab abikaasade ühisvaraks olevat vara PKS § 37 lg 1 järgi. Kui üks abikaasa vähendab ühisvara hulka ilma teise abikaasa nõusolekuta ning see leiab tõendamist, siis tuleb abikaasade ühisvara jagamisel rahalise hüvitise väljamõistmisel seda ka arvestada. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et X X ei olnud nõus sõiduki võõrandamisega. Sellisele seisukohale asus ka maakohus.

Seega tuli maakohtul tuvastada sõiduki väärtus selle võõrandamise ajal. X X väidetel on sõiduki väärtuseks 8500 eurot. Apellatsioonimenetluses esitas X X AS Mariine Auto hindamisakti 7.01.2014, mille kohaselt vaidlusaluse sõiduki maksumuseks on 2300 eurot. X X sellise hinnanguga ei nõustu, kuivõrd eelnimetatud hind kujutab endast sõiduki hinda, millega AS Mariine Auto on nõus auto tagasi ostma, kuid müügihinnad on olulisemalt kallimad. Vaidlusaluse sõiduki ehitusaastaks on 2004. Portaal Auto24.22 väljatrükilt nähtub, et selle väljalaske aastaga autot müüakse hinnaga 5990 eurot. AS Mariine Auto kodulehel on Forrester müügis 2007 väljalaske aastaga hinnaga 8400 eurot, 2004 väljalaske aastaga Subaru Outback hinnaga 7430 euroga, 2003 Impreza on müügis hinnaga 3999 eurot.

16

Kolleegium nõustub X Xga, et X X poolt esitatud hindamisakt ei tõenda usaldusväärselt sõiduki turuväärtust. Arvestades X X poolt esitatud sõidukite müügikuulutusi, loeb kolleegium vaidlusaluse sõiduki turuväärtuseks 26.09.2011 5000 eurot, võttes arvesse ka seda asjaolu, et võõrandamise ajal oli sõiduk 7 aastat vana ning portaalides olevate müügihindadega ei pruugi sõidukit võõrandada. Seega võõrandatud sõiduki arvelt on X X õigustatud nõudma X Xlt rahalist hüvitist 2500 eurot.

Arvestades eeltoodut, kolleegium tuvastas alljärgneva abikaasade ühisvara maksumuse. 1. Korteriomand xxxxxxxxxxx väärtusega 47 500 eurot; 2. kinnistu Lääne- Virumaal Rägavere vallas Sae külas xxxxxxx väärtusega 75 000 eurot, 3. liikmesus Hooneühistus xxxxxxxxxxxx , mis annab õiguse kasutada garaažiboksi väärtusega 3050 eurot, 4. xxxxxxxxxxx korteris olevad vallasjad väärtusega 2300 eurot, 5. xxxxxxx kinnistu elamus olevad vallasasjad väärtusega 1325 eurot, 6. sõiduk Subaru Forrester ( reg märk xxxxxxxxxx ) väärtusega 5000 eurot, 7. LCD teler Samsung 350 eurot. Seega kokku oli abikaasade ühisvara väärtuseks 134 525 eurot, millest kummagi abikaasa osa ühisvarast on 67262.50 eurot.

X X omandiks jääb korteriomand väärtuses 47 500 eurot, selles olev vallasvara 2300 eurot, LCD teler Samsung 350 eurot. Seega vara väärtuses 50150 eurot. X X omandiks jääb xxxxxx kinnistu väärtusega 75 000 eurot, selles olev vallasvara 1325 eurot, garaažiboks 3050 eurot ning võõrandatud sõiduk väärtusega 5000 eurot. Seega kokku 84 375 eurot.

Seega on X X saanud enam abikaasade ühisvarast 17112,50 eurot. Arvestades asjaolu, et korteriomandi ja garaaži haldamis- ja hoolduskuludest kandis X X 1258,13 eurot, sealhulgas ka X X osa 629, 07 eurot, tuleb X Xlt väljamõistmisele kuuluvat summat selle summa võrra vähendada ning lõplikuks summaks, mida peab X X X Xle maksma enamsaadud vara arvelt, on 15780,17 eurot, s.o 16409.24- 629.07 eurot.

X X hagiavalduse täpsus ega lõppseisukohad ei sisalda nahkköites albumi „ Eduard Wiiralt“ väljanõudmist X X valdusest. Ka ei ilmne, et selle nõude peal oleks riigilõivu makstud. Kui X X ei tagasta X Xle kingitud ja tema lahusvaraks olevat albumit, on ta õigustatud esitama vastava nõude, täites TsMS § 363 nõuded. Apellant X X väidetel on maakohus rikkunud menetlusõigusnorme, jättes tunnistaja X X ära kuulamata. Apellatsioonimenetluses eelnimetatud tunnistaja ära kuulamiseks taotlust ei esitatud. Kolleegium ei tuvastanud, et eelnimetatud tunnistaja üle kuulamata jätmine maakohtus sai kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg-le 1.

Mare Merimaa Ülle Jänes Ande Tänav