3-13-14/75 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-14 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-13-14 Haldusasi E.Di kaebus Viru Vangla 18.10.2012 käskkirja nr 6-3/1632-D tühistamiseks

Menetlusvorm kirjalik menetlus

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja E.D vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. märts 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON 1. Jätta E.Di kaebus rahuldamata; 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD 1. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 18.10.2012 käskkirjaga nr 6-3/1632-D karistati kinnipeetav E.Dit (edaspidi kaebaja) distsiplinaarkorras teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest noomitusega. 08.11.2012 esitas E.D vanglale vaide käskkirja nr 6-3/1632-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 28.11.2013 vaideotsusega nr 6-12/400-1 E.Di vaide rahuldamata.

3-13-14 2

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus rikkus vastustaja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg 2, kuna jättis teda koheselt teavitamata alustatud distsiplinaarmenetlusest. Kaebaja arvab, et tema tegu oli vastustaja poolt valesti kvalifitseeritud vägivalla kasutamisena, sest kaebaja poolt kaaskinnipeetava löömine oli sõbralik nali. Kaebaja jaoks jääb ebaselgeks, miks tuvastati vägivalla kasutamine distsiplinaarmenetluses, kuid mitte KarS § 121 tähenduses. Sellest tulenevalt peab kaebaja 18.10.2012 käskkirja nr 6.-3/1632-D õigusvastaseks ning palub selle tühistamist.

3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

3.1 Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi õiguspäraselt ning vaidlustatud haldusakt vastab õiguspärase haldusakti tunnustele. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus ning kaebaja on seda võimalust ka kasutanud.

3.2 Esmalt kontrolliti, kas kaebaja tegevuses (kaaskinnipeetava löömises) võivad esineda karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 sätestatud kuriteo tunnused. Kuivõrd vangla julgeolekuosakond, kellel on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lg 2 p-st 6 pädevuses menetleda vanglas kinnipeetavate poolt toime pandud kuritegusid, tuvastas 02.10.2012, et kaebaja tegu ei täida KarS §-s 121 sätestatud süüteo objektiivset koosseisu. Samas vastustaja kinnitusel ei välista selline otsust seda, et kaebaja tegevuses puuduvad ka distsiplinaarsüüteo tunnused. Vangla julgeolekuosakond tegi ettepaneku antud intsidendi osas läbi viia distsiplinaarmenetlus. Peale seda teavitati kaebajat 03.10.2013 tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetluse kohta.

3.3 Vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud Viru Vangla kodukorra punktile 8.2.5 oli kinnipeetaval isikul keelatud kasutada teise inimese suhtes vägivalda. Vastustaja on seisukohal, et ühiskonnas ei ole n.ö. nalja pärast kellegi löömine lubatav. Seda enam, et vaidlusaluses asjas kannatanu ei pidanud seda naljaks.

3.4 Vastustaja peab kaebajale määratud karistust toime pandud teoga proportsionaalseks.

3.5 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. 18.10.2012 käskkirjaga nr 6.-3/1632-D karistas vastustaja VangS § 63 lg 1 p 1 ja § 64 lg 1 alusel kaebajat noomitusega, kuna 31.08.2012, 01.09.2012, 05.09.2012, ja 08.08.2012 lõi ta kaaskinnipeetavat mitmel korral nii üleselja piirkonda kui ka vastu kaela, millega rikkus Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 8.2.5.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et 31.08.2012, 01.09.2012, 05.09.2012, ja 08.08.2012 lõi kaebaja kaaskinnipeetavat mitmel korral üleselja piirkonda ja vastu kaela. Pooltevaheline vaidlus käib distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumise, aga samuti distsiplinaarmenetluses kaebaja teole antud kvalifikatsiooni üle.

3-13-14 3

6. Esmalt kontrollib kohus läbi viidud distsiplinaarmenetluse kehtestatud nõuetele vastavust ning seejärel annab hinnangu määratud süüteo kvalifikatsioonile.

7. Kaebaja väidab, et distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud VangS § 64 lg 2 rikkumisega. Nimelt teatas vastustaja kaebajat 21.09.2012 tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest mitte kohe nagu näeb ette VangS § 64 lg 2, vaid alles 04.10.2012.

7.1 HMS § 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

7.2 Ajavahemikul 21.09.2012-04.10.2012 kehtinud VangS § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Haldusasja materjalidest nähtub, et alates 24.09.2012 vangla julgeolekuosakonna ametnikud kaalusid kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamist, mille ajendiks oli julgeolekuosakonna spetsialisti A. Nisu poolt 24.09.2012 tehtud ettekanne nr 4002. Kontrollimise käigus selgus, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus ning 02.10.2012 tegi julgeolekuosakond ettepaneku läbi viia kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse. Teatis alustatud distsiplinaarmenetluse kohta toimetati kaebajale 04.10.2013. Seega arvestades, et distsiplinaarmenetlus oli alustatud 02.10.2012, ei saa kohtu arvates pidada 04.10.2012 teavitamist alustatud distsiplinaarmenetlusest koheseks VangS § 64 lg-s 2 mõttes. VangS § 64 lg 2 eesmärk, võimaldada kinnipeetaval anda selgitusi enne distsiplinaarkaristuse otsuse kohaldamist, mis tuleneb hea halduse tavast ja õiglase haldusmenetluse põhimõtetest (L. Madise “Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne“, 2009, l.k. 127). Järelikult juhul, kui alustatud distsiplinaarmenetlusest teavitatakse isikut mitte koheselt, kuid mõistliku aja jooksul pärast selle alustamist ning enne distsiplinaarkaristuse otsuse määramist, ei ole tegemist VangS § 64 lg-st 2 tuleneva eesmärgi rikkumisega. Vastustaja teatas kohtule, et kaebajat oli teavitatud tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest esimesel võimalusel, kui julgeolekuosakonna kogutud materjalid oli koos. Toimiku materjalidest ei ole näha, et distsiplinaarmenetluse algatamisest sai kaebaja teada pärast 18.10.2012 (vaidlustatava käskkirja välja andmise kuupäev). Distsiplinaarmenetluse käigus 08.10.2012 andis kaebaja ka juhtunu kohta omapoolsed selgitused ning vastustaja on nendega arvestanud nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka vaidlustatavas käskkirjas. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et isegi siis, kui vastustaja ei teavitanud kaebajat vastavalt VangS § 64 lg-le 2 distsiplinaarmenetluse algatamisest koheselt, ei võinud selline asjaolu mõjutada asja otsustamist eelpoolnimetatud põhjustel.

8. Kaebaja leiab, et vastustaja andis tema poolt toime pandud teole vale kvalifikatsiooni, mistõttu oli teda karistatud sõbraliku nalja pärast noomitusega.

8.1 Vaidlustatav käskkiri, millega määrati kaebajale noomituse, on vastavalt HMS § 51 lg-le 1 haldusakt. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

8.2 VangS § 63 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi (s.h. ka noomitusi).

3-13-14 4

8.3 Tuvastatud on, et 31.08.2012, 01.09.2012, 05.09.2012, ja 08.08.2012 lõi kaebaja kaaskinnipeetavat mitmel korral üleselja piirkonda ja vastu kaela. Vaidlustatavas käskkirjas kvalifitseeris vastustaja kaebaja poolt toime pandud tegu teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda kasutamisena selle toimepanemise ajal kehtinud kodukorra p 8.2.5 järgi. Kodukorra p 8.2.5 kohaselt kinni peetavatel isikutel on keelatud kasutada teiste isikute suhtes vägivalda.

8.4 Sellest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas eelpoolnimetatud ajal kaebaja poolt kaaskinnipeetava löömist vastu kaela ja üleselja piirkonda saab pidada vägivaldseks käitumiseks kodukorra p 8.2.5 mõttes.

8.5 Vaidlustatavast käskkirjast nähtub, et vägivallategude all peetakse silmas ähvardamist, kehalist väärkohtlemist ja piinamist. Vägivald võib olla nii emotsionaalne kui ka füüsiline. Kehalise väärkohtlemise alla kuulub ka teiste isikute löömine. Seega ei tohi kaaskinnipeetavad üksteist lüüa. Kohus nõustub vastustaja poolt vaidlustatavas käskkirjas vägivaldse käitumise seletuse osas. Kannatanu selgitusel ei olnud kaebaja löögid küll tugevad, kuid tekitasid talle ebameeldivaid tundeid. Siit nähtub, et löömine oli isiku tahte vastane ning löömise pärast sai isik kannatada pigem vaimselt kui füüsiliselt, mida samuti kinnitavad tema poolt distsiplinaarmenetluses antud selgitused. Asjaolu, et kaebaja pidas löömist sõbralikuks naljaks ei muuda tema tegevust kaaskinnipeetava suhtes vastuvõetavaks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatavas käskkirjas on vastustaja õigesti kvalifitseerinud kaebaja 31.08.2012, 01.09.2012, 05.09.2012, ja 08.08.2012 teod vägivaldseks käitumiseks ning tuvastas kodukorra p 8.2.5 süülise rikkumise.

9. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks teda karistati kodukorra p 8.2.5 rikkumise eest, kui varem oli tuvastatud, et puudub KarS § 121 koosseis.

9.1. Kohus selgitab, et KarS §-s 121 sätestatud objektiivse kooseisu puudumine ei tähenda, et isik vabaneb vastustusest vägivalla kasutamise eest VangS § 63 lg 1 mõttes. KarS § 121 objektiivne koosseis näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või muu kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tekitamise eest (tagajärjele suunatud delikt). Järelikult isik võetakse kriminaalkorras vastustusele, kui tema tegevuse (s.h. löömise või peksmise) tagajärjel on tekitatud kannatule tervise kahjustamine või valu. Haldusmenetluse käigus selgus, et KarS §-s 121 kirjeldatud tagajärg ei saabunud. Samas kodukorra p 8.2.5 rikkumise eelduseks on löömise või peksmise iseenesest. Kohus märgib, et kaebaja on kinnipeetav, kelle kohustuseks on olla vangla teenistujatega, teiste isikutega viisakas ja täitma vangistusõiguse reguleerivaid õigusakte. Sellest tulenevalt, valides, kuidas käituda kaaskinnipeetavatega, peaks kaebaja juhinduma nii karistusseadustikust kui ka vangistust reguleerivatest õigusaktidest.

10. Kohus kontrollis vaidlustatud haldusakti ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja 41. 18.10.2012 käskkiri nr 6-3/1632-D vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele, kuna on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas 18.10.2012 kehtiva vangistusseadusega. Kaebajale määratud karistus, 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on toimepandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 18.10.2012 käskkirjas nr. 6-3/1632-D toodud põhjendustega ning leiab, et kaalutusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.

3-13-14 5

11. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus E. Danilovi kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/