3-13-2184/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMaksuja Tolliamet (MTA) teatas 05.04.2013 kirjaga nr 7.1-4/ vastuseks Tallinna Kesklinna Valitsuse 01.04.2013 teabenõudele nr 5-42.14/204-9, et MTA andmetel on X. X (isikukood xxxxxxxxx) saanud perioodil 01.01.2013–28.02.2013 maksustatavat tulu xxxxxxxxxxxx kokku 170,50 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-13-2184/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Rahandusministeerium vastas 10.10.2013 kirjaga nr 1.1-13/6114 X. Xile, et tema korduvale taotlusele algatada järelevalvemenetlus xxxxxxxxxx suhtes, on vastatud juba 10.05.2013, 20.05.2013 ja 29.08.2013 ning Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole selles küsimuses muutunud. Täiendavalt selgitas Rahandusministeerium, et asekantsleri pädevus tuleneb ministeeriumi põhimääruse §-st 15 ning seadusest ei tulene Rahandusministeeriumile kohustust kirjavahetuse pidamise käigus tuvastada avaldaja isikut ja isikusamasust. X. X on avaldused esitanud enda nimel ja ministeerium on neile vastanud pöördumistes märgitud eposti aadressil.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2184 Haldusasi X Xi kaebus Rahandusministeeriumi 10. oktoobri 2013. a kirjast nr 1.1-13/6114 nähtuvalt sooritamata toimingu ning Maksuja Tolliameti 5. aprilli 2013. a kirja nr 7.1-4/ õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X Xi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. novembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-2184 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksuja Tolliamet (MTA) teatas 05.04.2013 kirjaga nr 7.1-4/ vastuseks Tallinna Kesklinna Valitsuse 01.04.2013 teabenõudele nr 5-42.14/204-9, et MTA andmetel on X. X (isikukood xxxxxxxxx) saanud perioodil 01.01.2013–28.02.2013 maksustatavat tulu xxxxxxxxxxxx kokku 170,50 eurot.
2.
X. X esitas 10.10.2013 rahandusministrile korduva avalduse xxxxxxxx X X suhtes järelvalvemenetluse läbiviimiseks ja sooritamata toimingute sooritamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Avaldaja palus lisaks selgitada, millisel õiguslikul alusel oli tema varasema pöördumise kohta saadetud Rahandusministeeriumi 27.08.2013 vastusele nr 1.1-13/6114 ministri asemel alla kirjutanud asekantsler Kristjan Kitvel. Samuti leidis avaldaja, et Rahandusministeeriumi 27.08.2013 kirjast ei selgu, kellega ministeerium suhtleb. X. Xi ja MTA vahelise vaidluse aluseks on MTA 05.04.2013 kiri, mis sisaldab väidetavalt avaldaja
3-13-2184 2(4) isikuandmeid, kuid temal õiguspärane isikukood puudub. Avaldaja palus Rahandusministeeriumil mõistliku aja jooksul tuvastada tema isik ja isikusamasus. Avaldaja taotles 22.08.2013 pöördumises viia xxxxxxxxxx suhtes läbi järelevalvemenetlus ja teha talle ettekirjutus ettekirjutuse tegemiseks xxxxxxxxxxx avaldajat puudutava kande algusest peale kehtetuks tunnistamiseks.
3. Rahandusministeerium vastas 10.10.2013 kirjaga nr 1.1-13/6114 X. Xile, et tema korduvale taotlusele algatada järelevalvemenetlus xxxxxxxxxx suhtes, on vastatud juba 10.05.2013, 20.05.2013 ja 29.08.2013 ning Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole selles küsimuses muutunud. Täiendavalt selgitas Rahandusministeerium, et asekantsleri pädevus tuleneb ministeeriumi põhimääruse §-st 15 ning seadusest ei tulene Rahandusministeeriumile kohustust kirjavahetuse pidamise käigus tuvastada avaldaja isikut ja isikusamasust. X. X on avaldused esitanud enda nimel ja ministeerium on neile vastanud pöördumistes märgitud eposti aadressil.
4. X X esitas 16.10.2013 Tallinn Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi 10.10.2013 kirjast nr 1.1-13/6114 nähtuvalt sooritamata toiming (xxxxxxxxxsuhtes järelevalvemenetluse algatamata jätmine) ning tunnistada õigusvastaseks MTA 05.04.2013 kiri nr 7.1-4/. Kaebajal puudub õiguspärane Eesti Vabariigi isikukood, mistõttu ei saa MTA 05.04.2013 kiri sisaldada tema kohta käivaid andmeid, vaid see kajastab X X nr 2 (isikukood xxxxxxxxxxxx) isikuandmeid. Sellises olukorras puudus Rahandusministeeriumil seaduslik võimalus jätta kaebaja pöördumiste lahendamisel tuvastamata avaldaja (X X I) isik ja isikusamasus. Sellega on kaebaja suhtes rikutud ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 16 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 13.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.11.2013 määrusega X. Xi kaebuse HKMS § 121 lg
1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Kaebuses esitatud nõuetega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki (kaebaja isiku tuvastamine ning Rahandusministeeriumi kohustamine tegema MTA-le ettekirjutus, millega kohustatakse MTA-d tegema ettekirjutus xxxxxxxxxx-le kaebajat puudutavate andmete kehtetuks tunnistamiseks).
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, postivõi elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Rahandusministeerium on 10.10.2013 kirjas õigesti osutanud, et seadus ei kohusta haldusorganit tuvastama isikut tema isikut tõendava dokumendi alusel, ning selgitanud, et vastus on temale saadetud samale eposti aadressile, millelt kaebaja Rahandusministeeriumi poole pöördus. Rahandusministeerium ei olnud kohustatud kaebaja isikut tuvastama. Isik tuvastatakse ametiasutuses reeglina isikut tõendava dokumendi alusel. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 5 lg 1 järgi on Eesti Vabariigi kodanikul isikutunnistuse olemasolu kohustuslik. Kui kaebajal puudub nõuetekohane isikut tõendav dokument, on tal võimalik taotleda selle väljastamist Politseija Piirivalveametilt. Sellisel juhul tuvastatakse isik vastavalt siseministri 10.07.2009 määrusele nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“. Isikukoodid moodustatakse (antakse ja muudetakse) rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 50 ja regionaalministri 07.01.2005 määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ kohaselt. Kaebajal on vastavate aluste olemasolul võimalus nõuda ebaõigete andmete parandamist vastavalt RRS §-le 55.
Ühestki seadusest ei tulene kaebajale õigust nõuda Rahandusministeeriumilt MTA-le ettekirjutuse tegemist, mille sisuks oleks MTA kohustamine tegema xxxxxxxxxxxxxx-le
3-13-2184 3(4) ettekirjutus kaebaja kohta esitatud andmete kehtetuks tunnistamiseks. Rahandusminister teostab MTA üle üksnes teenistuslikku järelevalvet (MTA põhimääruse § 3) ning Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 7. peatükist tulenevalt ei ole teenistusliku järelevalve sisuks haldusorgani haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse kontrollimine. Selleks on seadusega nähtud ette õigus pöörduda halduskohtu poole vastavalt HKMS §-le 37. Teenistusliku järelevalve raames kontrollitakse laiemas mõttes seda, kas haldusorgan täidab talle pandud ülesandeid, kuid teenistusliku järelevalve ülesanne ega pädevus ei ole tunnistada kehtetuks väljastatud teavet. Seega puudus Rahandusministeeriumil õigus ja pädevus kohustada MTA-d tegema xxxxxxxxxxxx-le ettekirjutus kaebaja kohta esitatud andmete kehtetuks tunnistamiseks.
Kaebaja poolt vaidlustatud MTA 05.04.2013 kiri ei ole ka haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõistes. Seetõttu ei saa õiguslikult nõuda kirja ega selles sisalduvate andmete kehtetuks tunnistamist. Kiri ei ole vaidlustatav ka haldustoiminguna HMS § 106 mõistes, sest tegemist on teabenõudele esitatud vastusega, milles ei käsitleta selles toodud andmete õigsust, vaid edastatakse üksnes MTA-le deklaratsioonis esitatud andmed. Tegemist on menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada üksnes tuvastamiskaebuse esitamisega, kuid sedagi üksnes erandina ja eeldusel, et menetlustoiminguga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul MTA 05.04.2013 kiri kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Seda enam, et kaebaja väitel ei käi nimetatud andmed mitte tema, vaid hoopis teise samanimelise isiku kohta. Arvestades kaebaja võimalikku tahet saavutada tema maksustatava tulu osas andmete tegelikkusele vastavus, ei ole esitatud kaebus ega ka tuvastamiskaebus sobilik õiguskaitsevahend. Kui kaebajal on kahtlus xxxxxxxxxxxx poolt valeandmete esitamises, siis tuleb tal sellest MTA-d teavitada ning paluda maksukorralduse seaduse alusel väärteomenetluse algatamist maksuseaduste rikkumise eest või riikliku järelevalvemenetluse algatamist deklaratsiooni parandamiseks. Samuti tuleb kaebajal sel juhul esitada tõendid selle kohta, et ta ei ole vastavas summas töötasu saanud ning töötasult ei ole vastavas summas makse makstud.
6.
X. X esitas halduskohtu määruse peale 07.12.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus vabastas 10.12.2013 määrusega X. Xi määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1), võttis määruskaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ning jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. X X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse ning see rahuldada. Halduskohtu seisukoht, et MTA 05.04.2013 kiri ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, on õigusvastane ja meelevaldne ning rikub kaebaja põhiõigusija vabadusi. Kaebaja (X X I) staatus ei ole määratletud, ta ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja tema osas puudub õiguspärane isikukoodi kanne, samuti õiguspärased isikut tõendavad dokumendid. Kui siseriiklik õigus ei võimalda kaebaja nõudeid rahuldada, siis on need vastuolus Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud välislepingutega ning kohtul tuleb kohustada valitsust ja rahandusministrit viima õigusaktid kooskõlla rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja alustega. Kaebaja vaidlustas MTA tegevuse Andmekaitse Inspektsioonis (AKI), kes jättis tema õigused kaitseta, mistõttu on kaebaja vaidlustanud AKI tegevuse(tuse) haldusasjas nr 3-13-2333.
3-13-2184 4(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel vajalikuks neid üle korrata.
9. Määruskaebuse esitaja on käesoleval juhul pöördunud halduskohtusse kohustamisnõudega (Rahandusministeeriumi kohustamiseks algatada xxxxxxxxx suhtes järelevalvemenetlus) ja tuvastamisnõudega (MTA 05.04.2013 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks).
MTA 05.04.2013 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ei nähtu kaebaja esitatud andmetest, et MTA oleks sellega edastanud Tallinna Kesklinna Valitsusele ebaõigeid andmeid
X. Xi (isikukood xxxxxxxxxxx) maksustatava tulu kohta perioodil 01.01.2013–28.02.2013 või oleks xxxxxxxx esitanud samas asjas ebaõigeid andmeid MTA-le. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et olukorras, kus määruskaebuse esitaja väidab, et vaidlusalused andmed ei käi üldse tema kohta, ei saa vastavate andmete õigsus või ebaõigsus tema õigusi puudutada, millest tulenevalt ei ole tal HKMS § 44 lg 1 alusel võimalik nende andmete edastamist ka eraldiseisvalt vaidlustada. Kaebaja saab esitada oma vastuväited MTA 05.04.2013 kirjale siis, kui selle alusel on mingis konkreetses situatsioonis piiratud tema enda õigusi või vabadusi. Käesolevas asjas mingeid sellekohaseid asjaolusid esile toodud ei ole, mistõttu võis kohus kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
xxxxxxxxxxx suhtes järelevalvemenetluse algatamise nõude osas teavitas Rahandusministeerium 10.10.2013 kirjaga määruskaebuse esitajat, et tema samasisulistele taotlustele on vastatud juba 10.05.2013, 20.05.2013 ja 29.08.2013 kirjadega ning Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole muutunud. Kuivõrd kaebaja esitatud andmetest ei nähtu, et tema korduv avaldus oleks varasemaga võrreldes sisaldanud mingeid uusi asjaolusid või argumente, siis võis Rahandusministeerium vastuses piirduda viidetega isikule samas küsimuses varasemalt juba teatavaks tehtud seisukohtadele. Kaebaja taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks seondub lisaks otseselt MTA 05.04.2013 kirjaga, mistõttu juhul, kui eelviidatud kiri ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, ei saa tema õigusi kahjustada ka kirjaga seonduvalt järelevalvemenetluse algatamata jätmine. Esiletoodud faktiliste asjaolude pinnalt võib seetõttu kaebaja õiguste rikkumise võimalust eitada ning kaebus tulnuks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ka kohustamisnõude osas.
Ehkki halduskohtu määruses on kaebuse tagastamise alustena ekslikult viidatud HKMS § 121 lg 1 p-le 1 (halduskohtu pädevuse puudumine) ja lg 2 p-le 2 (kaebuse eesmärgi saavutamatus), oli kaebuse läbivaatamatult tagastamine sisuliselt siiski õiguspärane.
10. Eelneva põhjal jääb X. Xi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/
Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/
Silvia Truman