3-12-1797/68 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1797 Haldusasi P Pi kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 28. mai 2012. a vastutusotsuse nr 13- 7/102-14 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2013. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – P P, esindaja adv Meelis Krautmann Vastustaja – Maksuja Tolliamet Menetluse alus ringkonnakohtus P Pi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P Pi määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. detsembri 2013. a määrus haldusasjas nr 3- 12-1797 ja teha asjas uus määrus, millega taastada haldusasja nr 3-12-1797 menetlus. 3. Saata haldusasi nr 3-12-1797 menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 148 lg 2; § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) kohustas 28.05.2012 vastutusotsusega nr 13-7/102-14 P Pit tasuma OÜ Sonic Software maksuvõla summas

66 683,41 eurot. P. P esitas vastutusotsuse peale 28.06.2012 vaide, mille Maksuja Tolliamet (MTA) jättis 24.07.2012 vaideotsusega nr 6-1/922-2 rahuldamata.

2. P P esitas 23.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 28.05.2012 vastutusotsuse nr 13-7/102-14 tühistamiseks. Kaebaja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.

3-12-1797 2(6) 3. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2012 määrusega P. Pi kaebuse menetlusse ning määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 08.11.2013. Kohtukutse saadeti kaebaja esindaja e-posti aadressil ning esindaja kinnitas selle kättesaamist 10.04.2013. P. P ega tema esindaja Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 istungile ei ilmunud. MTA esindaja taotles kohtuistungil kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 144 lg 2 p 1 alusel.

4. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2013 määrusega P. Pi kaebuse HKMS § 144 lg 2 p

1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kaebaja taotles asjas kohtuistungi korraldamist ning kohtukutse sisaldas hoiatust vastavalt HKMS § 144 lg 2 p-le 1. Kaebaja sai kohtukutse kätte 10.04.2013. Seega oli kaebaja teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning sellest, et kohtusse mitteilmumise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja ega tema esindaja 08.11.2013 kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Vastavalt HKMS § 146 lg-le 2 selgitas halduskohus kaebajale, et ta võib 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asjas menetluse, kui kaebajal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus (HKMS § 150 lg 1), millest ta ei saanud kohtule õigel ajal teatada.

5. P P esitas 29.11.2013 taotluse menetluse taastamiseks. Halduskohus määras kohtuistungi aja ja saatis kaebaja esindajale kohtukutse e-postiga esindaja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressil. Kaebaja esindaja e-posti aadressilt meelis@angerjarvkrautmann.ee saadeti halduskohtule kinnitus kohtukutse kättesaamise kohta. Kohus kaebajat isiklikult kohtuistungi toimumisest ei teavitanud.

HKMS § 146 lg-st 3 tulenevalt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutset ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt. Kättetoimetamine allkirja vastu tähendab seda, et kohtukutse on kätte toimetatud kaebajale või tema esindajale viisil, mille puhul kaebaja või tema esindaja kinnitab kohtukutse kättesaamist oma allkirjaga (nt tähitud kirjaga – TsMS § 313; kohturuumides – TsMS § 311; elektrooniliselt, kui kinnitus on varustatud digitaalallkirjaga – TsMS § 3111). Antud juhul saatis halduskohus kohtukutse kaebaja esindajale e-postiga kohtule avaldatud e-posti aadressil, paludes selle kättesaamise kohta elektroonilist kinnitust. Kohtul on olemas e-posti aadressilt meelis@angerjarvkrautmann.ee saadetud kinnitus kirja saamise kohta. Elektrooniline kinnitus ei olnud varustatud saatja digitaalallkirjaga. Seetõttu ei ole menetluse taastamiseks nõutav mõjuva põhjuse väljatoomine. HKMS § 146 lg 3 tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda analoogiast TsMS § 412 lg-ga 4, mille rakenduspraktika kohaselt ei saa praeguses olukorras pidada kohtukutset kättetoimetatuks isiklikult allkirja vastu (vt Riigikohtu 05.05.2009 määrus nr 3-2-1-54-09, p 10; 24.04.2009 määrus nr 3-3-1-29-09, p 7; 07.05.2007 määrus nr 3-2-1-40- 07, p 10; 13.03.2007 määrus nr 3-2-1-14-07, p 10).

Halduskohus on kohtukutse esindajale kättetoimetamisel rikkunud kohtumenetluse normi, saates kohtukutse esindaja e-posti aadressil, kuid ei soovinud digitaalallkirjastatud kinnitust, samuti tulnuks TsMS § 3111 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt kohtukutse toimetada kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu. Halduskohus ei ole toonud välja mõjuvat põhjust, miks otsustati advokaadile kohtukutse kätte toimetada muul viisil peale avaliku e-toimiku infosüsteemi, millega on rikutud TsMS § 3111 lg-t 6. Avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu kohtukutse kättetoimetamisel olnuks tagatud saaja isiku tuvastamine ID- kaardi või mobiil-ID abil. Kui kohus on esindajale kohtukutse kättetoimetamisel rikkunud kohtumenetluse normi, siis ei saa kohtukutset lugeda kättetoimetatuks (s.o kaebajat nõuetekohaselt kohtusse kutsutuks). Sellest tulenevalt jättis kohus kaebuse läbi vaatamata

3-12-1797 3(6) alusetult (vt HKMS § 145 p 2). HKMS § 146 lg 3 ei ole menetluse taastamiseks mõjuva põhjuse olemasolu nõutav ka juhul, kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.12.2013 määrusega P. Pi taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, kohtukutse edastati kaebaja esindajale elektrooniliselt tema poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressil meelis@angerjarvkrautmann.ee ning esindaja saatis 10.04.2013 digitaalselt allkirjastamata kinnituse kirja kättesaamise kohta. TsMS § 3111 lg 5 kohaselt juhul, kui kohus on varem sama kohtuasja käigus kaebaja esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja kaebaja esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et kaebaja esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Praeguses asjas on esindaja e-posti aadressilt meelis@angerjarvkrautmann.ee kohtuga korduvalt suhelnud ning temale on sellel aadressil dokumente edastatud ja esindaja on dokumentide kättesaamist kinnitanud. Seega ei olnud kohtul põhjust kahelda, et kinnituse kohtukutse kättesaamise kohta on saatnud kaebaja esindaja ning kohtul oli TsMS § 3111 lg-st 5 tulenevalt õigus eeldada, et kaebaja esindaja on kohtukutse kätte saanud ning kaebaja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. HKMS § 146 lg-t 3 saab koostoimes TsMS § 3111 lg-ga 5 tõlgendada selliselt, et isiklikult allkirja vastu saab kohtukutse lugeda üleantuks ka juhul, kui kutse on isikule edastatud elektrooniliselt ning kohtul pole alust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on esitanud saaja. Vastupidise tõlgenduse korral ei saaks ka menetlusdokumendi kättetoimetamist etoimiku infosüsteemi vahendusel käsitada isiklikult allkirja vastu üleandmisena, sest dokumendi kättetoimetamisel e-toimiku infosüsteemis digitaalallkirjastamist PIN2 koodi sisestamisega ei toimu. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole ka väitnud, et ta ei ole kohtukutset kätte saanud. Menetluse uuendamine ainuüksi formaalsel alusel ei ole põhjendatud.

7.

P. P esitas halduskohtu määruse peale 15.01.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 24.01.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. P P palub 15.01.2014 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada, taastada menetlus haldusasjas nr 3-12-1797 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja taotles halduskohtult menetluse taastamist, kuid kohus käsitles taotlust arusaamatul põhjusel menetluse uuendamise taotlusena. Kohtumäärusest võib siiski järeldada, et kohus pidas uuendamise all tegelikult silmas menetluse taastamist.

Halduskohus asus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda esindajale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 5 alusel, tõlgendades HKMS § 146 lg-t 3 koostoimes TsMS § 3111 lg-ga 5. Riigikohus ei ole HKMS § 146 lg-t 3 senises praktikas tõlgendanud. Tegemist on selge ja arusaadava normiga, millest tuleneb kohustus saada kohtukutse vastuvõtjalt allkiri (omakäeline või digitaalallkiri). Vaieldav on, kas kohtukutse saab lugeda allkirja vastu üleantuks ka siis, kui saaja avab selle e-toimiku infosüsteemis (TsMS § 3111 lg 3), kuid see pole antud asjas oluline, sest halduskohus pole seda kättetoimetamisviisi kasutanud. Käesoleval juhul ei ole kohtukutset kaebajale või tema esindajale allkirja vastu üle antud (kinnitusel kutse kättesaamise kohta puudub digitaalallkiri), mistõttu puuduvad alused menetluse taastamata jätmiseks. Halduskohus on asunud HKMS § 146 lg-t 3 tõlgendama kaebaja õigusi piiravalt. Sätte laiendavat tõlgendamist välistava seisukoha õigsust toetab varasem kohtupraktika kuni 31.12.2011 kohaldamisele kuulunud analoogse TsMS § 412 lg 4 rakendamisel (vt Riigikohtu

3-12-1797 4(6) 05.05.2009 määrus nr 3-2-1-54-09; 24.04.2009 määrus nr 3-3-1-29-09; 26.03.2009 otsus nr 3- 2-1-19-09; 07.05.2007 määrus nr 3-2-1-40-07; 13.03.2007 määrus nr 3-2-1-14-07; Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2011 otsus nr 3-07-899) ning 2013. a detsembris avaldatud HKMS kommentaarid (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koost. K. M,

I. P. Tallinn: Juura, 2013, lk 497-498). Halduskohus ei ole põhjendanud, miks tuleb HKMS §

146 lg-t 3 tõlgendada TsMS § 412 lg-st 4 erinevalt. Digitaalallkirjastamata kättesaamiskinnituse olemasolul saab dokumendid küll lugeda kättetoimetatuks, ent HKMS §

146 lg 3 järgi on menetluse taastamise aluseks asjaolu, et kohtukutset ei ole üle antud isiklikult allkirja vastu. Kuna sellisel juhul ei ole nõutav ka mõjuva põhjuse äranäitamine, tuleb menetlus taotluse alusel igal juhul taastada.

Menetluse taastamise aluseks HKMS § 146 lg 3 järgi on mõjuvast põhjusest olenemata ka halduskohtu poolt TsMS § 3111 lg 6 rikkumine, mille osas ei ole halduskohus määruses seisukohta võtnud ega kättetoimetamise korra rikkumist põhjendanud. Kuna kaebajat esindab advokaat, oleks halduskohtul tulnud TsMS § 3111 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt toimetada kohtukutse esindajale kätte avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel ning sellest võis kõrvale kalduda üksnes mõjuval põhjusel, millele kohus pole aga tuginenud.

9. Maksuja Tolliamet vaidleb 23.01.2014 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja esindaja on 10.04.2013 kinnitanud kohtukutse kättesaamist elektronposti aadressilt, mille ta on halduskohtule ise teatanud ja mille vahendusel kohtuga varasemalt korduvalt suhelnud. Halduskohus on õigesti leidnud, et HKMS § 146 lg-t 3 tuleb tõlgendada koostoimes TsMS § 3111 lg-ga 5 selliselt, et isiklikult allkirja vastu saab kohtukutse lugeda üleantuks ka juhul, kui kutse on isikule edastatud elektrooniliselt ning kohtul ei ole alust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on edastanud saaja. Seetõttu oli halduskohtul alust eeldada, et kaebaja esindaja on kohtukutse kätte saanud ning on teadlik tema poolt taotletud kohtuistungi ajast ja kohast. Õige on halduskohtu järeldus, et menetluse taastamine ei ole põhjendatud ainuüksi formaalsest aspektist. Kaebaja loogikat järgides ei saaks nõuetekohast kohtukutsete kättetoimetamist toimuda ka e-toimiku infosüsteemi kaudu, sest ka sellisel juhul ei toimu menetlusdokumentide kättetoimetamisel digitaalset allkirjastamist. Olukorras, kus menetlusdokumendi vastuvõtmist kinnitanud isik on selgelt identifitseeritav, ei ole põhjust lugeda menetlusdokumenti kättetoimetamata jäetuks. Seejuures esindab kaebajat advokaat, kellele on advokatuuriseadusega pandud kõrgemad nõuded kui teistele esindajatele. AdvS §

44 lg 6 kohaselt peab igal advokaadil olema temale menetlusdokumentide kättetoimetamist võimaldav elektronposti aadress. Kaebaja esindaja ei ole menetluse taastamise taotluses ega määruskaebuses väitnud, et tal olnuks kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Võib eeldada, et isegi juhul, kui halduskohus oleks 08.04.2013 elektronpostiga saadetud kohtukutse toimetanud kaebaja esindajale kätte e-toimiku infosüsteemi kaudu, ei oleks see midagi muutnud. Halduskohtu 27.12.2013 määruses sisalduv viide menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta on ilmselge eksimus, mis määruskaebuse läbivaatamist ei takista.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 72 lg 2 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte muu hulgas kutsed, välja arvatud juhul, kui need on teatavaks tehtud kohtuistungil. HKMS § 146 lg 3 sätestab, et menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust muu hulgas juhul, kui kohtukutset ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud. Samasisuline regulatsioon sisaldub TsMS § 306 lg-s 5, § 343 lg-s 1 ja § 412 lg-s 4. Sarnane on ka TsMS § 415 lg 1 p 2, mille kohaselt võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja

3-12-1797 5(6) sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil.

11. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kutse Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 istungile saadeti kaebajat esindavale advokaadile elektronpostiga tema poolt kohtule avaldatud aadressil ning advokaat kinnitas kutse kättesaamist 10.04.2013 digitaalselt allkirjastamata elektronkirjaga (II kd, tl 12). Halduskohus leidis, et kohtukutse tuleb TsMS § 3111 lg 5 alusel lugeda esindajale nõuetekohaselt kättetoimetatuks ning HKMS § 146 lg-s 3 sätestatud erand praegusele juhtumile ei laiene. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud halduskohtu hinnangut, et kohtukutse saab lugeda esindajale kättetoimetatuks, kuid rõhutatud, et ainuüksi sellest HKMS § 146 lg 3 kohaldamise välistamiseks ei piisa, vaid halduskohus saanuks jätta menetluse taastamata üksnes juhul, kui kutse olnuks advokaadile kätte toimetatud allkirja vastu (s.o elektrooniline kättesaamiskinnitus oleks tema poolt digitaalselt allkirjastatud).

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks tuleks HKMS § 146 lg-t 3 tõlgendada TsMS § 412 lg-st 4 erinevalt ning jätta sätte kohaldamisel arvestamata TsMS § 412 lg 4 ja § 415 lg 1 p 2 rakenduspraktikaga. Riigikohus on TsMS § 415 lg 1 p 2 osas 05.05.2009 määruses nr 3-2-1-54-09 (p-d 10-11) käsitlenud praegusega väga sarnast olukorda, kus kostja oli kinnitanud kohtukutse kättesaamist samuti tavalise e-kirjaga, millele ei olnud lisatud digitaalallkirja. Riigikohus välistas nimetatud lahendis võimaluse tõlgendada sättes sisalduvat erandit laiendavalt (vt ka Riigikohtu 26.03.2009 määrus nr 3-2-1-19-09, p 15; 24.04.2009 määrus nr 3-3-1-29-09, p-d 7-8; 07.05.2007 määrus nr 3-2-1-40-07, p-d 10-11; 13.03.2007 määrus nr 3-2-1-14-07, p 10; 14.02.2007 määrus nr 3-2-1-152-06, p-d 12-13; samuti nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013 määrus nr 2-13-10619). Sellele, et halduskohtumenetluses ei ole põhjust kohaldada kõnealust regulatsiooni tsiviilkohtumenetlusest erinevalt, on tähelepanu juhitud ka seadustiku kommenteeritud väljaandes (vt K. S. HKMS § 146, komm B.IV.3. – K. M, I. P. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2013, lk 497-498).

12. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 146 lg-s 3 sätestatud regulatsiooni tuleb sisustada ühetaoliselt TsMS § 412 lg-ga 4 ja § 415 lg 1 p-ga 2 selliselt, et menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui menetlusosaline ega tema esindaja ei ole kohtukutse saamist isiklikult kinnitanud omakäelise või digitaalallkirjaga. Kuna need tingimused olid antud juhul täitmata ning taotlus menetluse taastamiseks esitati HKMS § 146 lg-s 2 ettenähtud 14-päevase tähtaja jooksul (P. Pi esindaja kinnitas Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 määruse kättesaamist 19.11.2013 ning taotlus menetluse taastamiseks esitati 29.11.2013), ei saanud halduskohus jätta menetlust taastamata, olenemata sellest, et taotleja ei esitanud ega põhistanud, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud kohtule õigel ajal teatada. Vaatamata sellele, et kohtukutse sai lugeda P. Pi esindajale kättetoimetatuks, ei ole võimalik HKMS § 146 lg-s 3 märgitud isiklikult allkirjastatud kinnituse nõuet tõlgendada laiendavalt, arvestades muu hulgas menetlusosalisele sellega kaasnevate tagajärgede raskust. Samuti ei pane nimetatud säte kõrgendatud nõudmisi advokaadist esindajale ning vastupidist ei saa tuletada ka AdvS § 44 lg-st 6 või muudest advokaadi tegevust reguleerivatest normidest.

13. Menetlusosaliste ja halduskohtu seisukohad, mis seonduvad kohtukutse avaliku etoimiku infosüsteemi vahendusel kättetoimetamisega, ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, mistõttu ringkonnakohus neid ei käsitle. Kuna P. Pi taotlus menetluse taastamiseks tuleb käesolevas asjas igal juhul rahuldada, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata

3-12-1797 6(6) määruskaebuse esitaja väidet, et menetluse taastamise iseseisvaks aluseks HKMS § 146 lg 3 järgi saaks olla ka kohtu poolt TsMS § 3111 lg-s 6 sätestatu rikkumine.

14. Eelneva põhjal tuleb P. Pi määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 27.12.2013 määruse ja teeb asjas HKMS § 146 lg 2 ja § 148 lg 1 alusel uue määruse, millega taastab haldusasja nr 3-12-1797 menetluse ning saadab asja esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman