3-14-216/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-216 Määruse kuupäev

11. märts 2014 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses vangla tegevusega Resolutsioon

1. Tagastada X kaebus haldusasjas 3-14-216.

2. Määruse ärakiri saata kaebajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 28. veebruaril 2014 Xi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses vangla tegevusega. Kaebaja on seisukohal, et vangla keeldumine väljastada talle piimavaba toitu perioodil 8. august 2013 kuni 4. november 2013 kahjustas tema tervist ja põhjustas kaalukaotuse.

2. Kaebuse kohaselt viibis X perioodil 19. september 2012 kuni 8. august 2013 Tallinna Vanglas, kus talle alates 25. septembrist 2012 määrati piimavaba toit (dieettoit).

9. augustil 2013 esitas X Tartu Vanglale taotluse piimavaba toidu saamiseks, mis jäeti rahuldamata. Kaebaja viitab, et viibis 28. oktoobril 2013 Tartu Vangla arsti M. Maidla vastuvõtul, kes keeldus väljastamast talle piimavaba toitu. X esitas 10. detsembril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, nõudes hüvitist põhjusel, et vangla keeldus talle väljastamast piimavaba toitu. Tartu Vangla 12. veebruari 2014 otsusega nr 1-13/259-2 jäeti Xi kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. X on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Tartu Vangla hüvitaks talle Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt tekitatud kahju seoses piimavaba toidu andmisest keeldumisega perioodil 8. august 2013 kuni 4. november 2013. Vangistusseaduse § 47 lg 3 alusel kindlustatakse kinnipeetav arsti ettekirjutusel dieettoiduga. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lg

5 kohaselt kindlustatakse erivajadustega kinnipeetavale tervishoiutöötaja ettekirjutusel dieettoitlustamine või antakse tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu. Seega tekib kinnipeetaval õigus saada vanglalt dieettoitu vaid juhul, kui sellise toitumiskorra on kinnipeetavale määranud arst, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused piimavaba toidu saamiseks või mitte. Riigikohtu halduskolleegium on 15. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning

21. detsembri 2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalikõiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Eeltoodud asjaoludel mõistab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib meditsiiniteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole seisukohal, et talle oleks kahju tekitatud vahetu haldusfunktsiooni täitmisel väljaspool meditsiiniteenust. Ka kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja esitatud asjaoludel võiks kaebaja väidetud kahju põhjuseks olla vangla tegevus väljaspool meditsiiniteenuse osutamist. Seega on Xi kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

5. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et Xi kaebuses toodud taotluse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg

3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus Xi kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Xil on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda maakohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik