3-11-182/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-182 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla 08.04.2010. a haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 18.04.2013. a otsus osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks kaebaja preventiivse huvi alusel õigusevastaseks ning saata haldusasi selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

3. Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.04.2013. a otsus muutmata.

4. Jätta rahuldamata taotlus Viru Vanglalt täiendavate tõendite väljanõudmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 10.04.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.V. esitas 22.12.2009. a Viru Vanglale taotluse nr 6-20.1/46885 televiisori saamiseks kambrisse. Viru Vangla rahuldas televiisori taotluse ja kaebajale väljastati televiisor (tl 23). Viru Vangla 08.04.2010. a haldusaktiga nr 6.-20.1/46885-2 (tl 24) tunnistati vastav luba distsipliinirikkumise tõttu kehtetuks.

2

2. M.V. esitas 12.04.2010. a vaide nr 6-12/249 (tl 25). Viru Vangla 21.12.2010. a vaideotsusega (tl 28) jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

3. M.V. esitas 10.06.2010. a uue taotluse nr 6-9/22637 teleri ja raadio väljastamiseks kambrisse. Taotlus teleri väljastamiseks jäeti rahuldamata ebapiisavate rahaliste vahendite olemasolu tõttu kaebaja isikuarvel. M.V. esitas 14.06.2010. a taotluse nr 6-10/22721 teleri väljastamiseks kambrisse või E8 päevaruumis spordisaadete jälgimise võimaldamiseks. Taotlus jäeti rahuldamata kaebaja distsipliinirikkumiste tõttu.

M.V. esitas 07.07.2010, 11.08.2010 ja 15.09.2010 taotlused teleri saamiseks kambrisse. Eelpool nimetatud taotlused jäeti rahuldamata, sest vanglal puudus veendumus, et kaebaja suudab kanda elektriseadmega kaasnevaid kulutusi.

M.V. esitas 12.10.2010. a taas taotluse nr 6-9/37775 teleri ja raadio saamiseks kambrisse. Kaebaja taotlus teleri saamiseks rahuldati, sest tal oli piisavalt rahalisi vahendeid ja vanglal oli tekkinud veendumus, et isik on võimeline kandma elektriseadmega kaasnevad kulutused.

M.V. esitas 05.10.2010. a Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-14/36979. 31.01.2011 jättis vangla selle rahuldamata.

4. M.V. esitas 20.01.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-3) Viru Vangla 08.04.2010. a haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning moraalse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Vastustaja otsus tunnistada televiisori kasutamise luba kehtetuks ja kaebaja taotluse alusel televiisorit kambrisse mitte lubada on alandanud kaebaja inimväärikust. Viru Vangla on televiisori kambrist ära võtmisel ja kambrisse mitte lubamisel rikkunud vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 1 ja 2 ning § 31 lg 1 ja lg 2, 3 sätestatud korda ja põhimõtteid. Kaebajal on ka preventiivne huvi antud haldusakti ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, et vastustaja ei jätkaks oma õigusvastast tegevust.

5. Tartu Halduskohus jättis 24.08.2011. a otsusega (tl 56-59) kaebuse rahuldamata.

Tartu Halduskohus selgitas, et tuvastamisnõuet saab esitada üksnes juhul, kui isikul on selleks olemas põhjendatud huvi. Kaebaja on kaebuses jäänud selle juurde, et tema põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on soov tuvastada vangla haldusakti ja toimingute õigusvastasus ja esitada hiljem vangla vastu mittevaralise kahju tekitamise eest kahju hüvitamise nõue seoses kahjunõude tähtaegselt lahendamata jätmisega. On võimalik, et vangla otsustus võtta ära õigus kasutada kambris isiklikku televiisorit või raadiot on kaebajale ebameeldiv, kuid kindlasti ei saanud see rikkuda tema inimväärikust ja tekitada talle sellist kahju, mille rahalist hüvitamist saaks nõuda riigivastutuse seaduse § 9 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamisel võib põhjendatud huviks iseenesest olla ka soov esitada õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuid halduskohtu arvates ei saa tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks olla üksnes kaebaja deklaratiivne väide selle kohta, et ta soovib hiljem vastustaja vastu kahjunõuet esitada, vaid asja materjalidest peab olema võimalik ka järeldada, et kahjunõuet on hiljem võimalik esitada ja et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu nõudega. Ühtegi muud põhjendust kaebuse esitamiseks pole kaebaja nimetanud ja neid ei ole halduskohus ka iseseisvalt asja materjalide pinnalt tuvastanud.

3

Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise.

6. M.V. esitas halduskohtu 24.08.2011. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 68-70), milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja kambrist televiisori äravõtmisega on intensiivselt riivatud kaebaja õigusi ja vabadusi. Viru Vangla on järjepidevalt seadusevastaselt viivitanud vaietele ja kahjunõuetele vastamisega. Kaebaja on põhjendatud huvi ja eesmärgi kaebuses välja toonud, kuid kohus on jätnud selle tähelepanuta. Kaebaja põhjendatud huviks on sisuliselt soov vältida edaspidi õigusrikkumiste kordumist.

7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 02.10.2012. a otsusega (tl 87-88) apellatsioonkaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 24.08.2011. a otsuse osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada Viru Vangla 08.04.2010. a haldusakt nr 6.-20.1/46885-2, toimingud ning kaebaja taotluste mitteõigeaegne lahendamine õigusvastaseks kaebajal preventiivse huvi olemasolu tõttu ja saatis haldusasja selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

Tartu Ringkonnakohus selgitas, et nõustub halduskohtuga, et puudub alus tunnistada vaidlustatud haldusakt ja toimingud õigusvastaseks selle tõttu, et kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamise korral esitada taotlust talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et vastustaja otsustus tunnistada kaebaja televiisori kasutamise luba kehtetuks ja keelduda televiisori kambrisse lubamisest võis olla küll ebameeldiv, kuidas samas ei olnud tegemist kaebaja inimväärikuse alandamisega, mille eest on tal võimalik nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 alusel.

8. M.V. esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse (tl, 92-94), milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2012. a kohtuotsuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebaja tuvastamisja hüvitamiskaebuse. Riigikohus jättis 18.12.2012. a kohtumäärusega (tl 106) kassatsioonkaebuse HKMS § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata.

9. Tartu Halduskohus tunnistas 18.04.2013. a otsusega (tl 119-122) Viru Vangla 08.04.2010. a haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja Viru Vangla poolt vaide ja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja rikkumise õigusvastaseks.

Tartu Halduskohus selgitas, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid kaebajale 22.12.2009 antud loa andmise või kehtetuks tunnistamise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga 2. Vangla administratsioonil tuleb kaaluda, kas kinnipeetava poolt kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda sisekorraeeskirju ja/või häirida teisi isikuid. VangS §-st 31 ja vangla sisekorraeeskirja §-dest 591-593 tulenevalt võib elektriseadmete kasutamiseks loa andmisest keelduda samuti juhul, kui taotleja ei nõustu elektriseadmete kasutamise kulusid kandma, sest kinnipeetav on kohustatud hüvitama isiklike elektriseadmete kasutamise kulud. Loa andmise otsustamisel ei oma tähtsust eseme kambrisse lubamist taotleva isiku eelnev käitumine. Seega ületas vastustaja diskretsiooni piire, kui tugines televiisori kasutusloa kehtetuks tunnistamisel loa taotleja kehtivatele distsiplinaarkaristustele.

Tartu Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on rikkunud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud vaide lahendamise 30-päevast tähtaega. M.V. esitas vaide 12.04.2010. Vaide osas tehti vaideotsus alles 21.12.2010. Samuti on vastustaja rikkunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahju

4

hüvitamise taotluse lahendamise kahekuulist tähtaega. M.V. esitas 05.10.2010 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vastustaja jättis 31.01.2011 rahuldamata.

10. M.V. esitas apellatsioonkaebuse (tl 129-132), milles palub Tartu Halduskohtu 18.04.2013. a otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata ning teha uus otsus, millega tuvastatakse ka teiste aktide, vaiete ja toimingute õigusvastasus ning rahuldatakse hüvitamiskaebus. Alternatiivselt palub kaebaja saata asi Tartu Halduskohtusse uuele koosseisule arutada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kaebaja on seisukohal, et kohus on eiranud uurimisprintsiibi põhimõtteid ja ei ole vastustajalt välja nõudnud kõiki vajalikke tõendeid : kaebaja 24.05.2010 Viru Vanglale esitatud taotlust, 11.06.2010. a märgukirja nr 6.-12/414, 12.04.2010. a taotlust nr 6.-10/14387, 07.05.2010. a vaiet nr 6-12/327, 24.05.2010. a taotlust, 11.06.2010. a märgukirja nr 6-12/414, 28.07.2010. a vaiet nr 6-12/572, 11.08.2010. a vaiet nr 6-12/592, 11.08.2010. a taotlust nr 6-9/29633, 14.09.2010. a vaiet nr 6-12/661, 15.09.2010. a taotlust nr 6-9/34064, 05.10.2010. a vaiet, Viru Vangla 03.05.2010. a haldusakti nr 6-10/14387-1, Viru Vangla 03.06.2010. a haldusakti nr 6-10/20108-1, Viru Vangla 21.06.2010. a haldusakti nr 6-12/414-1, Viru Vangla 10.12.2010. a vaideotsust nr 6-12/572-1, Viru Vangla 09.09.2010. a haldusakti nr 6-9/29633-1, Viru Vangla 23.09.2010. a haldusakti nr 6-9/34064-1. Seega on kohus jätnud olulised tõendid hindamata ja haldusaktide, vaiete ja toimingute õigusvastasuse tuvastamata. Kaebaja palub ringkonnakohtul kõik eelpool nimetatud tõendid vastustajalt välja nõuda, neid hinnata ja tuvastada nende õigusvastasus. Kaebaja rõhutab, et tal on õigusvastasuse tuvastamisel preventiivne ja kahjuhüvitise saamise eesmärk.

b) Kaebaja rõhutab, et Euroopa Inimõiguste Kohus on 13.12.2011. a lahendis Laduna vs Slovakkia märkinud, et televiisori vaatamine tagab kinnipidamisasutuses isikule kontakti välismaailmaga ning seetõttu on see Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 kaitsealas.

c) Tartu Halduskohus on täiesti tähelepanuta jätnud kaebaja hüvitamiskaebuse.

11. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 145) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.04.2013. a otsus muutmata.

Vastustaja rõhutab, et 18.12.2012 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2012. a otsus, millega rahuldati M.V. apellatsioonkaebus vaid osaliselt, s. o osas, millega halduskohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 08.04.2010. a haldusakt nr 6.-20.1/46885-5, toimingud ning kaebaja taotluste mitteõigeaegne lahendamine kaebajal preventiivse huvi olemasolu tõttu. Vaid selles osas saadeti haldusasi Tartu Halduskohtule arutamiseks tagasi. Seega ei pidanud Tartu Halduskohus 18.04.2013. a otsuses enam andma hinnangut ega võtma seisukohta kogu M.V. kaebuse, sealhulgas ka hüvitamisnõude kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

13. Kaebaja on vaidlustanud ringkonnakohtus halduskohtu otsuse, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla 08.04.2010 haldusakt kaebajale kambris televiisori kasutamise

5

loa kehtetuks tunnistamise kohta ning Viru Vangla poolt kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja rikkumine. Apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kaebaja ei taotle halduskohtu otsuse resolutsiooni tühistamist, vaid otsuse tühistamist osas, millega halduskohus jättis väidetavalt lahendamata kaebaja kahju hüvitamise nõude ning kaebaja taotluste lahendamisel tehtud keelduvate otsustuste õigusvastasuse tuvastamise nõude. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt oli kaebaja tuvastamisnõue esitatud nii preventiivsel alusel kui ka hilisema kahjuhüvitise saamise eesmärgil.

14. Ringkonnakohus sedastab, et nii kaebaja kahju hüvitamise nõude kui ka edaspidise kahjuhüvitise saamise eesmärgil esitatud tuvastamisnõude lahendas halduskohus juba 24.08.2011. a otsusega, jättes kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse vastavas osas 02.10.2012. a otsusega muutmata ning Riigikohus 18.12.2012. a kohtumäärusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. HKMS § 176 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kuna kaebaja kaebus kahju hüvitamise nõudes ning hilisema kahjuhüvitise saamise eesmärgil esitatud tuvastamisnõudes jäeti jõustunud halduskohtu otsusega rahuldamata, ei pidanud halduskohus kaebaja nõudeid 02.10.2012. a otsuses teistkordselt käsitlema ega lahendama. Seega on ekslik kaebaja väide, nagu jätnuks halduskohus kaebaja eelviidatud nõuded vaidlustatud otsuses tähelepanuta. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse vastavas osas rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.

15. Õige on aga kaebaja väide selle kohta, et halduskohus ei lahendanud ka 18.04.2013. a otsusega preventiivse huvi alusel esitatud kaebust vangla keeldumiste, lubada kaebaja isiklikku kambrisse televiisor, õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus tühistas 02.10.2012. a otsusega halduskohtu 24.08.2011. a otsuse muu hulgas osas, millega halduskohus jättis andmata seisukoha Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes kaebaja väidetava preventiivse huvi alusel. Ringkonnakohus leidis, et tuvastamiskaebuse lahendamata jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus (vt tl 88p). Kuna halduskohus ei kontrollinud vaidlustatud toimingute õiguspärasust preventiivse huvi olemasolul, ei olnud ringkonnakohtul võimalik hinnata ka halduskohtu sellekohaseid põhjendusi. Samal põhjusel ei ole ringkonnakohtul käesolevat apellatsioonkaebust lahendades võimalik asuda koguma vaidlustatud keeldumiste õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikke tõendeid. Viru Vangla keeldumiste õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel tuleb halduskohtul lahendada ka asjassepuutuvate tõendite haldusasja toimikusse võtmise küsimus, mistõttu jääb kaebaja ringkonnakohtule esitatud taotlus tõendite vastustajalt väljanõudmiseks rahuldamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et televiisori kambris omamiseks vajalik vanglateenistuse luba, nagu ka keeldumine, vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele, mistõttu tuleb vangla otsustusi, millega keelduti kaebajale kambris isikliku televiisori lubamisest, käsitleda haldusaktidena, mitte toimingutena (vt RKHK 09.06.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-32-10). Eeltoodu ei tähenda siiski, et kaebaja peaks halduskohtule preventiivse huvi alusel esitatud tuvastamisnõuet muutma.

16. Mis puudutab apellatsioonkaebusest nähtuvat kaebaja seisukohta, nagu jätnuks halduskohus hindamata vangla õigusvastase tegevuse seonduvalt kaebaja vaietest koopiate väljastamisest keeldumisega (apellatsioonkaebuse p-d 3, 4), siis ringkonnakohus möönab, et kaebuses halduskohtule märkis kaebaja ära, et tema 24.05.2010. a taotlus vaidest koopiate väljastamiseks ning 24.05.2010. a taotlus vaidest koopiate väljastamiseks jäeti vangla poolt

6

rahuldamata. Kaebuses halduskohtule taotleb kaebaja „tunnistada Viru Vangla kõik haldusaktid „taotluse rahuldamata jätmine“ ning selline toiming õigusvastaseks, millega ei lubatud isiklikku televiisorit kaebajale kambrisse“. Ühtlasi taotleb kaebaja „tunnistada Viru Vangla toimingud, kahjunõude hüvitustaotluse ja vaiete tähtaegadest mitte kinnipidamine ja menetlemata jätmine õigusvastaseks“ (tl 3, 3p). Eeltoodud taotlustest ei ilmne piisava selgusega toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, mistõttu tulnuks kaebajal arusaamatuste vältimisteks täpsustada need toimingud ja haldusaktid, mille õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb. Eeltoodu ei välista samas halduskohtu kohustust tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Ka HKMS kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 1 p 3 järgi pidi halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kontrollima, kas kaebus vastab seadustiku nõuetele ning kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Vajadusel oli halduskohtul võimalik kaebus nõude täpsustamiseks käiguta jätta. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus kaebust ning apellatsioonkaebust tõlgendades, et kaebaja vaidlustas kaebuses halduskohtule ka koopiate väljastamisest keeldumised, taotledes nende õigusvastaseks tunnistamist. Ka nimetatud taotlust ei ole halduskohus otsuses käsitlenud ega lahendanud.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu 18.04.2013. a otsuse osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks. Ringkonnakohus saadab haldusasja selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. Kuna asi saadetakse tagasi lahendamiseks halduskohtule, ei otsusta ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude lõplikku jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel