3-13-70045/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70045 Haldusasi JR kaebus kohtumenetluse käigus tekitatud 10 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JR Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.12.2013 määrus ja 14.01.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus JR määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta JR määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.12.2013 määrus ja 14.01.2014 määruse punkt 4 haldusasjas nr 3-13-70045 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8; HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. JR esitas Justiitsministeeriumile avalduse, milles palus hüvitada temale Tartu Halduskohtu kohtuniku ÜP’i, Harju Maakohtu kohtuniku AS’i ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku MM tegevusega tekitatud kahju summas 10 000 eurot. Justiitsministeerium käsitles avaldust selgitustaotlusena ning 15.10.2013 vastusega nr 11-7/13-8152-2 selgitas ministeerium, et esitatud avaldusest nähtuvalt puuduvad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 15 lg-st 1 tulenevad kohustuslikud eeldused riigi poolt kahju hüvitamiseks. Samuti selgitati nimetatud vastuses, et avaldaja väited moraalsete ja füüsiliste kannatuste osas on paljasõnalised ega anna alust kahju tekkimist eeldada. 2. J. R esitas 13.11.2013 kaebuse halduskohtule kohtunike (ÜP, AS ja MM) poolt avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju 10 000 euro hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebajale kahju tekitanud järgmised väidetavalt õigusvastased toimingud: 1) Tartu Halduskohtu kohtuniku ÜP’i poolt haldusasjas nr 3-11-697 kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamise takistamine; 2) Harju Maakohtu kohtuniku AS’i poolt tsiviilasjas nr 2-13-31458 kaebaja riigi õigusabi taotluse osaliselt menetlemata jätmine; 3) Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku MM poolt 27.08.2013 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmine.

3-13-70045 2(4) 3. Tallinna Halduskohtu 06.12.2013 määrusega tagastati J. R kaebus läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 1) Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 15, mille lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 7 lg 1 ei ole kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel asjakohane, sest tegemist on vastutuse erijuhuga, mille puhul üldalused kohaldamisele ei kuulu. Hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2013 lahend nr 3-13-990). Puuduvad tõendid (süüdimõistvad kohtuotsused), et kaebuses nimetatud kohtunikud oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Kaitsepolitseiameti poole avaldustega kriminaalmenetluse algatamiseks nende kohtunike suhtes, kes kaebajale väidetavalt kahju tekitasid. Kaitsepolitseiamet on jätnud kaebaja avaldused rahuldamata ja kriminaalmenetluse aluste (süüteokoosseisu tunnuste) puudumise tõttu kriminaalmenetluse algatamata. Seega ei ole täidetud RVastS § 15 lg-s 1 ettenähtud eeltingimused kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ja kaebajal puudub sellest tulenevalt õigus kohtule hüvitamisnõude esitamiseks eelviidatud alusel. 2) Juhtudeks, mil kaebaja leiab, et tema suhtes koostatud kohtulahend on õigusvastane, on nii halduskohtumenetluses kui tsiviilkohtumenetluses ettenähtud kohtulahendi edasikaebamise õigus. Pelgalt kohtuniku võimalikud eksimused menetlusnormide või materiaalõiguse normide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei anna alust kahjunõude esitamiseks RVastS § 15 alusel. Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on tühistanud Tartu Halduskohtu poolt kaebaja suhtes koostatud määruseid menetlusnormide rikkumise tõttu, ei viita kuriteo tunnustele vastava kohtuniku käitumises, vaid tegemist on tavapärase õigusemõistmise protsessiga, kus ei ole välistatud erineva astme kohtute poolt õiguse (nii materiaalkui menetlusõiguse) erinev kohaldamine. Ka juhul, kui kohtuniku tegevus menetluses võib tuua kaasa tema distsiplinaarkorras karistamise, ei ole tegemist olukorraga, mis RVastS § 15 lg 1 alusel võimaldaks nõuda kahju hüvitamist. 3) Põhjendamatud on kaebaja väited RVastS § 15 vastuolu kohta põhiseaduse (PS) §-ga 25. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on ära hoida olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse avardamine tooks kaasa olukorra, kus õigusemõistmisega tekitatud kahjuks saaks pidada ka viimasena nimetatud nõude alusel kohtule esitatud kaebuse (ebaõiget) rahuldamata jätmist, mis avaks sama vaidluse lõputult. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus (Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2010 lahend asjas nr 3-10-1139). 4. J. R esitas 19.12.2013 Viru Maakohtu kaudu taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks seoses õiguskantsleri poole pöördumisega. Tallinna Halduskohus tõlgendas taotlust määruskaebusena ja jättis 30.12.2013 määrusega määruskaebuse käiguta, andes tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 5. J. R esitas 13.01.2014 vastuse halduskohtu 30.12.2013 määrusele. Samuti esitas kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel ja riigi õigusabi andmisel. Kaebaja vajab õigusabi põhjusel, et tema õigused ei saaks kahjustatud. Kaebajal puuduvad vahendid ja võimalused kaitsja palkamiseks.

3-13-70045 3(4) 6. Tallinna Halduskohtu 14.01.2014 määruse resolutsiooni p-ga 4 jäeti J. R riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 1) Halduskohus tõlgendab J. R kaebuse eesmärki arvestades ning kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 4 ja 10 taotlust selliselt, et J. R palub riigi kulul advokaadi võimaldamist tema esindamiseks halduskohtumenetluses ehk määruskaebuse esitamiseks halduskohtu 06.12.2013 määrusele. 2) J. R on ise võimeline määruskaebuse menetluses oma õigusi kaitsma. Kaebaja on halduskohtule esitanud arusaadava määruskaebuse, mille halduskohus saab menetlusse võtta. Eelnevalt on kaebaja suutnud koostada ka kaebuse kohtule (mille kohus tagastas kaebeõiguse puudumise tõttu, mitte kaebuses esinevate puuduste tõttu). Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja suutis kohtu selgitustest lähtuvalt ise määruskaebuse puudused kõrvaldada. Kaebaja õigused ei jää riigi õigusabi määramata jätmisel määruskaebuse menetluses kaitseta. 3) Kaebajal puuduvad väljavaated halduskohtu 06.12.2013 määruse edukaks vaidlustamiseks. Kohus tagastas vaidlusaluse määrusega J. R kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna asjaoludest nähtuvalt ei olnud ilmselgelt täidetud kahju hüvitamise nõude (RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud) eeldused. Määruskaebuses esitatud põhjendused kohtu seisukohta ümber ei lükka. Seega tuleb riigi õigusabi taotlus jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. JR palub 19.12.2013 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.12.2013 määrus ja 21.01.2014 määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.01.2014 määruse p 4. J. R selgitas 13.01.2014 vastuses halduskohtule, et kaebuse tagastamine on õigusvastane. RVastS § 15 lg 1 on vastuolus PS §-ga 25. On arusaamatu, kuidas ei saa võtta vastutusele kohtunikku, kes ei ole õigusemõistmisel järginud õigusnorme. Kaebajal on õigus saada hüvitist tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Kaebaja on RVastS § 17 lg-s 1 sätestatud kahjunõude esitamise eeldusena pöördunud Justiitsministeeriumisse. J. R põhjendab 21.01.2014 määruskaebuses riigi õigusabi andmise vajadust asjaoluga, et tal puuduvad õigusalased teadmised. PS §-s 25 sätestatud õigus hõlmab ka kohtunike poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt on igaühel õigus õiglasele kohtumenetlusele. Määruskaebuse esitaja soovib saada teavet, millise aja jooksul on tal võimalik esitada halduskohtu 06.12.2013 määrusele määruskaebus ja osundab, et ka halduskohtu määruse suhtes koostatav lahend on vaidlustatav kõrgema astme kohtus. 8. Justiitsministeerium palub vastuses jätta J. R 19.12.2013 määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 06.12.2013 määrus muutmata ning nõustub viidatud halduskohtu määrusega. Käsitledes määruskaebuse esitaja 11.09.2013 pöördumist selgitustaotlusena, andis Justiitsministeerium võimaluse nõude täpsustamiseks, mitte ei jätnud taotlust rahuldamata. Justiitsministeerium andis võimaluse esitada täiendavaid tõendeid kahju tekkimise ja selle põhjustanud isikute kohta ning ühtlasi otsustada, kas taotluse esitamine on jätkuvalt vajalik. Määruskaebuse esitaja on pöördunud ka Kaitsepolitseiameti poole kohtunike suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid menetlused jäeti alustamata. Kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Asjaolu, et kõrgema astme kohus

3-13-70045 4(4) tühistab madalama astme kohtu koostatud määruseid menetlusnormide rikkumise tõttu, ei viita veel iseenesest kuriteo tunnustele vastava kohtuniku käitumises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Esitatud määruskaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 06.12.2013 määruse põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ning HKMS § 201 lgle 4 ning § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. 10. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu 14.01.2014 määruse põhjendustega riigi õigusabi puudutavas osas. Kuna esitatud kaebus kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele, ei ole riigi õigusabi määramine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 11. Vastuseks määruskaebuse esitaja soovile saada teavet halduskohtu 06.12.2013 määruse vaidlustamisest, selgitab ringkonnakohus, nagu määruskaebuse esitaja ka ise õigesti on aru saanud, et J. R määruskaebuse alusel on koostatud käesolev määrus, mida on võimalik vaidlustada Riigikohtus. Edasikaebamise korda on selgitatud ka resolutsiooni juures.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets