3-12-743/46 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Virgo Saar-

mets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-743

Haldusasi

X X kaebus Terviseameti vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning eesmärgipärasteks tegevusteks ko-

hustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X X

Vastustaja – Terviseamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.03.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

12. veebruar 2014. a

RESOLUTSIOON

Jätta X X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.03.2013 otsus

haldusasjas nr 3-12-743 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.04. 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-12-743

2(9)

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X, kes elab xxxxxxxxxx, on alates 2006. a lõpust saatnud Tervisekaitseinspektsioonile

(praegu Terviseamet) kaebuseid selle kohta, et Tallinn-Väike elamupiirkonnas tekitatakse

suurt müra AS Ühinenud Depood poolt seoses diiselrongide soojendamise ja manööverdami-

sega.

2. Tervisekaitseinspektsiooni Kesklabori Füüsika labori 12.05.2008 koostatud müraprog-

noosi protokolli nr 6/4-6-1/015 kohaselt ületavad Tallinn-Väike diiselrongide ja -vedurite de-

poos talveperioodil toimuva diiselrongide mootorite soojendamise protsessi hinnatud mürata-

semed Leete 12A välisterritooriumil lubatud piirtaset.

3. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalitus tegi AS-le Ühinenud Depood

13.08.2008 ettekirjutuse nr 1-13.2/308, millega kohustas AS Ühinenud Depood välja töötama

ja rakendama Tallinn-Väike depoo territooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo

kontaktvööndis asuvate elamute välisterritooriumil vastavusse sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoone-

tes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42) kehtestatud müra normtasemega. AS

Ühinenud Depood vaidlustas ettekirjutuse kohtus, kuid kaebus jäeti kohtute poolt rahuldamata

(Tallinna Halduskohtu 05.12.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsused haldusas-

jas nr 3-08-2012). Ettekirjutuse täitmata jätmise eest kohaldas Terviseamet AS Ühinenud De-

pood suhtes korduvalt sunniraha.

4. Terviseameti Põhja talituse 18.08.2010 kirjaga nr 1.3-7/329-32 teavitati I. Xt, et seoses

ettekirjutuse täitmisega AS Ühinenud Depood poolt on vastav haldusmenetlus lõpetatud ning

lõpetatud on ka I. X kaebuste menetlemine, kuna Estonian, Latvian & Lithuanian Enviroment

SIA (ELLE) poolt teostatud mürauuringute tulemused näitavad, et AS Ühinenud Depood

poolt tekitatav müratase ei ületa määruses nr 42 ettenähtud piirtasemeid. I. X järelevalve me-

netluse lõpetamist ei vaidlustanud, kuid esitas jätkuvalt Terviseametile ja AS-le Ühinenud

Depood kaebusi selle kohta, et müraolukord pole paranenud.

5. Terviseameti Põhja talitus selgitas 16.03.2012 vastuskirjas nr 1.3-7/632-63 I. Xle, et Ter-

viseamet menetles 16.01.2007 kuni 18.08.2010 tema kaebuseid seoses AS Ühinenud Depood

tegevuse käigus tekitatava müraga ning tegi 13.08.2008 AS-le Ühinenud Depood ettekirjutuse

nr 1-13.2/308. Ettekirjutuse täitmiseks muutis AS Ühinenud Depood 2009. aastal Tallinn-

Väike depoo territooriumil diiselrongide hooldustööde teostamise tehnoloogiat ning diiselron-

gide soojendamine toimub lähihoonete välisfassaadidest kõige kaugema depoo seisuteedel,

lisaks võeti Tallinn-Väike depoo territooriumil kasutusele uus manöövertööde tehnoloogia ja

pöörduti erinevate spetsialistide poole täiendavate meetmete leidmiseks. Järelevalvemenetluse

raames ametile laekunud materjalidest järelduvalt vastab tarvitusele võetud meetmete tulemu-

sena AS Ühinenud Depood tegevusest tuleneva ja Leete tn 12A välisterritooriumile leviv mü-

ra määruse nr 42 normidele. Terviseamet on riikliku järelevalve teostajana ära kasutanud kõik

seaduslikud võimalused asjakohaseks dialoogiks ning käitunud hea halduse tava kohaselt. I. X

kaebused ei sisalda uusi tõendeid ja põhjendusi, mis annaksid Terviseametile alust järeleval-

vemenetluse uuendamiseks.

6. X X esitas 10.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 01.06.2012 kaebuse täpsustu-

se, milles palus kohustada Terviseametit teostama eesmärgipäraseid tegevusi AS Ühinenud

Depood poolsete kohustuste rikkumise lõpetamiseks ning mõista Terviseametilt välja tegevu-

3-12-743

3(9)

setusega kaebajale tekitatud kahju kohtu poolt määratud õiglases summas. Kaebaja hinnangul

lahendas Terviseamet müraprobleemi formaalselt, mitte sisuliselt. Terviseametile saadetud

kirjas väitis AS Ühinenud Depood, et müra leevendavate vahenditena teostatakse talvisel pe-

rioodil rongide soojendamist elamutest kaugemal ning manöövertöid teostatakse teatud

ajagraafiku alusel; samuti saatis aktsiaselts Terviseametile müraprotokolli, mille järgi näitavad

mõõtmistulemused, et müra piirnorme ei ületata. Terviseamet ei oleks saanud aktsepteerida

AS Ühinenud Depood välja pakutud meetmeid, ilma nende tulemuslikkust kontrollimata.

Mõistetamatu on, kuidas saavutati uute mõõtmistega nii suured erinevused, võrreldes Füüsika

labori poolt varem teostatud mõõtmistulemustega. Kaebaja tellis akustikaspetsialist I. Kurelt

hinnangu müraprotokollile ning vastava ala spetsialist asus oma arvamuses seisukohale, et AS

Ühinenud Depood tellitud müramõõtmised on teostatud meetodil, millega on võimalik oluli-

selt vähendada veduritelt tuleneva madalsagedusliku müra taset ning näidata soovi korral mü-

rataset lubatud normi piires.

Terviseameti tegevus kaebaja tõstatud müraprobleemi lahendamisel ei ole olnud piisavalt tõ-

hus ega vastanud hea halduse nõuetele. Sisuliselt on AS-le Ühinenud Depood tehtud ettekirju-

tus müra normtasemele viimiseks endiselt täitmata. Seadus ei anna loetelu, mida Terviseamet

võib või ei või kohustada müraallika valdajal rakendama, kuid seda polegi vaja ning oluline

on, et meede oleks eesmärgipärane, probleemi sisuliselt lahendav ja samas pooli võimalikult

vähe kahjustav. Terviseamet oleks saanud aktsepteerida vaid selliseid meetmeid, mille täitmist

on võimalik lihtsalt kontrollida. Selliseks meetmeks oleks võinud olla nt müraseina ehitamine

elamupiirkonna ja raudtee vahele.

Müra ja saastatud õhu tõttu ei saa kaebaja oma kodu eesmärgipäraselt kasutada. Puudub ööra-

hu, kaebajal on unehäired ja isegi olmemüra on muutunud häirivaks. Kaebaja tervis on oluli-

selt halvenenud. Eramu on raskete rongide pidevast manööverdamisest rikutud ning lagedes

esinevad praod.

7. Terviseamet palus jätta kaebus rahuldamata. Mürauuringud teostas Leete tn piirkonnas

akrediteeritud ettevõte ELLE ning uuringust nähtub, et päeval mõjutab mürataset Tallinn-

Väike depoo, sellest läänes ja põhjas asuvad raudteed ning läänes asuv Cronimet Eesti Metall

OÜ metalli kokkuostu ala, samuti liiklusmüra; öösel on põhiliseks müratekitajaks liiklusmüra.

Erandiks on Tallinn-Väike depoo tegevusest tulenev müra perioodil, kui temperatuur langeb

alla -10 kraadi, sest siis toimub iga kahe tunni tagant 30 minutit mootorvagunite soojendamine

ning kui temperatuur langeb alla -20 kraadi, soojendatakse vaguneid iga 30 minuti järel kest-

vusega 30 minutit. Müra mõõdeti litsentsiga paketiga ning teostati seda vastavalt standardite-

le. Pakett vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nõuetele. Tegelikult on müra Lee-

te tänaval veel väiksem kui mõõtmisel tuvastati, sest mõõtmine teostati võimalikult suure hul-

ga vedurite soojendamisega arvestades, tegelikult soojendatakse maksimaalselt kahte DRJA

mootorvaguniga ühendatud koosseisu. Seega on arvestatud kõige halvema olukorraga, mis

võimalik, ning ka sel juhul ei ületanud müratase määrusega nr 42 kehtestatud mürataset. Ter-

viseametil ei ole põhjust kahelda akrediteeritud ettevõtte mürauuringus.

Augustist 2010 kuni septembrini 2012 on Terviseamet registreerinud ligi sada I. X kaebust,

mille menetlemisel tuvastati, et neis esitatud väited on kas tervikuna või osaliselt mittetõesed.

AS Ühinenud Depood kinnitas 08.12.2011 e-kirjas, et ei ole pärast ettekirjutuse täitmiseks

rakendatud meetmete tarvitusele võtmist muutnud tööde tehnoloogiat ning diiselrongi mootor

on olnud töös vaid teedel 101-104, mis ei ole häirinud läheduses elavaid elanikke. 03.08.2012

toimus kaebuste arutamiseks kohtumine, millel osalesid Terviseameti, AS Ühinenud Depood,

AS Edelaraudtee ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad, mille käigus märkis AS Ühinenud

Depood, et pärast igat kaebust on läbi viidud sisekontroll ja mõnikord on leitud, et tehtud on

ka inimlikke vigu, müra vähendamiseks on keelatud diiselrongide seismine enne pööranguid,

3-12-743

4(9)

mis asuvad elumajade läheduses, ning tulevikus plaanitakse vedurite sisse- ja väljasõit korral-

dada Tallinn-Väike jaama kaudu.

Vastustaja pole kaebajale kahju tekitanud. Ehitis peab vastama projekteerimisnormidele, mis

kaitsevad müra eest. Nende normidega oleks pidanud arvestama kaebaja eramu projekteerimi-

sel/ehitamisel. Elamu on ehitusjärgus ning kaebajal on võimalus ehitada see heliisolatsiooni

pidavana. Vastustaja ei näe, kuidas tema tegevuse/tegevusetuse tõttu võiks olla raskendatud

kaebajal oma kinnistu kasutamine ja valitsemine.

8. Tallinna Halduskohus jättis 19.03.2013 otsusega kaebuse rahuldamata.

Terviseameti hinnangul ei ületa kaebaja elukoha piirkonnas müra alates augustist 2010. a ette-

nähtud piirtasemeid. Seejuures tugineb Terviseamet AS Ühinenud Depood poolt edastatud

ELLE teostatud mürauuringute lõpparuandele, millest nähtub, et Tallinn-Väike depoos toimu-

vate tegevuste müra hajumist hinnati modelleerimise teel ning müraindikaatorite osas lähtuti

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42. Müra modelleerimise tulemustest järeldus, et

päevast tööstusettevõtetele määratud müra piirtaset (65 dB) ei ületata elamute välisfassaadidel

ka olukorras, kui arvestada depoo territooriumi 67 dB helivõimsusega müraallikana. Samuti

selgus, et xxxxxxxxxxx eluhoone fassaadil oli müratase kõrgeim (40,6 dB), kuid tööstusette-

võtetele määratud piirtaset (45 dB) ei ületatud öisel ajal ühelgi juhul. Seega pidas vastustaja

ühtlasi põhjendatuks vastava haldusmenetluse lõpetamist. Seonduvalt I. X kaebuste või pöör-

dumistega märkis Terviseamet oma 16.03.2012 vastuses, et enamik kaebuseid on olnud emot-

sionaalsed ja paljasõnalised ning ei sisaldanud tõendeid, mis oleksid andnud ametile alust jär-

jekordset menetlust alustada. Kohus lähtub eelnimetatud aruandest ja vastustaja seisukohast,

sest muud materjali, millest nähtuks või võiks ilmneda lubatud müranivoo ületamine, ei ole

haldusasja materjalide juurde esitatud. Kaebaja poolt lisatud akustikaspetsialisti arvamus

ELLE teostatud mürauuringute aruande seisukohti ümber ei lükka.

Tervisekaitseinspektsiooni 13.08.2008 ettekirjutusega kohustati AS Ühinenud Depood rahva-

tervise seaduse § 16 lg 1 p-st 3 lähtudes välja töötama ja rakendama Tallinn-Väike depoo ter-

ritooriumil meetmeid, mis viivad müratasemed depoo kontaktvööndis asuvate elamute välis-

territooriumil vastavusse määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemega, samuti kohustati

aktsiaseltsi teavitama tervisekaitsetalitust rakendatud müravastastest meetmetest ja efektiivsu-

sest, tuginedes kontrollmõõtmiste tulemuste protokollile. Terviseameti 16.03.2012 kirjast näh-

tub, et AS Ühinenud Depood on võtnud kasutusele ettekirjutuses nõutud vajalikud müravasta-

sed meetmed, mille efektiivsus leidis kinnitust ELLE 22.07.2010 mürauuringute lõpparuande-

ga. Haldusmenetluse uuendamise küsimuse lahendamiseks tegi Terviseamet 18.11.2011 AS-le

Ühinenud Depood täiendava järelepärimise, et selgitada, kas ettevõtte tehnoloogiat on vahe-

peal muudetud või on lisandunud uusi olulisi asjaolusid. Aktisaseltsi vastuse kohaselt ei olnud

aastatel 2010-2011 ettevõttes rakendatavat tehnoloogiat muudetud, millest järeldus, et depoo

tegevusest põhjustatud müra oli kooskõlas mürauuringute tulemusega ning õigusaktide alusel

kehtestatud normidega. Muude ja vastupidisele viitavate konkreetsete tõendite puudumisel

lähtus Terviseamet AS Ühinenud Depood kinnitusest ning seda ei saa haldusorganile ette hei-

ta.

Haldusasja materjalist ei nähtu, et Terviseamet oleks olnud I. X kaebuste lahendamisel tege-

vusetu. Ka pärast kaebuse esitamist on vastustaja teinud AS-le Ühinenud Depood järelepäri-

mise (16.07.2012) seonduvalt 7 kaebusega, mis olid kaebajalt laekunud ajavahemikul

03.06.2012-10.07.2012, ning nõudnud informatsiooni tööde tehnoloogia võimaliku muutmise

kohta. AS Ühinenud Depood 30.07.2012 vastusest nähtub, et Terviseameti teabenõude pinnalt

viidi läbi sisejuurdlus ning Terviseametit informeeriti üksikutest juhtumitest, mil toimusid

ettenägematutest tehnilistest riketest tingitud manööverdamised. Terviseametis toimus

3-12-743

5(9)

03.08.2012 nõupidamine AS Ühinenud Depood, AS Edelaraudtee ja Tehnilise Järelevalve

Ameti esindajate osalusel, mille käigus otsustati selgitada, kas xxxxxxxxxxxx elamu on ehita-

tud vastavalt ehitusstandarditele ja –normidele. Kaebaja on viidanud küll välisõhu kaitse sea-

duse (VÕKS) 8. ja 9. peatükist tulenevatele õigustele, kohustustele ja võimalustele, kuid hal-

dusasja materjalist ei nähtu, et neid ei oleks realiseeritud.

Halduskohus ei saa otseselt sekkuda VÕKS-st tulenevasse haldusorgani kaalutlusruumi järe-

levalve alase pädevuse realiseerimisel ega teha ettekirjutusi selles osas, kuidas järelevalve

alast pädevust täpselt teostada ja milliseid meetmeid seejuures rakendada. VÕKS §-st 137 ei

tulene Terviseametile kohustust vastavasisuliste kaebuste korral igal juhul ja alati mürataseme

kontrollmõõtmisi läbi viia. Pigem on tegemist ühe võimaliku variandiga ning üldjuhul on see

müraallika käitaja ülesanne. VÕKS § 130 lg-s 2 on sätestatud, et müra normtaseme ületamise

korral korraldab Terviseameti ettepanekul välisõhu müra kaardistamist või mürataseme hin-

damist müraallika käitaja oma kulul. VÕKS § 134 lg 1 p 1 kohaselt koostab välisõhu stratee-

gilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ning esitab kooskõlas-

tamiseks Terviseametile välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt

määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam. Vastustaja selgitas veel, et müra

mõõtmist võivad teha kõik akrediteeritud laboratooriumid ning asjast huvitatud isikud võivad

esitada mõõtmistulemused kontrollimiseks Terviseametile. Esialgu on vastustaja lähtunud

sellest, et ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis võiksid varasemad andmed ümber lükata. Tal-

linna strateegiline mürakaart on koostatud ja seda on 2012. a täiendatud (vt

www.terviseamet.ee). Järelevalve alast tegevust on võimalik alati tõhusamalt arendada, kuid

tõhusama tegutsemise võimalusest ei saa tuletada seniste toimingute õigusvastasust, kui ei ole

tuvastatud konkreetseid õigusvastasusele viitavaid asjaolusid. Eeltoodust lähtuvalt on Tervi-

seameti tegevus olnud kokkuvõttes õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. I. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada, leides, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, hinnanud

ebaõigesti tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja jäi kaebuses ja koh-

tumenetluses esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et kohus tõlgendas valesti

Terviseameti kohustusi tulenevalt VÕKS § 135 lg-st 1. Terviseametil on kohustus tegutseda

talle esitatud avalduse korral eesmärgiga tuvastada ise, kas rikkumine leidis aset või mitte,

ning rikkumise tuvastamise korral ka vastavalt tegutseda. Ainuüksi kaebaja kirjadele vasta-

mist ei saa pidada müraprobleemi lahendamisel sobivaks ja asjakohaseks tegevuseks.

Kohus leidis, et kaebaja esitatud eksperdi arvamus ei lükka ümber AS Ühinenud Depood poolt

tellitud müraprotokolli, kuid pole oma seisukohta põhjendanud. Kaebaja soovis kutsuda

kohtusse tunnistajatena arvamuse koostanud I. Kure, kes oleks tõendanud AS Ühinenud De-

pood tellitud müramõõtmiste vastuolu tegelike oludega, ja kaebaja naabri M. Namsi, kes oleks

tõendanud, et öösel toimub rongide manööverdamine; samuti soovis kaebaja esitada videosal-

vestisi selle kohta, et öösel on lastud korduvalt rongidel seistes töötada. Kohus jättis need taot-

lused rahuldamata, millega rikkus halduskohtumenetluse (HKMS) § 62 lg-t 1. Kohus rikkus

HKMS § 59 lg-t 3, kuna ei selgitanud kaebajale, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõen-

did on ebapiisavad ega teinud ettepanekut esitada täiendavad tõendid.

10. Terviseamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule esitatud

seisukohtade juurde ning lisades täiendavalt järgmist. Terviseamet saab lähtuda vaid kehtesta-

tud müranormidest ja mõõtmise metoodikatest ning ei tuvasta ega hinda isiku häiritust tema

emotsionaalsest seisundist tulenevalt. Antud piirkonnas on müramõõtmised teostatud akredi-

teeritud ettevõtte ELLE poolt. Veebilehel www.terviseamet.ee on nähtav Tallinna linna stra-

3-12-743

6(9)

teegiline mürakaart ning materjalidest nähtub, et kaebaja ei ela sugugi nii mürarohkel alal, mis

nõuaks eriliste müravastaste meetmete rakendamist. Kaebaja väited pidevast müranormide

ületamisest ja Terviseameti tegevusetusest järelevalve teostamisel on paljasõnalised ja põh-

jendamatud. Kaebaja tehtud lindistusi või isikute ütlusi, millel ei ole seost mürataseme mõõt-

misega, ei saa pidada tõenditeks. Vastustaja viitab veelkord ka sellele, et vastavalt ehitussea-

duse § 32 lg-le 2 peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba. Kaebaja elab kasutusloata poo-

leliolevas ehitises, mille kohta ei ole teada, kui ohtlik see on kaebaja elule ja tervisele ning

kuidas vastab ehitis projekteerimisnormide nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud ning menetlusnormide olulist rik-

kumist ringkonnakohus ei tuvastanud.

Kaebus on kohtule esitatud 18.04.2012, mistõttu saab kontrollida vastustaja tege-

vust/tegevusetust kaebaja müraprobleemidega seonduvate avalduste lahendamisel viidatud

kuupäeva seisuga ning menetlusosaliste esitatud hilisemat perioodi käsitlevad väited ja doku-

mendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjas pole vaidlust selle üle, et Tallinn-Väike de-

poo tegevusest müra tuleneb ning esinenud on ka öiseid manööverdamisi, kuid tunnistaja üt-

lustega ega videosalvestusega pole võimalik tõendada müra normtaseme ületamist, mistõttu ei

rikkunud kohus menetlusnormi, kui jättis kaebaja taotluse nimetatud tõendite kogumiseks

rahuldamata.

Kaebaja on esitanud hüvitamis- ja kohustamiskaebused. Hüvitamisnõude osas leiab kaebaja,

et Terviseamet on olnud tegevusetu Tallinn-Väike depoo territooriumil toimuvast diiselrongi-

de soojendamisest ja vedurite manööverdamisest johtuva müraprobleemi lahendamisel, mü-

rast tingitud unehäirete ja stressi tõttu on kaebaja tervis kahjustatud ja Terviseamet peab kae-

bajale hüvitama oma tegevusetusega tekitatud kahju. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata

mõlema nõude osas, leides, et vastustaja tegevus on olnud lõppkokkuvõttes õiguspärane.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale.

Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigi-

vastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 (õigusvastane tegu ning sellega isiku subjektiivsete õi-

guste rikkumine ja kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel,

esmaste õiguskaitsevahendite kohaldamise kohustus) ning mittevaralise kahju puhul veel

täiendavalt RVastS § 9 lg-s 1 (avaliku võimu kandja süü ja kannatanu oluliste õiguste rikku-

mine). Kuigi kaebuses viidatakse RVastS §-le 7, mis reguleerib varalise kahju hüvitamist,

selgitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et ta nõuab tervisekahjustusega tekitatud mittevarali-

se kahju hüvitamist. RVastS § 9 lõigete 1 ja 2 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võt-

mise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ja au või hea nime teotami-

se korral; kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü

vormi ja raskust. RVastS § 12 lg 1 näeb ette, et kannatanule on kahju hüvitama kohustatud

avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati ning tegevusetusega tekitatud kahju on

kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toi-

mingu sooritamata.

Põhjendatud pole kaebaja väide, et vastustaja oli tema avalduste lahendamisel tegevusetu või

ei tegutsenud eesmärgipäraselt ja hea halduse põhimõtte kohaselt. Haldusasja materjalidest

nähtub, et Terviseamet alustas I. X poolt alates 2006 esitatud avalduste alusel järelevalveme-

netlust seoses Tallinn-Väike depoo tegevusest tuleneva müraga; tellis akrediteeritud laborilt

müra mõõtmise ning tuvastades, et müratase ületab sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr

42 sätestatud piirnorme, tegi 13.08.2008 AS-le Ühinenud Depood ettekirjutuse rikkumise lõ-

3-12-743

7(9)

petamiseks ja müra piirnormidesse viimiseks, samuti kohustas äriühingut teavitama Tervi-

seametit rakendatud müravastastest meetmetest ja nende efektiivsusest (kontrollmõõtmiste

protokollile tuginevalt); Terviseamet kontrollis korduvalt ettekirjutuse täitmist ja määras kor-

duvalt sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest; ettekirjutuse täitmiseks muutis AS Ühine-

nud Depood diiselrongide hooldustehnoloogiat (rongide soojendamine toimub lähihoonete

välisfassaadidest kõige kaugematel depoo seisuteedel) ja võttis kasutusele uue manöövertööde

tehnoloogia (manöövervedur teostab töid ajavahemikul 9.30 kuni 14.30 varasema 8.00-20.00

asemel) ning esitas augustis 2010 müra leevendavate meetmete efektiivsust tõendava mü-

rauuringu, mille teostas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud ettevõte ELLE.

Kaebaja väited ei anna alust kahelda ELLE mürauuringu tulemuste usaldusväärsuses. Akusti-

kaspetsialist I. Kure arvamusega, milles leitakse, et ELLE mürauuring on oluliste puudustega,

ei saanud halduskohus ega saa ringkonnakohus arvestada, sest ei nähtu, et arvamuse koostaja

on sotsiaalministri määruse nr 42 lg-s 12 nimetatud vastavat erialast kompetentsust omav isik.

I. X on esitanud kaebusi ka pärast augustis 2010 järelevalvemenetluse lõpetamist, neis toodud

asjaolude kontrollimiseks on Terviseamet pöördunud korduvalt AS Ühinenud Depood poole

ka aastatel 2011-2012 ning selgitanud kaebajale viimati 16.03.2012 kirjas, mis asjaoludel tu-

leb kaebaja etteheiteid pidada põhjendamatuks. Seega ei ole vastustaja piirdunud pelgalt kae-

baja kirjadele vastamisega, vaid on ka sisuliselt probleemiga tegelenud. Eeltoodu alusel nõus-

tub ringkonnakohus halduskohtuga, et vastustaja polnud õigusvastaselt tegevusetu ning see

välistab kahjunõude rahuldamise. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi tervise kahjus-

tamise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada, peab kannatanu tõendama tervise-

kahjustuse tekkimise ning põhjusliku seose kahju ja õigusvastase teo vahel; samuti on riigi-

vastutusõiguses vastutuse üheks koosseisuliseks elemendiks kannatanu poolt esmaste õigus-

kaitsevahendite kasutamise kohustus, mis tähendab, et kannatanu ei tohi lasta endale õigus-

vastaselt kahju tekitada, vaid peab kaasa aitama tekkida võiva kahju ärahoidmisele ja tekkinud

kahju vähendamisele. Kauaaegse müra mõjul võivad olla mitmed kahjulikud meditsiinilised

tagajärjed, kuid kaebaja pole talle selliste tagajärgede tekkimist tõendanud. Kuna tervisekah-

justuse saab tekitada müra ning müraallika käitaja on käesoleval juhul AS Ühendatud Depood,

siis puudub ka põhjuslik seos Terviseameti väidetava tegevusetuse ja kaebaja väidetava kahju

vahel. Ehitise puhul saab välisõhus leviva müra vastu kaitsta ennast esmalt sellega, et ehitis

ehitatakse tugeva heliisolatsiooniga. Vastustaja on ehitisregistri andmetele tuginedes põhjen-

datult osundanud ka sellele, et Leete tn 12A elamul puudub kasutusluba (kaebaja selle vastu ei

vaidle), mistõttu pole teada, kui ohtlik on see kaebaja elule ja tervisele ja kuidas ehitis vastab

heliisolatsiooninõuetele (standard EVS 842:2003).

Teiseks palus kaebaja kohustada Terviseametit teostama eesmärgipäraseid tegevusi AS Ühi-

nenud Depood poolsete kohustuste rikkumiste lõpetamiseks, selgitades, et Tallinn-Väike de-

poo tegevusest johtuv müra on jätkuv, kuid vastustaja pole müramõõtmisi teostanud ega olu-

korra lahendamiseks midagi ette võtnud. Vastuseks kaebaja neile väidetele märgib ringkonna-

kohus, et kaebaja 2006-2007 avalduste põhjal AS Ühinenud Depood suhtes algatatud järele-

valvemenetlus lõppes ettekirjutuse täidetuks lugemisega, mille kohta väljastas Terviseamet

kaebajale 18.08.2010 vastava teate ja kaebaja pole järelevalvemenetluse lõpetamist vaidlusta-

nud. Seega saab kaebaja hilisemaid avaldusi käsitleda järelevalvemenetluse uuendamise taot-

lustena. Haldusmenetluse uuendamise alused on sätestatud HMS § 44 lg-s 1 ning norm on

kohaldatav ka menetlustoimingule. HMS § 44 eesmärk on reguleerida olukordi, kus haldusor-

ganil on menetluse uuendamise kohustus (taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti

andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; asjas ilmnevad uued olulised

tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; jõustunud kohtuotsusega on tuvasta-

tud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil

haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik

on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; jõustunud kohtuotsusega on tühistatud

3-12-743

8(9)

kohtuotsus, millel haldusakt põhines) ning muudel HMS § 44 lg-s 1 nimetamata alustel saab

haldusorgan menetluse uuendamise üle otsustada diskretsiooni kasutades (nt kui haldusorgan

leiab, et taotluses on toodud uued asjaolud, mis annavad aluse kord juba lõpetatud menetluse

uuesti jätkamiseks). Kaebusest nähtuvalt on kaebaja järelevalvemenetluse lõpetamise (august

2010) ja käesoleva kaebuse kohtusse esitamise (aprill 2012) vahelisel perioodil esitanud Ter-

viseametile 54 avaldust (s.h jaanuar-märts 2012 kokku 10 avaldust) ning saanud neile 12 vas-

tust, viimati 16.03.2012. Kõnealuseid kaebaja avaldusi ei ole kohtule esitatud, kuid kaebusest

ei nähtu, et neis oleks sisaldanud HMS § 44 lg-s 1 nimetatud menetluse uuendamise aluseid.

Seega oleks vastustajal tulnud hinnata HMS § 44 lg-s 1 märkimata aluste olemasolu. Vastusta-

ja 16.03.2012 vastuskirjas märgitust järelduvalt on kaebaja avalduste põhjal järelevalvemenet-

luse uuendamist kaalutud ning leitud, et menetluse uuendamist tingivaid uusi asjaolusid esita-

tud pole. Asja materjalide põhjal ei ole sellised asjaolud ka ringkonnakohtule äratuntavad.

Selleks ei saa olla kaebaja väide, et AS Ühinenud Depood poolt korraldatud ja ettevõtte ELLE

poolt teostatud müramõõtmise vastavus tegelikkusele on kaheldav ning vastustaja oleks pida-

nud ise mürataseme kontrollmõõtmisi teostama. VÕKS § 137 näeb ette, et kui Terviseamet on

teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtase-

me ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika käitaja. Viidatud normist ei tulene vastusta-

jale kohustust mürataseme kontrollmõõtmisi teha olukorras, kus mürauuringud on teostatud ja

pole alust kahelda uuringu usaldusvääruses.

Kaebaja on väitnud ka seda, et kuigi ettevõtja poolt ettekirjutuse täitmiseks tarvitusele võetud

meetmete efektiivsust kinnitava ELLE mürauuringu järgi ei toimu öisel ajal rongide manöö-

verdamisi ja liikumisi ning ronge soojendatakse vaid siis, kui õhutemperatuur langeb kümnest

miinuskraadist madalamale, siis tegelikult müravastaseid meetmeid ei järgita – manööverda-

takse ja väljuvaid ronge lastakse seista kaebaja kinnistu läheduses ning rongide soojendamine

toimub ka plusskraadide juures. Ringkonnakohus märgib veel kord, et saab käesoleva kohtu-

menetluse raames kontrollida vastustaja tegevust/tegevusetust kaebaja avalduste lahendamisel

vaid kaebuse kohtule esitamise kuupäeva seisuga; asja materjalidest ei nähtu, et viidatud tege-

vused, millega ELLE mürauuringu tegemisel ei arvestanud, oleks kontrollival perioodil leid-

nud tuvastamist. Kohtumaterjalide juures on AS Ühined Depood töötajate seletuskirjad rongi-

de manööverdamise ja soojendamise kohta 12.01.2012, 17.01.2012, 18.01.2012, 21.01.2012 ja

23.01.2012, milles kinnitatakse, et ei ole tehnoloogiat rikutud. Samas on kohtuasja materjalide

juures Terviseameti 16.07.2012 päring AS-le Ühinenud Depood, milles palutakse teavet selle

kohta, kas ettevõtte tööde tehnoloogiat on muudetud 3., 5., 6., 9., 10., 12., 20., 21. ja 24.-l juu-

nil ning 6. ja 10. juulil 2012. AS Ühinenud Depood 30.07.2012 vastuskirja kohaselt on nime-

tatud perioodil kolmel korral toimunud öiseid manöövreid veduritega (5., 6. ja 9. juuni), samu-

ti märgitakse, et „Tallinn-Väike depoo tehnoloogilises režiimis, mis on kinnitatud 02.01.2009,

nüanssides on seoses riigisisese diiselrongide sõidugraafiku ja rahvusvahelise sõidugraafiku

muudatustega tulnud mõjutusi rongide omal jõul liikumise aegadesse“. Viidatud vastusest

saab järeldada, et ettekirjutuse täitmiseks rakendatud meetmetest alati kinni ei peeta ning teh-

noloogilises režiimis on toimunud ka mingid mõjutused, millega ELLE mürauuringu koosta-

misel ei arvestanud. Ringkonnakohtu istungil avaldas kaebaja, et öised manööverdamised ja

rongide liikumised kestavad jätkuvalt. Neil asjaoludel ei saa väita, et tegemist on üksikute

rikkumistega ning ringkonnakohtu hinnangul oleks vastustajal piisavalt alust kaaluda järele-

valvemenetluse uuendamist. Rikkumise tuvastamise asjakohasteks tõenditeks saavad olla ka

kaebaja viidatud salvestised rongide liikumisest/manööverdamisest ajal, mil nad seda ettekir-

jutuse täitmiseks rakendatud meetme järgi teha ei tohiks. Ringkonnakohus viitab ka Riigikoh-

tu lahendile nr 3-3-1-44-10, milles selgitati, et isikul küll puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse järelevalvemenet-

luse algatamisel ja järelevalvemeetme rakendamisel, kuid isik, kelle õigusi võib kolmanda

3-12-743

9(9)

isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalveme-

netluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järe-

levalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema huve. Kaebaja on käesoleval juhul puudutatud

isikuks, kellel on õigus nõuda, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (tervise) kaitseks

ja otsustaks AS Ühinenud Depood tegevuse üle järelevalvemenetluse algatamise/uuendamise

küsimuse ilma kaalutlusvigadeta.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv 339,30

eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 eurot) kaebaja enda kanda. Kaebaja on

apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 265 eurot nõutava 250 euro asemel. Kaebaja poolt

vastava nõude esitamise korral tagastab ringkonnakohus enammakstud riigilõivu 15 eurot

eraldi määrusega (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8). Vastustaja pole menetluskulude taotlust esi-

tanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman