3-13-1891/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-1891 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-13-1891 Haldusasi G.Ji kaebus Keskkonnaameti menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm kohtistung 05.02.2014

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja G.J, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile

vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindajad Maret Vildak, Mareile Michelson, Maiu Paalots, nõustaja Ivar Omler

kaasatud haldusorgan Vihula Vallavalitsus, volitatud esindaja Margit Halop Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07. märts 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus täies ulatuses 2. Tunnistada õigusvastaseks Keskkonnaameti 02.08.2013 menetlustoiming (kiri nr V 6-5/13/17424-2). 3. Kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama Laine tn 13, Võsu kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise ning detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmise küsimust;

4. Välja mõista Keskkonnaametilt G.Ji kasuks kohtumenetluses kantud kulude katteks 15,00 eurot.

3-13-1891 2

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD 1. 11.09.2012 Vihula Vallavalitsuse korraldusega nr 888 algatati G.Ji taotlusel Võsul Laine tn 13 asuva kinnistu (registriosa 71031) detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli kinnistu jagamine, kruntidele ehitusõiguse seadmine, liikluskorralduse ja tehnosüsteemide lahendamine ning vajalike kitsenduste ja servituutide määramine.

1.2 Kuna Laine tn 13 kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, küsis Vihula Vallavalitus Keskkonnaameti Viru regiooni planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 3 järgset kooskõlastust detailplaneeringule ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 5 vastavat nõusolekut planeeringu kehtestamiseks.

1.3 02.08.2013 kirjaga nr V 6-5/13/17424-2 keeldus Keskkonnaamet detailplaneeringu kooskõlastuse ning planeeringu kehtestamiseks vajaliku nõusoleku andmisest.

1.4 11.09.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja G.Ji (edaspidi kaebaja) kaebus Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) menetlustoimingu Laine tn. 13, Võsu kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest ning detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks - kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama Laine tn 13, Võsu kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise ning detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmise küsimus.

1.5 08.10.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Kaebaja kinnitusel vastustaja keeldumine tingib kaebaja õigusi rikkuva haldusakti elik kohaliku omavalitsuse poolt otsuse tegemine, millega soovitud planeeringut ei kehtesta või kehtestatakse see soovitust erineval kujul. Kaebaja arvab, et vastustaja menetlustoiming on õigusvastane piisava ja kohase motiveeringu puudumise tõttu. Keeldumine kooskõlastada detailplaneeringut on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu kitsendus kaebaja omandiõiguse suhtes, mis on tehtud oluliste kaalutusvigadega. Vastustaja ei ole kaalutusotsuse tegemisel arvesse võtnud kaebaja huve ega õigusi. Arvestatud ei ole Lääne Viru maakonnaplaneeringust ja Vihula valla üldplaneeringust tulenevaid arenguvisioone ega kavandatava detailplaneeringu positiivseid mõjusid. Vastustaja on paljasõnaliselt viidanud keelule raiuda kinnistul kasvavaid puid, mistõttu ei ole keeldumine põhjendatud. Keeldumine on ebaproportsionaalne, arvestades Laine tn 13 kinnistu naabruses olevatel maa-aladel kavandatavaid tegevusi. Puudutatud huvide kaalumisel on tehtud õiguslikud vead, jättes olulised faktilised asjaolud arvesse võtmata.

3. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

3-13-1891 3

3.1 Vastustaja, teostades kaalutlust, on lähtunud kaebaja huvist jagada Laine tn 13 kinnistu läbi detailplaneeringu kolmeks elamumaa kinnistuks ja igale kinnistule püstitada elamu koos kõrvalhoonega. Vastustaja 02.08.2013 otsusest ja selle eelnenud kirjadest nähtuvad üheselt menetlustoimingu tegemise tagamaad. Vastustaja leiab, et arvestades menetlustoimingu põhjendamisele nõudeid, on vaidlustatud toiming piisavalt põhjendatud, vormivigadeta ning seetõttu formaalselt õiguspärane.

3.2 Vastustaja kohustus anda või mitte anda nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks tuleneb LKS-st ja lähtuvalt asjaolust, et detailplaneerimisega kavatsetakse kolme ehitusala, tuleb lähtuda ka Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ehitamist puudutavatest punktidest. Vastustajal on õigus mitte nõustuda detailplaneeringu kehtestamisega, kui see ei ole kooskõlas kaitse-eesmärkidega või kahjustab kaitstava loodusobjekti seisundit. Keskkonnaameti otsus mitte nõustuda detailplaneeringu kehtestamisega on tehtud seaduslikel alusel ja järgides seaduses sätestatud piire. 3.3 Vastustaja on lähtunud menetlustoimingu tegemisel lubatud kaalutlustest - looduskaitselisest kaalutlustest. Tuginetud on rahvuspargi pärandkultuurmaastiku kaitse vajadusele, mille sisuks on säilitada rahvuspargi metsad, kaitsta asula miljööd, asustusstruktuuri ning arhitektuuri. Menetlustoimingu tegemisel on järgitud õiguse üldpõhimõtteid. Vastustaja on pidanud põhjendatuks kinnistule ühe hoonestusala rajamist. Kõik kaitseala valitseja otsused on olnud õiguslikult järjepidevad. 3.4 Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud 02.08.2013 menetlustoiming ja sellele eelnenud kirjad on piisavalt motiveeritud ja sisaldavad asjakohased kaalutlusi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud kaalutlustega, ei anna alust väita, et otsus on põhjendamata. 3.5 Vastustaja leiab, et vaidlustatav menetlustoiming on nii formaalsel kui ka sisuliselt õiguspärane. 3.6 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

4. Kaasatud haldusorgani hinnangul on esitatud planeerimislahendus kooskõlas kehtiva õigusega ning puudub õiguslik alus nõuda antud planeeringu lahenduse muutmist põhilahenduste osas. Laine 13 Võsu kinnistu planeerimisettepanek, millega tehakse ettepanek moodustada kolm elamukrunti suurusega 1123 m2, 1200 m2 ja 1200 m2,vastab Vihula valla ehitusmääruse § 6 lg 2 p-le 5, mille kohaselt on kinnistu jagamine ehituskruntideks lubatud, kui jagamise tulemusel tekib minimaalselt 1000 m2 suurune krunt tiheasutusalal. Ettepanek on kooskõlas maa katastriüksuse sihtotstarbega. Ettepanek vastab Vihula valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioonile ning maakasutuse juhtfunktsiooni määramine on kooskõlastatud kaitseala valitsejaga. Haldusorgani kinnitusel planeeritavat ala ei loeta Metsanduse kohaselt metsamaaks. Ettepanek vastab maakonna tasandi planeeringu eesmärkidele. Antud planeerimislahendus arvestab avalikke huve, nähes ette eraldada Laine 13 kinnistust 81 m2 suurune maa-ala transpordimaaks, millega tagatakse nõuetekohane juurdepääs külgnevatele Laine 9 ja Laine tn 11 kinnistutele.

3-13-1891 4

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Haldusasja materjalidest nähtub, et 02.08.2013 kirjaga nr V 6-5/13/17424-2 keeldus (osaliselt) vastustaja detailplaneeringu kooskõlastuse ning planeeringu kehtestamiseks vajaliku nõusoleku andmisest.

6. Pooled arvavad üksmeelselt, et vastustaja 02.08.2013 kiri nr V 6-5/13/17424-2, millega ta keeldus detailplaneeringu kooskõlastuse ning planeeringu kehtestamiseks vajaliku nõusoleku andmisest, on menetlustoiming. Kohus nõustub menetlusosalistega, et vastustaja 02.08.2013 kiri nr V 6-5/13/17424-2 on menetlustoiming, mis on kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu kehtestamiseks siduv. (RKHKm asjas nr 3-3-1-1-10 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5).

7. Pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas vaidlustatud menetlustoiming vastab kehtestatud nõuetele.

8. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 107 lg 1 ja 2 kohaselt toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. HMS § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjaliku põhjendamist.

9. Vastustaja 02.08.2013 kiri nr V 6-5/13/17424-2 on menetlustoiming, mis on kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu kehtestamiseks siduv kooskõlas looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §14 lg-ga 5. Sellest tulenevalt nõusoleku andmisest keeldumisega riivatakse kaebaja põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 lg-st 2 tulenevat omandi vabalt kasutamise õigust.

Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-7-01 leidnud, et ehkki seadusandja on piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet.

11. Tulenevalt LKS § 14 lg-st 2 loodusobjekti valitseja (antud juhul vastustaja) ei kooskõlasta nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Nimetatud õigusnormist tulenevalt on vastustaja volitatud kaaluda nõusoleku andmist ehk kasutada diskretsiooni. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

12. Haldusasja materjalidest nähtub, et tegevuse piirkond paikneb Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, mis on rahvuspargi pärandkultuurmaastikuna säilitav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada LKS ning sellealusel Vabariigi Valitsuse poolt 03.06.1997 kehtestatud määruse nr 109 punkti 1 kehtestatud „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja“ (edaspidi kaitse-eeskiri) tingimustega. Kaitse-eeskirja punkt 2 kohaselt on Lahemaa rahvuspark loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvumiseks.

3-13-1891 5

13. Tuvastatud on, et detailplaneeringu kehtestamise ala sihtotstarve on 100 % elamumaa, kus kasvavad männid. Alates 11.06.2013 kuni 02.08.2013 toiminud vastustaja ja kaasatud haldusorgani vahelisest kirjavahetusest detailplaneeringu kooskõlastuse kohta nähtub, et kaalutlusõiguse eesmärgiks seadis vastustaja asjaolu, et Laine tn 13 kinnistu maa on metsamaa. Vastustaja jäi varem võetud seisukoha juurde ka vastuses kaebusele ja toimunud kohtuistungil.

14. Kohus vastustajaga ei nõustu. Vastavalt metsaseaduse (edaspidi MS) § 3 lg-le 1 mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. MS § 3 lg 3 kohaselt metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marjaja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puuja põõsaistandike maad. Eeltoodust nähtub, et seadus piisavalt selgelt välistab metsamaa definitsiooni kasutamist, kui tegemist on maaga, mida sihtotstarbe järgi loetakse elamumaaks. Laine 13 kinnistul puude olemasolu ei muuda ka elamumaad metsamaadeks kaitse-eeskirja p 31.9. mõttes. Tulenevalt kaitse-eeskirja p-st 31 metsamaaks loetakse maad selle sihtotstarbe järgi. Antud korral Laine tn 13 kinnistu maa sihtotstarve on elamumaa. Seega, kohtu arvates ei ole õige lähtuda Laine 13 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise otsustamisel piiranguvööndi metsade säilitamise eesmärgist (Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punktist 34).

15. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et seadusandja mõte ei olnud ehitamise täielik välistamine kaitseala piiranguvööndis, seda kinnitab ka kaitse-eeskirja p 31.1, mille kohaselt rahvuspargi valitsejal on õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel määratud muu hulgas ka elamumaa. Seega, nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks on kinnistu omaniku huvi üles kaalumine kaitse eesmärgi poolt. Kaebaja huvi on PS § 32 lg-st 2 tulenev omandi kasutamise õigus. Kaitse-eeskirja p 2 kohaselt Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

16. Kohus leiab, et vastustaja 02.08.2013 kirjas nr V 6-5/13/17424-2, aga samuti kirjades nr V 6-6/139251-2 ja 6-6/139251-6, ei ole piisavalt selgitanud, miks on kaitse-eesmärgid (maastikuilme säilitamine ja luitemetsa vähenemise ning killustumise vältimine) kaalukamad. Tuvastamata on kinnistul asuvate puude arv ja nende seisund ning ehitamisega seotud negatiivse mõju olulisus. Kaalutlused on tehtud tuginedes ehitamisele kui kahjulikule tegevusele, kuid arvestamata on jäetud ehitamise maht ja ehitise edaspidise kasutamise viis. Kohus on seisukohal, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused, et mitte anda kooskõlastust planeeringu kehtestamiseks. Järgides neid kaalutlusi, tuleks piiranguvööndis keelata igasugune ehitustegevus. Seda aga õigusaktid ei välista. Ka vastustaja ei välista kolme hoone rajamist, kuid leiab, et seda tuleb hoolikalt kaaluda (t.l 84).

17. Lähtudes eeltoodust, kohus tunnistab vastustaja 02.08.2013 menetlustoimingu (kiri nr V 6-5/13/17424-2) olulise kaalutlusvea tõttu õigusvastaseks ning kohustab vastustajat uuesti otsustama Laine tn 13, Võsu kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise ning detailplaneeringu kehtestamiseks nõusoleku andmise küsimust.

3-13-1891 6

Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Toimiku materjalidest nähtuvalt tasus kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (t.l. 36). Kaebaja palus jätta menetluskulud vastustaja kanda, kuid ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei takista siiski tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (RKHK m 3-3-1-32-13, p 13). Eeltoodu alusel mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks käesolevas haldusasjas kantud menetluskulude katteks 15 eurot.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/