2-13-14406/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-13-14406

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Marek Rammi vastu võlgnevuse

1366.91 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1366.91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

OÜ

Aktiva

Finants

(rk

10746479,

asukoht

A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

hageja esindaja: Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo,

jurist@julianus.ee);

kostja: Marek Rammi (ik 38909202739, elukoht XXX)

Menetlus

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Marek Rammi vastu.

2. Välja mõista Marek Rammilt OÜ Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-ga 24.01.2010

sõlmitud liitumislepingu nr 631516 ja 20.03.2010 sõlmitud liitumislepingu nr 631516

lisaks oleva järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevus 1 366 (üks tuhat

kolmsada kuuskümmend kuus) eurot ja 91 senti, millest põhivõlgnevus on 683.48 eurot

ja viivis on 683.43 eurot.

3. Jätta menetluskulud Marek Rammi kanda.

4. Välja mõista Marek Rammilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 300 (kolmsada)

eurot.

5. Välja mõista Marek Rammilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult 300 eurot

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul,

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

08.10.2013 esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagi Marek Rammi vastu. Hageja nõude

aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 24.01.2010 sõlmitud liitumisleping nr 631516 ja

20.03.2010 liitumislepingu nr 631516 lisana sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping,

millest tulenevad nõuded põhisummas 683.48 eurot (liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede

eest 545.42 eurot, järelmaksulepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus 138.06 eurot) loovutas

Elisa Eesti AS 03.10.2011 OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja

arvestab võlgnevuselt viiviseid vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutes

kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu

viimasest osamaksest kuni hagiavalduse koostamise päevani. Viivised kokku on 1067.96 eurot,

hageja vähendab viivise nõude 683.43 euroni.

10.01.2014 vastuses hagile palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejaga mingit lepingut sõlminud ega mingeid teenuseid tellinud,

ainuüksi võimaliku võlausaldajaga sõlmitud lepingu ja arvete väljatrükkimine ning esitamine

kohtule ei tõenda nõude olemasolu ja selle sissenõutavaks muutumist. Kostja leiab, et hageja ei

ole tõendanud nõude omandamist. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatisel ei ole

väidetava esialgse võlausaldaja seadusliku esindaja allkirja, mistõttu ei ole üldse kindel, kas nõue

on loovutatud ja millises ulatuses nõue loovutati. Kui hageja esitab tõendid nõude olemasolu

kohta, siis soovib ka kostja oma vastuväidet täiendada.

23.01.2014 vastuses esitas hageja kohtule 03.10.2011 nõuete loovutamise lepingu koos kostja

võlgnevuse kohta käiva väljavõttega lepingu lisaks olevast loovutatud nõuete nimekirjast.

29.01.2014 määrusega andis kohus kostjale hageja vastusele kirjalike seisukohtade esitamiseks

tähtaja kuni 21.02.2014. Kostja ei ole käesoleva ajani täiendavaid vastuväiteid esitanud.

Kumbki pool ei ole taotlenud enda ärakuulamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud vastuväiteid hageja nõude sisu kohta, loeb

kohus tuvastatuks, et poolte vahel puudub vaidlus kostja võlgnevuse osas Elisa Eesti AS-ga

sõlmitud 24.01.2010 liitumislepingu ja 20.03.2010 järelmaksuga müügilepingu alusel. Kohus

loeb hageja nimetatud asjaolud toimikus olevate järgmiste dokumentaalsete tõenditega

tõendatuks: 24.01.2010 liitumisleping nr 631516, 20.03.2010 liitumislepingu lisa (järelmaksuga

müügileping), 17.02.2010, 10.03.2010, 02.04.2010, 07.05.2010, 01.06.2010, 01.07.2010,

03.08.2010 ja 06.09.2010 mobiiliteenuste arved, Elisa Andmesideteenused AS teenuste

kasutamise üldtingimused (tl 14-46).

Elisa Eesti AS ja OÜ Aktiva Finants vahel on 03.10.2011 sõlmitud nõuete loovutamise leping ja

selle lisaks oleva nõuete nimekirjast (tl 64-72) tulenevalt on Elisa Eesti AS loovutanud hagejale

nõude kostja vastu summas 683.48 eurot koos kõigi võimalike tagatiste ja kõrvalkohustustega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja

võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg

1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohus mõistab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 24.01.2010 sõlmitud liitumislepingu nr

631516 ja 20.03.2010 liitumislepingu nr 631516 lisas sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga

müügilepingu alusel põhivõla 683.48 eurot ning võla tasumisega viivitamise tõttu viivise hageja

poolt vähendatud määras, so põhivõla ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3

alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot ning tasu õigusabi eest

415.43 eurot, kokku 565.43 eurot.

Lähtudes TsMS § 175 lg 1 kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja

mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete

nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud kokku 300 eurot, millest 150 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja

kulu. TsMS § 177 lg 2 alusel mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik