2-13-61051/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-61051 Tsiviilasi XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg 11. veebruar 2014.a Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku esindaja likvideerija XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Likvideerida XXXOÜ (likvideerimisel) ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. 3. XXXOÜ (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet. 4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet tema ülesannetest pärast XXXOÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist. 5. Määrata XXXOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX). 6. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks 1 200 eurot (sisaldab käibemaksu) ning tehtud kulutuste hüvituseks 65 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu ja kulud summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kanda OÜ XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. Hüvitada võlgniku vara arvelt ajutise halduri tasu ja kulud summas 868 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kanda OÜ XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX. 7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

2 Asjaolud XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 20.12.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli reklaamija disainivaldkond. Võlgnikul on kohustusi 26 406,23 euro ulatuses. Likviidne vara võlgnikul puudub, laekumata arvete saldo on 2 937,55 eurot, kuid nimetatud võlgnevuste sissenõudmine on ebatõenäoline. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on turusituatsioon ja äriline ebaõnnestumine. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

09.01.2014 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 659,25 euro ulatuses, kohustusi vähemalt 24 019,28 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2010.a lõpus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 000 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 65 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osas summas 868 eurot võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub tasu välja maksta OÜ-le XXX.

11.02.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning selgitas, et vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega.

12.02.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 12.02.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Võlgnikul on vara 659,25 euro väärtuses, kohustusi on 24 019,28 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a lõppu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

3 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 000 eurot (sisaldab käibemaksu) ning teostatud kulutuste hüvituseks 65 eurot (sisaldab käibemaksu). 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning ülejäänud osa võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub summad välja maksta OÜ-le XXX. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud.

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes bürooja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest. Ülejäänud osas, summas 868 eurot (sisaldab käibemaksu), kuulub hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Summad kanda OÜ XXX arveldusarvele.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku endise juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik