3-13-1857/49 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1857 Otsuse kuupäev 6. märts 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXX XXXX kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja isikuandmete avaldamise takistamata jätmisega Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – XXXX XXXXX Vastustaja – Prokuratuur Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 07.aprill 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XXXX XXXXX esitas 04.09.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri toimingud seoses sellega, et prokuratuur ei takistanud kaebaja nime avaldamist: 1) artiklis "Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda", mis ilmus ajalehes Postimees 28.12.2012; 2) artiklis "Kadunud neiu juhtum jõuab kohtusse", mis ilmus ajalehes Postimees 20.03.2013; 3) saates "Teadmata kadunud. Reili Huik", mis oli Kanal 2 eetris 27.12.2012.

2. Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrusega tagastati XXXX XXXXXi kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 09.10.2013. a määrus ning saadeti asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtusse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et antud tuvastuskaebuse puhul ei saa hilisemat kahju hüvitamise nõuet pidada seni kogutud materjalide alusel perspektiivituks.

2

3. Kaebaja esitas 24.11.2013 kaebuse täienduse. Lisaks esialgses kaebuses toodule leidis kaebaja, et prokuratuuri tegevus on õigusvastane ka selles, et prokuratuur ei takistanud kaebaja nime avaldamist: 1) artiklis „Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu vanaema: loodan siiani, et Reili on elus“, mis ilmus ajalehes SL Õhtuleht 02.01.2013; 2) saates „Seitsmesed uudised“, mis oli TV3 eetris 20.03.2013. Samuti palub kaebaja tuvastada prokuratuuri tegevuse õigusvastasus seoses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 81 lg 1 p-st 2 tuleneva aegumistähtaja rikkumisega ning seoses KrMS § 45 lg 2 p 3 rikkumisega, kuna kaebaja kaitsjat ei kutsutud läbirääkimistele, mis puudutasid karistust ja selle pikkust.

4. Tartu Halduskohtu 20.12.2013. a määrusega tagastati kaebus aegumistähtaja rikkumist ja ilma kaitsjata peetud läbirääkimisi puudutavate kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. Sama määrusega võeti kaebus menetlusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt kaebaja isikuandmete avaldamise takistamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Kaebuse kohaselt avaldati kaebaja poolt märgitud artiklites ja saadetes kaebaja eesja perekonnanimi enne avalikku kohtuistungit, enne otsuse tegemist või menetluse lõpetamist. Kaebaja hinnangul rikuti seega süütuse presumptsiooni ning teotati tema au ja hea nime. Prokuratuur ei takistanud kaebaja nime avaldamist enne kohtuistungit ega enne kohtuotsuse jõustumist. Prokuratuuri kohustus takistada kaebaja nime avaldamist tuleneb KrMS §-st 214. Lõuna Ringkonnaprokuratuur oleks pidanud reageerima koheselt tema kaebusele ning tagama tema õiguste kaitse ka juhul, kui ajalehes ilmunud artikkel või saade ei olnud eelnevalt prokuratuuriga kooskõlastatud ning ajalehel ja telekanalil puudus prokuratuuri luba kaebaja nime avaldamiseks. Kuna kaebaja õigused jäid prokuratuuri poolt kohtueelse menetluse jooksul kaitseta, siis kaebaja leiab, et tegemist on prokuratuuri poolt kaebaja õiguste diskrimineerimisega ja KrMS § 30 lg 1, 2 ja § 213 lg 1 sätete rikkumisega.

6. 23.09.2013. a avalduses (tl 30) selgitas kaebaja, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada, et prokuratuuri tegevuse tagajärjel rikuti kaebaja õigusi ning kohus seda otsusega kinnitaks. Kaebaja märgib, et kui halduskohtu poolt leiab tõendamist, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Toomas Liiva jättis kriminaalmenetluse käigus tema õigused kaitseta ja tagamata, siis võib see fakt muuta kohtuasjade nr 2-13-8183, 2-13-8185 ja 2-13-14004 lõpplahendeid kohtutes kaebaja kahjunõuete osas. Lisaks märgib kaebaja, et õigusvastasuse tuvastamine võimaldab esitada hiljem prokuratuuri vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kanal 2 saate, TV3 uudisloo, Õhtulehe artikli ning Postimehe 28.12.2012 artikli puhul ei ole vastustaja kohtueelse menetluse andmeid avaldanud. Samuti puudus vastustajal eelnev informatsioon nimetatud saadetes ja artiklites avaldatud sisu osas. Seega ei oleks ka printsiibis võimalik vastustajale ette heita kaebaja isikuandmete avaldamise takistamata jätmist või selle õigusvastasust. Isegi kui prokuratuur oleks olnud saate, uudisloo ja artikli sisust enne nende

3

avaldamist informeeritud, ei oleks prokuratuuril sellegipoolest pädevust nimetatud meedialugude avaldamise takistamiseks.

8. Postimehe 20.03.2013 artikliga seonduvalt ei avaldanud prokuratuur kaebaja isikuandmeid. Kaebaja isikuandmed olid juba eelnevalt 27.12.2012 Kanal 2 saates SA Kadunud esindaja poolt avaldatud. Vaatamata sellele, et prokuratuurile saadeti päev enne artikli avaldamist selle mustand, puudus prokuratuuril pädevus kaebuses osundatud asjaoludel takistada kaebaja isikuandmeid avalikustamast. Prokuratuur märgib kokkuvõtvalt, et kaebuses osundatud telesaates, artiklites ega uudisloos ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi väidetavat prokuratuuri poolt meediaväljaannetele avaldatud asjaolu, millest võiks järeldada, et prokuratuur on KrMS § 7 lg-1 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkudes käsitlenud kaebuse esitajat kuriteos süüdiolevana enne tema kohta jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust.

Kohtu põhjendused

9. XXXX XXXXX on vaidlustanud prokuratuuri tegevust viie episoodi osas: - 27.12.2012 Kanal 2 saade „Teadmata kadunud.Reili Huik.“ - 28.12.2012 ajalehes Postimees ilmunud artikkel „Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda“; - 02.01.2013 ajalehes SL Õhtuleht ilmunud arikkel „Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu vanaema: loodan siiani, et Reili on elus“; - 20.03.2013 ajalehes Postimees ilmunud artikkel „Kadunud neiu juhtum jõuab kohtusse“; - 20.03.2013 TV3 saade „Seitsmed uudised“.

10. Kaebaja märgib, et prokuratuur oleks pidanud takistama tema isikuandmete avalikustamist meedias kohtueelse menetluse ajal ehk enne kohtuistungit ja enne jõustunud kohtuotsust. Kaebaja delikaatsete isikuandmete avalikustamisega rikkus kaebaja väitel prokuratuur KrMS § 7, põhiseaduse (PS) § 17, § 22 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8 tulenevaid õigusi.

11. KrMS § 213 lg 1 sätestab, et prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. KrMS § 214 lg 1 kohaselt võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Vaidlust ei ole selles, et kõikides mainitud artiklites ja saadetes oli avaldatud kaebaja eesja perekonnanimi, mille avaldamist kaebaja loeb tema õigusi rikkuvaks, samuti kaebaja foto. Vaidlust ei ole selles, et neid kaebaja väidetavaid õigusi rikkuvaid andmeid ei ole avaldatud prokuratuuri enda poolt. Kaebus ongi esitatud põhjusel, et prokuratuur, olles teadlik artiklitest ja saadetest, ei takistanud kohtuliku eelmenetluse ajal ja selle käigus saadud andmete avaldamist. Seega on vaidluse all küsimus, kas prokuratuur oli kohustatud ja pädev takistama meediaväljaannetes kaebaja isikuandmete avaldamist, mis seostas kaebajat uuritava kuriteoga.

12. Ajaliselt esimesena on kaebaja vaidlustanud 27.12.2012 Kanal 2 saates kaebaja kohta andmete esitamise. Esitatud materjalide järgi selgub, et prokuratuurilt ei ole enne saadet mingit luba avaldamisele tuleva informatsiooni osas küsitud ega ka saatest ja selle sisust

4

informeeritud. Ka kaebaja märgib kaebuses, et ta usub, et see saade ei oleks selliselt ilma prokuratuuri teadmiseta ja loata eetrisse läinud. Samas nähtub ka, et selles saates ühtegi prokuratuuri töötajat ei esinenud, üheks esineks on olnud politseitöötaja, kes kaebaja nime ei avaldanud. Kaebaja kohta on andmeid avaldanud SA Kadunud esindaja, kuid tema esitas vastustaja väitel sihtasutuse enda poolt kogutud informatsiooni, mitte kohtueelse menetluse andmeid. Asjaolu, et prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks või võimalikuks Kanal 2 suhtes KrMS § 214 lg 3 kohaldamist ehk pole taotlenud keeldu rikkunu trahvimist, ei ole antud kaebuse puhul määrav, kuna see ei saanud enam mõjutada juba eetris olnud saadet ja selle sisu.

13. Ka 28.12.2012 ajalehes Postimees avaldatud artikli (tlk.11) puhul on kaebaja ise märkinud, et see artikkel ei olnud eelnevalt prokuratuuriga kooskõlastatud ning et AS-l Postimees puudus kaebaja nime avaldamiseks prokuratuuri poolne luba. Kaebaja on esitanud kohtule ajakirjaniku ja prokuratuuri pressinõuniku vahelise kirjavahetuse (tlk.9-10), millest nähtub, et ajakirjanik on soovinud saada prokuratuurilt vastust paarile küsimusele seoses XXXX XXXXXi kriminaalasjaga. Selles ajakirjaniku pöördumises on juba ajakirjaniku poolt kaebaja nimi välja toodud, samuti saab sellest kirjast järeldada, et ajakirjanikul on sõltumata kohtueelsest menetlusest artikli avaldamiseks vajalik informatsioon olemas. Samas ei nähtu ka, et ajakirjanik oleks prokuratuurile 28.12.2012 avaldatud artiklit siis edastanud ega selle avaldamiseks luba küsinud. Sisulise vastuse ajakirjaniku küsimustele on pressinõunik saatnud alles 18.03.2013, seega peale 28.12.2012 avaldatud artiklit. Kohtutoimikus on olemas ka ajalehes Postimees 28.12.2012 avaldatud artikkel, milles puuduvad andmed, kellelt saadud teabe alusel on artikkel kirjutatud.

14. Kaebuse täienduses on XXXX XXXXX palunud tunnistada õigusvastaseks prokuratuuri tegevus ka 02.01.2013 ajalehes SL Õhtuleht ilmunud artikli „Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu vanaema: loodan, et Reili on elus“ ilmumise mittetakistamises. Kaebaja märgib antud artikli puhul ainult seda, et artiklis andis intervjuu Reili vanaema ning et prokurör Toomas Liiva lasi rikkuda tunnistajal KrMS § 214 ja AvTS § 35 lg 1 sätteid ega võtnud midagi ette, et edaspidiseid rikkumisi takistada. Prokuratuuri vastuse kohaselt pöördus ajakirjanik prokuratuuri poole küsimusega, millal kriminaalasi kohtusse saadetakse ning et prokuratuur ei olnud artikli sisust eelnevalt teadlik.

15. Pikemalt on nii kaebaja kui vastustaja käsitlenud prokuratuuri tegevust/tegevusetust 20.03.2013 ajalehes Postimees ilmunud artikli „Kadunud neiu juhtum jõuab kohtusse“ avaldamisega seoses. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et ajakirjanik edastas enne artikli avaldamist artikli prokuratuurile. Nii on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik palunud 18.03.2013 kirjas võimalust tutvuda artikli mustandiga, samas kirjas on pressinõunik vastanud ka ajakirjaniku 18.12.2012 esitatud küsimustele ning andnud lühikese ülevaate kohtusse saadetavast kriminaalasjast, kaebaja nime samas välja toomata. Artikli mustand saadeti prokuratuurile 19.03.2013, so päev enne artikli ilmumist. Vaatamata sellele, et prokuratuuri käsutuses oli artikli mustand, milles oli välja toodud ka kaebaja eesja perekonnanimi, prokuratuur mingit keeldu artikli avaldamisele ei pannud. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks prokurör pidanud tagama kaebaja õiguste kaitse, keelates artiklis kaebaja eesja perekonnanime avaldamise enne kohtuistungit. Seega kaebaja seisukohalt rikuti kaebaja õigusi tema eesja perekonnanime avaldamisega, mitte muus osas artikli avaldamisega. Kaebaja märgib, et süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt peavad olema süütoes kahtlustatava andmed kaitstud.

5

Prokuratuur leiab antud artikli puhul, et prokuratuuril puudus pädevus kaebuses osundatud asjaoludel ajalehes kaebaja isikuandmete avalikustamise takistamiseks. Prokuratuur ei avaldanud kaebaja nime, vaid avaldas ajakirjanikule vaid seda, et kriminaalasjas süüdistatakse 45-aastast meest, kes kannab karistust vanglas teise kuriteo eest, samuti seda, et ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korral, sealhulgas ka seksuaalkuritegude eest. Kohtueelse menetluse andmete avaldamine oli avalikkuse huvides ning see ei riivanud ülemäära andmesubjekti õigusi. Prokuratuur oma vastuses märgib ka, et KrMS § 214 ei tulene prokuratuuri üldpädevust igal juhtumil otsustada andmete avaldamise lubatavuse üle. Olukorras, kus meediaväljaanne on iseseisvalt teada saanud kohtueelse menetluse andmeid, ei ole prokuratuuril võimalik artikli avaldamist takistada isegi juhul, kui prokuratuuri avaldatavast artiklist eelnevalt teavitatakse.

16. Kaebaja märgib, et kanalis TV3 20.03.2013 saates „Seitsmesed uudised“ andis intervjuu Reili ema enne avalikki kohtuistungit, kuigi ta oli eelnevalt andnud tunnistajana allkirja, et andmete avaldamine ilma prokuröri loata on keelatud. Ka selle saate puhul on vastustaja märkinud, et prokuratuuril puudus eelnev informatsioon saate ja selle sisu kohta.

17. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Ühesgi kaebaja poolt välja toodud artikli või saate puhul ei ole leidnud tuvastamist, et vastustaja oleks rikkunud KrMS § 214 tulenevaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et KrMS § 214 lg 1 annab prokuratuurile diskretsiooniõiguse otsustamaks, kas ja millised kohtuliku eeluurimise käigus saadud andmed võib avalda ja milliseid mitte. Samas KrMS § 214 lg 1 ei pane kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu mitte prokuratuurile, vaid sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt menetlusosalisele, kriminaalmenetluses osalevale muule isikule või menetlusvälisele isikule. Seega ei saa prokuratuur ka KrMS § 214 lg 1 nõudeid rikkuda. Selleks, et kohtueelse menetluse käigus saadud andmeid saaks avaldada, tuleb loa saamiseks pöörduda prokuratuuri poole. Prokuratuur, arvestades KrMS 214 lg 2 tingimusi, otsustab kohtueelse menetluse andmete avalikustamise võimalikkuse ja ulatuse. Seega ei saa KrMS § 214 lg 1 tõlgendada selliselt, et ühelgi juhul ei tohi enne süüdistuse esitamist või enne kohtuistungit või enne kohtulahendi jõustumist kohtueelses menetluses kogutud andmeid avaldada ning ekslik on kaebaja väide, et enne kohtuistungit ja enne jõustunud kohtuotsust on isikuandmete esitamine seadusega täielikult keelatud. Samas KrMS § 214 lg 1 käsitleb ainult kohtuliku eeluurimise käigus saadud andmete avaldamist, mitte aga ajakirjaniku enda või mõne muul viisil kogutud andmete avaldamist. Nagu märgitud, prokuratuur ei ole ise üheski kaebaja poolt välja toodud ajalehe artiklis või saates ise informatsiooni andnud ega meediale ka saadetud kirjades kordagi kaebaja eesega perekonna nime välja toonud. Peale ajalehes 20.03.2013 ilmunud artikli ei olnud vastustajale saadetud eelnevalt artikli mustandit või küsitud saate või artikli avaldamiseks luba. Seega ei saa vastustajale ka ette heita seda, et ta jättis takistamata kaebaja isikuandmete avaldamise nendes artiklites ja saadetes.

18. Ajalehes Postimees 20.03.2013 avaldatud artikli puhul, kus vastustajale oli eelnevalt artikli mustand saadetud, jääb kohus seisukohale, et vastustaja, jättes keelamata ajalehes artikli avaldamist, milles oli välja toodud kaebaja isikuandmed, ei rikkunud ka KrMS § 214 lg 2 p 4 nõudeid. KrMS § 214 lg 2 p 4 sätestab, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjektide huvides, kui see ülemäära ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 loeb delikaatseteks andmeteks

6

andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega ka kohtueelse menetluse andmeid on võimalik avaldada, kui kriminaalmenetluse või avalikkuse huvid kaaluvad üle andmesubjekti huvisid. See tähendab, et kui näiteks avalikkuse huvi kaalub üle andmesubjekti ehk süüdistatava huvid, ja andmete avaldamine ei kahjusta ülemäära süüdistatava õigusi, siis on prokuratuuril võimalik lubada ka kohtueelse menetluse andmeid avaldada, seda ka ajakirjanduses.

19. Kaebuse esitaja on 2013 aastal vaidlustanud kohtueelse menetluse andmete avaldamise õiguspärasust ajakirjanduses ja televisioonis ning esitanud kõikide kaebaja poolt märgitud väljaannete ja telekanalite vastu tsiviilmenetluses hagid kahju väljamõistmiseks (kohtuasjad nr 2-13-8183, nr 2-13-8185 ja nr 2-13-14004). Ühelgi juhul ei ole kohtud tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist, jõustunud on antud hetkeks kohtuotsus asjas nr 2-13-8185 (XXXX XXXXXi hagi AS Postimees vastu õigusvastase tegevuse kindlakstegemiseks ja 10 000 euro väljamõistmiseks), kus Tartu Ringkonnakohus jättis 16.12.2013 otsusega muutmata Tartu Maakohtu 31.07.2013 otsuse. Kohtud asusid seisukohale, et seadusest ei tulene keeldu avaldada massimeedias informatsiooni ja arvamusi jõustumata kohtulahendite kohta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-70-97. Artiklites avaldatu teadasaamise vastu on avalikkusel õigustatud huvi, mis kaalub antud asjas üles hageja isiklike õiguste rikkumise. Kohtud leidsid, et ajalehes Postimees nii 28.12.2012 kui 20.03.2013 avaldatud artiklite puhul ei ole kaebajat käsitletud süüdiolevana kirjeldatud teos, vaid teda üksnes süüdistatakse süüteo toimepanemises. Seega ei ole tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. Samuti leidsid kohtud, et ajalehe artiklite avaldamisega ei ole sekkutud ega mõjutatud tunnistajate ütlustesse ja kohtu tegevusse.

20. Kohus on seisukohal, et prokuratuur saab otsustada kohtueelses menetluses saadud andmete avaldamise võimalikkuse ainult juhul, kui prokuratuurilt luba taotletakse. Seadusest ei tulene, et prokuratuuril on õigus preventiivselt kontrollida ajakirjanduses või muus meedias avaldamisele tulenevate andmete allikaid ning puudub õigus reguleerida ajakirjanduse tegevust. Prokuratuuril on õigus ainult karistada KrMS § 214 lg 3 alusel kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikkunud isikuid, kuid ka siin on prokuratuurile antud õigus, mitte kohustus karistada andmeid avaldanuid. Lisaks peab halduskohus oluliseks vastustaja märkust, et prokuratuuri väidetavat õigusvastast tegevust/tegevusetust kohtueelse menetluse andmete avaldamise osas ei ole kriminaalasja menetluse raames õigusvastaseks tunnistatud, kuigi vastavasisulise kaebuse esitamist võimaldab KrMS § 228 sisalduv uurimiskaebemenetluse regulatsioon.

21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmiseks pooled taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik