3-13-599/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-599

Määruse kuupäev

6. märts 2014

Kohtunik Roby Koik

Menetlusosalised Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla

Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9.42, 16.9.45, 16.9.8 (9) ja 16.9.28 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 7. aprillini 2014. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati Tartu Vangla kodukord. Kodukorra punktiga 16.9 määrati kaupade kogused, mis on kinni peetavatel isikutel lubatud osta ühe ostukorraga. Punktides 16.9.1 kuni 16.9.46 on sätestatud kaupade koguselised piirangud kaubaartiklite lõikes.

04.03.2013 esitas Tartu Vangla kinnipeetav XXX Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaided kodukorra p-de 16.9.8, 16.9.28, 16.9.42 ja 16.9.45 kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Tartu Vangla tagastas vaided 07.03.2013, leides, et XXX puudub vaideõigus, kuna vaidlustatud punktid ei ole talle veel mõju avaldanud.

2. 15.03.2013 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla kodukorra punktide 16.9.42, 16.9.45, 16.9.8 (9) ja 16.9.28 tühistamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 28.03.2013 kohtumäärusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.

4. Tartu Halduskohtu 12.12.2013 määrusega jäeti kaebaja taotlus haldusasja lahendamiseks massmenetluses ja kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata.

Kaebuse nõue

5. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla 11.02.2013 kinnitatud Tartu vangla kodukorraga on karmistatud oluliselt kinnipeetavate suhtes rakendatavaid piiranguid. Kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt talle vaided tagastanud. Kuna kodukorra vaidlustatud punktid piiravad kaebaja õigusi tarbida talle vajalikke tööstuskaupu ja toiduaineid, on kaebajal õigus neid vaidlustada.

Vastustaja vastuväited

6. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, pöörduda halduskohtusse vaid seaduses sätestatud juhul.

Halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu selgelt, kuidas on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ning milles on rikkumine seisnenud. Kaebusest ei nähtu, millised tagajärjed on kaebajale saabunud, et oleks võimalik hinnata õiguste rikkumist. Raseerijate, patareide, kirjutusvahendite koguse piiramisel ei ole kaebaja välja toonud ühtegi tagajärge, mis oleksid temale kaasnenud. Olukorras, kus kaebajale ei ole vaidlustatud käskkirja punktidega kaasnenud ühtegi tagajärje, ei ole võimalik rääkida ka õiguste rikkumisest.

Riigikohus on oma 13.06.1997 otsuses nr 3-3-1-19-97 märkinud, et kohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik rikkumine. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut haldusakti õiguspärasusele.

Kohtu seisukoht

7. Kaebaja poolt vaidlustatud kodukord on käsitletav üldkorraldusena (HMS § 51 lg 2), kuna ta reguleerib õigussuhteid Tartu Vanglas, valdavalt seonduvalt kinnipeetavate õiguste ja kohustustega.

Pooled ei vaidle kinnipeetava poolt üldkorralduse vaidlustamise õiguse üle, kuid HKMS §

44 lg 1 tulenevast halduskohtumenetlusele omasest isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest, peab norm looma isikule subjektiivse õiguse ja seda normi peab olema rikutud. Kodukord loob kaebaja poolt vaidlustatavas osas kinnipeetavatele subjektiivseid õigusi seoses kauplusest teha lubatavate sisseostudega. Vaidluse lahendamiseks tuleb kontrollida, kas üldkorraldust on kaebaja suhtes kohaldamisel rikutud ja kas üldkorraldust ennast saab pidada kaebaja õigusi rikkuvaks.

8. Kodukorra punkt 16.9, mille alapunkte kaebaja vaidlustab reguleerib kinnipeetava sisseoste vanglas. Kodukorra punkt 16.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus, kuid mitte harvemini, kui kord kuus VangS § 48 lg 11 lubatud määras (s.o ühes kuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires).

9. Kodukord jõustus 01.03.2013. Kaebaja vaided on vanglas registreeritud 05.03.2013 (tl 7, 8, 9, 10). Seega ei ole kodukord kaebajale veel otsest mõju avaldanud, nagu vastustaja on õigustatult osundanud vaide tagastamise otsustuses (tl 6). Vaatamata sellele käsitleb kohus kaebaja väiteid õigusselguse mõttes sisuliselt, kuigi kohus loeb vastustaja poolt vaiete tagastamise õiguspäraseks ja kaebaja vastupidised väited alusetuteks.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et uus kodukord on varasemaga võrreldes vähemalt mingis osas rangem. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2012 kohtuotsuse 3-3-1-28-12 p 10 kohaselt võidakse varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisega riivata isikute põhiõigusi. Halduskohtu ülesandeks on tagada kohtulik kontroll isikute põhiõiguste piiramise õiguspärasuse üle täitevvõimu, s.o käesoleval juhul vangla poolt.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.

Vanglas kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu on sätestatud justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §‑s 641. Vastav volitus tuleneb VangS § 15 lg-st 3. VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg‑s 2 nimetatud tingimustele.

12. Kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja muuhulgas kodukorra p 16.9.9, kuid vaidemenetluse on kaebaja läbinud p 16.9.8 osas. Õiguse kohtusse pöördumiseks annab kinnipeetavale vaidemenetluse läbimine. Kohus käsitleb nendes punktides sätestatud piiranguid koos, kuna mõlemad punktid reguleerivad eri liiki piimatoodete ostmist, kuigi punkt 16.9.9 osas pole kaebajal otsest kaebeõigust seoses vaidemenetluse mitteläbimisega selle punkti osas.

13. Käesolevas asjas on seega vaidlustatud Tartu Vangla kodukord osas, milles punkt

16.9.8 kohaselt on lubatud osta 2,5 liitrit piimatooteid (sh kondenspiim); punkt 16.9.28 kohaselt on lubatud osta kas üks habemelõikurite komplekt või mehaanilinevõi elektripardel; punkt 16.9.42 kohaselt on lubatud osta 2 kirjutusvahendit; punkt 16.9.45 kohaselt on lubatud osta kaks AA patareid, AAA patareid.

14. Riigikohus on 25. oktoobri 2012 otsuses (p 10) selgitanud, et: „Varasemast rangema ja ulatuslikuma keelava regulatsiooni loomisel üldkodukorraldusega tuleb järgida volitusnormi eesmärki, erinevaid õiguspõhimõtteid ja kaalumisreegleid. Vangla direktori käskkirjaga kui üldkodukorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane, kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas täidetud koormava haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust.“

Seega on kodukord kaevatavas osas õiguspärane juhul, kui p-des 16.9.8(9), 16.9.28, 16.9.42, 16.9.45 esemed vastavad VangS § 15 lg-s 2 nimetatud tingimustele ja vastustaja on esemete keelamist olulisi asjaolusid ja kaalutlusi arvestades põhjendanud.

15. Võttes arvesse, et kodukorra kohaselt saab kinnipeetav Tartu Vanglas teha sisseoste reeglina kaks korda kuus, tuleb kodukord selles osas lugeda erinevate kinnipeetavate õigusi tunnustavate õiguspõhimõtetega kooskõlas olevaks, kuna kodukorra kehtestamise ajal nägi VSKE § 74 kinnipeetavale õiguse üks kord kuus sisseostude tegemiseks. Osundatut tuleb arvestada kõigi kaubaartiklite koguste puhul, mida kaebaja peab enda õigusi alusetult koormavaks, sest VSKE-s on kinnipeetavatele minimaalselt ettenähtud üks kord kuus sisseostude tegemise võimalus. Kuna kodukord annab kinnipeetavale õiguse sisseostude tegemiseks kaks korda kuus, siis kompenseerib see kaks korda kuus sisseostude tegemise võimalust kaubakoguste piiramisest tulenevat kinnipeetava õiguste võimalikku riivet. Eriti tähtis on see toiduainete ostmise võimaluste puhul seonduvalt nende reeglina lühiajalise säilivusajaga. Käesoleval juhul siis seonduvalt piimatoodetega.

Kohus märgib vastuseks kaebajale, et märgitud kaubakoguste puhul on vastustaja kohtu arvates põhjendatult lähtunud soetatavate kaupade mõistlikus koguses kasutamisest ühe kinnipeetava kohta, aga samuti põhjendatult toidukaupade hoiuvõimalusi vangla osakondades/sektsioonides.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kinnipeetavad on riigi ülalpidamisel, ei pea kinnipeetavatele toiduainete müümise võimalus asendama tavapärast toitlustamist. Seetõttu loeb kohus kuus kuni 5 liitri piimatoodete ja täiendavalt kuni kahe kilo koore, pudingi ja kohupiima ostmise võimaluse kuus igati mõistlikuks. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtul on põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibiv isik, kes elatub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära suurusest sissetulekust kuus (nimetatu on piirmääraks kinnipeetavale lubatavate ostude puhul), ei saa endale vaatamata riigi poolt tagatava toitlustamise puudumisele lubada kuus suuremas koguses piimatoodete ostmist, kui määras, mis on ettenähtud riigi ülalpidamisel olevale kinnipeetavale Tartu Vanglas. Kohus peab kaebaja väiteid seoses piimatoodete ostmise ebapiisava võimalusega vanglas seetõttu küünilisteks ja asjakohatuteks.

Kohus on seisukohal, et kahenädalaseks tarbimisperioodiks on meesterahvale piisav, kui ta saab osta ühe habemelõikurite komplekti ja mehaanilisevõi elektripardli. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et nn ühekordset habemelõikurit on võimalik kasutada raseerimiseks ainult üks kord. Lähtudes tavapärasest keelelisest tõlgendamisest, saab kohus aru, et ühekordne tähendab käesoleval juhul seda, et tegemist on ühekordsete teradega raseerijatega ja terad ei ole vahetatavad. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, et nende nn ühekordsete raseerijate näiteks kahekordsel kasutamisel tekiks kasutajale märkimisväärseid ebamugavusi, rääkimata kahjust inimese tervisele.

Kohus ei pea tõsiselt võetavaks kaebaja väidet, et kuus 4 kirjutusvahendi ostmise võimalus on ebapiisav või, et ebapiisavaks saaks lugeda patareide ostmise võimalust kodukorras sätestatud määras kui patareisid kasutatakse sihipäraselt nendes seadmetes, mida kinnipeetavad saavad üldse kambritesse taotleda. Puudub igasugune alus rääkida kirjavahetuse piiramisest või muust taolisest. Arvestades seda, et kinnipeetaval on kambris patareisid vajavate elektroonikaseadmete kasutamise võimalus suhteliselt piiratud, puudub igasugune alus rääkida ka põhiõiguste riivest seonduvalt patareidega, kuna vangla on selgitanud, et kaebaja hoiab patareidel töötavat raadiot laos mitte kambris.

16. Vaidlustatud üldkorraldus on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi kaebuses toodud motiividel. Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik