3-13-2465/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-2465 Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 20.09.2013 käskkirja nr 6-2/1185 ja 20.11.2013 vaideotsuse nr 1-1/448-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 6. märtsist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. aprill 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik A. Palmi 20.09.2013 käskkirjaga nr 6-2/1185 määrati kinnipeetav XXX distsiplinaarkaristuseks noomitus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-st

1 tuleneva kohustuse süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 22.08.2013 kella 11.45 paiku vahistatute ja süüdimõistetute (E-hoone) eluhoone kolmanda korruse vestlusruumis läbiotsimise ajal ei allunud XXX vanglateenistuse ametniku korraldusele sülitada ese suust välja ning anda see ametniku kätte.

2. 22.10.2013 esitas XXX käskkirja nr 6-2/1185 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla inspektorkontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi K. Heeringa poolt allkirjastatud 20.11.2013 vaideotsusega nr 1-11/448-2 rahuldamata.

3. 16.12.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.09.2013 käskkirja nr 6- 2/1185 ja 20.11.2013 vaideotsuse nr 1-11/448-2 tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus 06.01.2014 määrusega vabastas XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja leiab, et tema süü ametniku korralduse eiramises ei ole tõendatud ning distsiplinaarmenetluses on rikutud õiglase menetluse põhimõtet.

6. Kaebaja märgib, et läbiotsimist teostanud ametniku L. Saksi 22.08.2013 ettekande nr 2778 ja inspektor-kontaktisik A. Palmi 09.09.2013 distsiplinaarmenetluse algatamise teatise järgi seisnes tema distsiplinaarsüütegu selles, et läbiotsimisel avastati tema aluspükstes salvrätiku sisse pakitud tubakatoode, mille kaebaja peale ametniku korraldust see ära anda endale suhu pistis. Samas puudub distsiplinaarmenetluse materjalide juures eseme leidmise akt ja muud tõendid, et läbiotsimise käigus oleks kaebajalt tubakatooteid ära võetud või et kaebaja oleks neid tegelikult omanud. L. Saksi 13.09.2013 selgituse kohaselt ametnik üksnes järeldas, et salvräti sees on tubakatooted, kuna jalutuskäigult tagasi tulles pole midagi muud tuua kui tubakat. Seega on ütlused vastuolulised. Lisaks on käskkirjast nr 6-2/1185 välja jäetud asjaolud selle kohta, et tubakatooteid ei leitud. Süüdistuse äralangemisel aga oleks pidanud süüdistamise lõpetamise käskkirjas välja tooma, kuna see asjaolu omab tähtsust. Kaebaja leiab, et kuna temapoolset õigusrikkumist tubakatoodete omamises ei ole tuvastatud, siis puudus ka alus karistada kaebajat seaduslike korralduste eiramise eest.

7. Samuti heidab kaebaja ette, et distsiplinaarmenetluse käigus ei saanud ta oma õigusi täiel määral kaitsta, kuna distsiplinaarmenetluse protokollid esitati talle 19.09.2013 peale tööpäeva lõppu ja juba 20.09.2013 pidi kaebaja esitama enda selgitused ja vastuväited. Kõikidest menetlusdokumentidest kaebajale menetluse käigus koopiaid ei võimaldatud ning nende saamiseks oli ta sunnitud esitama teabenõude.

8. Kaebaja seab kahtluse alla ka asjaolu, kas inspektor-kontaktisikul üldse oli pädevus distsiplinaarmenetluse käskkirja allkirjastamiseks.

9. Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja poolt on rikutud õiglase menetluse põhimõtet ka vaidemenetluses, kuna vaidemenetluse tegelik läbiviija oli A. Palm, kes määras ka distsiplinaarkaristuse.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus.

11. Vastustaja arvates ei ole õige kaebaja arusaam, et teda on alusetult korraldusele allumatuse eest karistatud, kuna juhul, kui läbiotsimisel ei ole tuvastatud kinnipeetaval keelatud eseme omamine ei saagi temale seaduslikke korraldusi anda. VangS § 67 p-st 1 ja § 68 lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ametnikul õigus anda kinnipeetavale korraldusi läbiotsimise teostamise ajal ka siis, kui kinnipeetavalt ei ole veel keelatud eset leitud või selle olemasolu ei ole ametnikule ilmselge. Läbiotsimise käigus antud korraldus mõne eseme või kehaosa ettenäitamiseks või vanglateenistuse ametnikule üleandmiseks, et oleks võimalik teostada selle läbiotsimist, on seaduslik ning kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik. Läbiotsimise teostamisel tekkis valvuri kahtlus, et XXX aluspükste värvli vahel olevasse salvrätt võib olla peidetud tubakas ning seetõttu andis ta XXX korralduse salvrätt ära anda. Kuna menetluse käigus kaebajal keelatud esemete omamine tõendamist ei leidnud ja kaebajat selle eest distsiplinaarkorras ei karistatud, siis ei puutu kaebaja väited, mis puudutavad keelatud eseme omamist või mitteomamist vaidlustatud käskkirjas kajastamise või kajastamata jätmise osas asjasse, kuna see ei riku kaebaja õigusi ega mõjuta käskkirja õiguspärasust.

12. Kuna kaebaja ei väida, et tema kaitseõiguste rikkumine seisnes menetlusdokumentidest enne teabenõude esitamist koopiate mittesaamises, milleks vastustajal kohustus puudus, siis ei ole vastustaja kaebaja kaitseõigusi distsiplinaarmenetluses rikkunud, sest haldusmenetluse seaduse kohaselt peabki isik dokumentide saamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõude esitama. Seejuures ei ole kaebaja pidanud vajalikuks avaldada, kuidas tema kaitseõigus ikkagi rikutud sai, kuna kaebaja kinnitab ise, et sai dokumentidega tutvuda 24 tundi. Mis temale selle aja jooksul arusaamatuks jäi või millise toimingu tegemiseks ta rohkem aega vajas, kaebusest ei nähtu. Seega on kaitseõiguse rikkumine kaebaja paljasõnaline väide, mille reaalsed tagajärjed kaebaja jaoks puudusid.

13. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 8 lg-st 2, VangS § 11 lg-st 41, VangS § 1051 lg 2 p-st 2 ja VSkE § 12 lg-st 21 lähtuvalt on inspektor-kontaktisiku poolt kinnipeetava distsiplinaarkaristuse käskkirja peale esitatud vaide läbivaatajamise ning selle kohta otsustuse tegemise õigus ja pädevus üksusejuhil. Pädevusreeglid näitavad isikule seda, kes täidesaatva võimu struktuuris tema suhtes tehtud otsustuse eest vastutab. Kuna kaebaja esitatud vaide otsusele on allakirjutanud üksusejuhi ülesannetes olev isik, siis sõltumata sellest, kes on kaebaja vaide kohta tehtud otsustuse ette valmistanud, on otsustus tema vaide rahuldamata jätmise kohta teinud selleks õigust ning pädevust omav isik, kes otsustuse õigsuse eest ka vastutab. Seega ei ole kaebaja õigusi tema vaide menetlemisel rikutud ning kaebaja toodud põhjendused ei ole vaideotsuse tühistamise aluseks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

14. Kohus on seisukohal, et XXX kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Kaebusest nähtuvalt peab XXX käskkirja nr 6-2/1185 õigusvastaseks eelkõige põhjusel, et salvrätt on iseenesest vanglas kinnipeetavale lubatud ese ning kuna tubakatoodete omamise fakt salvräti sees ei ole tõendamist leidnud, siis puudus üldse alus kaebajale seaduslike korralduste andmiseks ja seetõttu puudus ka alus kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks. Kohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu.

Käskkirjaga nr 6-2/1185 karistati XXX noomitusega põhjusel, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele sülitada ese suust välja ning anda see ametniku kätte (tlk 20). Esialgses kaebuses (tlk 1-4) kaebaja iseenesest ei väida, et intsidenti salvrätiga üldse aset ei leidnud, vaid tugineb sellele, et keelatud esemete omamine ei leidnud tõendamist. Kaebuse täienduses (tlk 41) märgib XXX, et tema arvates on absurdne väita, nagu ta oleks midagi peitnud ning sigaretid alla neelanud. Vanglale esitatud vaides on kaebaja samas märkinud, et omas küll salvrätikuid, mis olid püksikummi vahel (tlk 16 pöördel). Halduskohus saab asja materjalidest teha järelduse, et kaebaja enda ütlused on vastuolulised ning ta üritab jätta muljet, et temale ei ole korraldust aluspükstesse peidetud salvräti äraandmiseks üldse antud. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vastaspoole ametnik oleks intsidendi osas andnud vastuolulisi ütlusi või et intsidenti ei oleks üldse aset leidnud. Käskkirja 6-2/1185 õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kas tubaka omamine tegelikult tõendamist leidis või mitte, kuna kaebajat ei karistatudki keelatud esemete omamise eest, vaid karistus määrati põhjusel, et kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega ei või kinnipeetav keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Antud juhul vangalaametniku korralduse suhtes HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid ei esine. Kuna läbiotsimise teostamisel tekkis valvuril kahtlus, et XXX oleva salvräti sisse võib olla peidetud tubakas, siis oli kohtu hinnangul õigustatud korraldus see salvrätt ära anda.

16. Lisaks leiab kaebaja, et käskkiri on õigusvastane ka põhjusel, et talle ei võimaldatud menetluse käigus koopiaid kõikidest menetlusdokumentidest ning nende saamiseks oli ta sunnitud esitama teabenõude.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumi tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. HMS § 37 lg 3 kohaselt toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. HMS § 37 lg 4 sätestab, et dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Seega nõustub kohus vastustajaga, et dokumentide saamiseks pidigi kaebaja avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõude esitama ning sellega tema õigusi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei rikutud.

17. Kaebaja arvates rikuti ka tema kaitseõigust ja seda sellega, et peale distsiplinaarmenetluse materjalide saamist anti talle liiga lühike aeg oma selgituste ja vastuväidete esitamiseks.

Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud 19.09.2013 inspektor-kontaktisik A. Palmi poolt, milles on tutvustaja märge selle kohta, et kaebaja keeldus tutvumise osas allkirja andmast (tlk 22 pöördel). Kaebusest ei nähtu, millised toimingud konkreetselt kaebajal sellest väidetavalt liiga lühikesest tähtajast tulenevalt tegemata jäid või kuidas oleks täiendava aja andmine menetluse tulemust muuta võinud. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine tõendatud ning tema sellekohased väited on paljasõnalised ega saa kaasa tuua käskkirja nr 6-2/1185 tühistamist.

18. Kaebaja väidab, et vaidemenetluses rikuti õiglase menetluse norme, kuna karistuse määraja ja vaidemenetluse läbiviija oli sama isik. Lisaks on kaebaja tõstatanud küsimuse, kas distsiplinaarkaristuse on määranud selleks õigust omav isik.

HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorgani siseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 17 lg 1 kohaselt inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus muuhulgas VangS § 64 lõike 4 alusel. Viimatinimetatud sätte esimese lause kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Vanglateenistusse kuuluvad VangS § 1051 lg 2 p 2 kohaselt vanglad. VangS § 11 lg 41 teine lause sätestab, et vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaide. VSkE § 12 lg 21 sätestab, et üksusejuht vaatab läbi vaide, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale.

Seega eelnevalt väljatoodud sätetest tulenevalt oli inspektor-kontaktisik pädev allkirjastama käskkirja nr 6-2/1185 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta.

Vaideotsuse osas kaebaja ei väida, et selle oleks allkirjastanud selleks õigust mitteomav isik, vaid ei pea õigeks, et sama isik, kes on määranud temale distsiplinaarkaristuse, on olnud ka tema vaide kohta tehtud otsuse koostaja. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole vaidemenetluse raames rikutud. Otsustuse õigsuse eest vastutab selle allkirjastaja ning kuna antud juhul on vaideotsuse nr 1-11/448-2 allkirjastanud inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes

K. Heering, kellel on selleks pädevus, siis ei oma tähtsust asjaolu, kes vaidemenetluse materjalid ette valmistas.

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 20.09.2013 käskkiri nr 6-2/1185 ja 20.11.2013 vaideotsus nr 1-1/448-2 on õiguspärased ja antud menetlusreegleid järgides ning puudub alus nende tühistamiseks.

20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik