2-13-54084/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-13-54084

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2014. a xxxxx Tsiviilasja number 2-13-54084 Tsiviilasi

O. P. hagi P. 3278,43 euro väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. P. (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: J. xxxxxxx, xxxxx) Hageja seaduslik esindaja - K. M. : P. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxx-xx, xxxxx / xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx) Tsiviilasja hind 3278,43 eurot Kirjalik eelmenetlus 5. märts 2014. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada Välja mõista P. -u xxxxx M. 3278 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 43 senti, sealhulgas perioodil 2011. a november – 2013. a oktoober tekkinud korteriomandi (xxxxx, xxxxxxxxx-xx) haldusja kommunaalteenuste võla katteks 2184,08 eurot ning viivise (seisuga 02.12.2013. a) katteks 1094,34 eurot.

2. Jätta menetluskulud P. .

3. Välja mõista P. -u xxxxx M. 250 (kakssada viiskümmend) eurot menetluskulu katteks.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kantselei kaudu 05.03.2014. a kell 16.

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

2-13-54084

2 (4) päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

xxxxx kohtumajale 15.11.2013 esitatud ja 02.12.2013 täiendatud hagiavalduse järgi kuulub Üllar Pillele (kostja) korteriomand (asukohaga xxxxx, xxxxxxxxx-xx, üldpinnaga 52,7 m2). Korteriomanikud on sõlminud korteriomandite valitsemiseks lepingu OÜ-ga xxxxx M. ). Kostja on kasutanud hageja poolt osutatud haldusja kommunaalteenuseid (küte, vesi, prügivedu, elamu haldamine), kuid jätnud nende eest tasumata. Kostja haldusja kommunaalteenuste võlg ajavahemikus november 2011 – oktoober 2012 on kokku 2184,08 eurot. Peale selle pidi kostja lepingu p 6.2 alusel tasuma kohustuse täitmisega viivitamise korral hagejale viivist 0,07% päevas. Kostja viivisvõlgnevus hagiavalduse esitamise ajal oli kokku 1094,35 eurot.

Kuna kostja korteriomanikuna ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt korteriomandi haldusja kommunaalteenuste võla eest 2184,08 euro ning viivise eest 1094,34 euro väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjatelt menetluskulu, s.o tasutud riigilõivu – 250 euro – väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 31.01.2014. a (tl 39), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul (tl 38) hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 23-24).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

2-13-54084

3 (4) Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud talle isiklikult 31.01.2014 (tl 39).

TsMS § 312 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.

Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja

407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

28. veebruariks 2014) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine praegusel juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

11.04.2011. a sõlmitud korteriomandite valitsemise lepingu p-de 4.7 ja 6.2 kohaselt pidi korteriomanik tasuma haldusja kommunaalteenuste eest hagejale hiljemalt arve esitamise kuu viimaseks kuupäevaks ning arve mitteõigeaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,07%.

Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (võla ja viivise arvestus - tl 5 ning korteriomandite valitsemise leping – tl 17-21) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 76 lg 1;

82 lg 2; 108 lg 1 ja 113 lg 1 ning KOS § 13 lg 1 järgi. Seega tuleb kostja hageja kasuks välja mõista korteriomandi (xxxxx, xxxxxxxxx-xx) haldusja kommunaalteenuste võlg perioodi 2011. a november – 2013. a oktoober eest 2184,08 eurot VÕS §-de 76 lg 1; 108 lg 1 ja KOS § 13 lg 1 alusel ning viivis (seisuga 02.12.2013. a) 1094,34 eurot VÕS §-de 82 lg 2; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 3278,43 eurot.

2-13-54084

4 (4) TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, milles on taotlenud kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 250 euro – väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu – riigilõivu katteks 250 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik