2-08-57859/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-57859

Tsiviilasi

Eeri Savimägi hagi Kaja Õunap vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 määrus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eeri Savimägi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Eeri Savimägi (IK: XXX),

lepinguline esindaja Vello Luik;

Vastustaja (kostja): Kaja Õunap (endine Noobel) (IK: XXX),

lepinguline esindaja Terje Mikk

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a määrus

osaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega määrata Eeri Savimägi poolt Kaja

Õunap’ile

hüvitamisele

kuuluvate

menetluskulude

suuruseks kokku 537,99 eurot.

2. Lugeda kohtumääruse p 2 sõnastatuks järgmiselt:

„2. Mõista välja Eeri Savimägi’lt Kaja Õunap’i kasuks

537,99 eurot (viissada kolmkümmend seitse eurot ja

üheksakümmend üheksa senti) menetluskulude katteks.“

3. Rahuldada Eeri Savimägi määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Eeri Savimägi (hageja) esitas kohtule hagiavalduse Kaja Õunap (endise nimega Noobel;

menetluses kostja) vastu kahju 15 600 kr hüvitamise nõudes. Tartu Maakohtu 15.02.2010

otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2010. otsusega tühistati

maakohtu otsus ja saadeti asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohtu

05.09.2011 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu

Ringkonnakohus 25.06.2012 otsusega jättis E. Savimägi apellatsioonikaebuse rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 05.09.2011 otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

E. Savimägi kanda. Riigikohus oma 26.11.2012 kohtumäärusega jättis kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud E. Savimägi kanda. Tartu

Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 26.11.2012

kohtumäärusega.

Kostja volitatud esindaja Terje Mikk esitas 14.12.2012 kohtule menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks tsiviilasjas kostja

juriidilise nõustamise kulud summas 724,30 eurot ja küttekulud summas 26,06 eurot, kokku

750,36 eurot.

2. Hageja vaidles kostja taotlusele osaliselt vastu. Kostja esindajaks on olnud Terje Mikk,

kuid arved õigusteenuse osutamise eest on esitanud OÜ Kaidix. OÜ-le Kaidix tasutud

summade näol ei ole tegemist käesoleva tsiviilasjaga seotud kuludega ja puudub alus nende

väljamõistmiseks hagejalt. Kostja on andnud Terje Mikule volitused tema esindamiseks Tartu

Ringkonnakohtus 11.10.2010 ja 05.06.2012.a, mistõttu on aktsepteeritav ainult OÜ Kaidix

arve nr 48 05.06.2012 summas 122,50 eurot.

Lisaks sellele on kostja poolt esitatud arved ülemäära suured ega vasta tegelikult vajalikule

õigusabi mahule. Juhul, kui kohus peab võimalikuks mingis osas menetluskulusid välja

mõista, palus hageja arvestada asjaolu, et hageja on taotlenud kassatsioonikaebuse esitamisel

menetlusabi ja Riigikohus on taotluse rahuldanud, võimaldades kassatsioonikautsjoni tasumist

osade kaupa. Seega, juhul, kui kohus menetluskulusid välja mõistab, palub hageja, et tal

võimaldataks menetluskulusid tasuda osade kaupa kahe aasta jooksul.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. märtsi 2013 määrusega K. Õunapi avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis E. Savimägilt K. Õunapi kasuks välja 607

(kuussada seitse) eurot 99 senti.

Määruse põhjenduste kohaselt on kütusekulu summas 26,06 eurot TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144

p-i 2 alusel menetluskulu. Menetlusosaliste lepingulise esindaja kulud on TsMS § 138 lg 1 ja

§ 144 p 1 kohaselt menetluskulud. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137

„Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“

§ 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3200 eurot sissenõutava kulu maksimaalseks

suuruseks 1600 eurot. Kuna menetlus asjas on toimunud ja kulud tehtud enne 01.01.2013, siis

lähtub kohus siiski TsMS § 175 lg 1 sõnastusest kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud

redaktsioonis.

Kostja lepingulise esindaja menetluskulude arvestuse aluseks on õigusabiteenuse osutamiseks

kulunud aeg (tundide arv) ja tunnitasu. Kostja on ostnud selle vaidluse lahendamiseks

õigusabiteenust OÜ-st Kaidix, kus talle õigusteenust osutas Terje Mikk. Kostjale on osutatud

õigusabiteenust esimese astme kohtus kohtu arvutuste järgi 16 tunni ja 19 minuti ulatuses ja

teise astme kohtus 3 tunni ja 25 minuti ulatuses, millele lisandub sõiduaeg 2 tunni ulatuses.

Kokku on osutatud õigusabiteenust 21 tunni ja 44 minuti ulatuses. Õigusabiteenusele kulunud

aeg ei ole kogu ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja on esitanud kohtule

tõendina arved õigusteenuse osutamise eest tasu saamiseks ning menetluskulude nimekirja,

millel on märgitud lühidalt tehtud töö ja tööks kulunud aeg. Kohus hindab õigusteenuse

osutamisele kulunud aega väljundi järgi, mis on jõudnud kohtuasja toimikusse. Arvetel nr 67

(191,73 eurot), nr 102 (32 eurot), nr 134 (127,82 eurot) ja nr 48 (122,50 eurot) esitatud tehtud

töö ajamaht on olnud põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on kulutatud aeg olnud

proportsionaalne selle aja jooksul tehtud töö mahuga – kirjalike vastuste sisu ja õigusliku

keerukusega ja kohtuistungitel kulunud ajaga kohtuistungi protokolli järgi. Põhjendatud

tööajamaht nelja arve peale kokku kohtu arvutuste järgi on 14 tundi ja 14 minutit.

Arvel nr 36 on põhjendatud ajakulu kahe tunni ulatuses. Põhjendatud on 25.01.2010 Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja istung 11.00-12.40 1,5 tunni ulatuses. Osaliselt põhjendamatu on

20.05.2010 vastus Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonikaebusele 2 tunni ulatuses.

Vastus (tl. 47-49, I köide) on praktiliselt samasugune, kui vastus apellatsioonikaebusele.

Seega on mõistlik aeg vastuse koostamiseks maksimaalselt 0,5 tundi.

Arvel nr 73 on põhjendatud ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Põhjendatud on 07.02.2011 vastuse

koostamine Tartu Maakohtule 1 tunni ulatuses ja 11.04.2011 kompromissettepaneku

edastamine ja seisukoht menetluse jätkamiseks 0,5 tunni ulatuses. 10.08.2011 Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja istung 14.17-16.50 2,5 tunni ulatuses ei lugenud kohus põhjendatuks.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl. 8-10, II köide) kostja esindaja kohtuistungil ei

viibinud. Nimetatud asjaolu teab kinnitada ka asja menetlenud kohtunik, mistõttu ei ole

põhjendatud esindaja tasu sellel kohtuistungil esindamise eest välja mõista.

Eelneva põhjal arvestas kohus käesolevas tsiviilasjas kostja esindaja poolt põhjendatud

töömahuks 17 tundi ja 44 minutit. Arvetel nr 67, nr 102, nr 134 ja nr 36 on tunnihinnaks olnud

500 kr, s.o 31,96 eurot. Nendel arvetel on põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi ja 49

minutit, s.o 12,82 tundi. 12,82 × 31,96 = 409,73 eurot. Arvetel nr 73 ja nr 48 on tunnihinnaks

olnud 35 eurot. Nendel arvetel on põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi ja 55 minutit, s.o 4,92

tundi. 4,92 × 35 = 172,20 eurot. Õigusabikulud moodustavad kokku 581,93 eurot, millele

lisandub küttekulu summas 26,06 eurot, menetluskulud kokku 607,99 eurot. Käibemaksu

hüvitamist taotletud ei ole.

TsMS § 190 lg 1 ja § 190 lg 4 järgi ei ole menetlusabi andmine siduv kohtule menetluskulude

kindlaksmääramisel ja lg-st 4 tuleneb (analoogia korras), et menetlusabi saamine ei tingi isiku

vabastamist menetluskulude kandmisest kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kostja

menetluskulud on tingitud hagi menetlemisest kohtutes, on need kostjale tekkinud hagejast

olenevatel põhjustel ja hagejal tuleb need menetluskulud hüvitada. TsMS ei anna kohtule

praegusel juhul võimalust määrata kindlaksmääratud menetluskulude tasumist osade kaupa.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. E. Savimägi esitas Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 määruse peale määruskaebuse, milles

palus tühistada maakohtu määrus kviitungite nr 67 ja 102 ning arvete nr 134, 36 ja 73 alusel

välja mõistetud summade osas ja teha uus määrus, millega jätta kostja esindaja taotlus

nimetatud kviitungite ja arvete alusel menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohtule esitatud volikirjast nähtuvalt kostja esindajaks Tartu Maakohtus jurist Terje

Mikk, kes tegutseb Terje Mikk juristibüroo kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

kostja Terje Mikule (kes tegutseb OÜ Kaidix kaudu), andnud volitused esinduseks Tartu

Ringkonnakohtus 11.10.2010 ja 05.06.2012. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et

kostja on ostnud selle vaidluse lahendamiseks õigusabiteenust ainult OÜ-lt Kaidix. Kuni

11.10.2010 on kostja õigusabiteenust ostnud Terje Mikk juristibüroost, kuid kostja ei ole

esitanud kuludokumente Terje Mikk juristibüroole õigusabiteenuste eest tasumise kohta.

Seega on õigusabiteenuste osutamise eest tasumine OÜ-le Kaidix enne 11.10.2010

käesoleva tsiviilasjaga mitte seotud

kulu

ja puudub

alus

nimetatud summade

väljamõistmiseks;

2) on arve nr 73 on põhjendamatu sel kaalutlusel, et Terje Mikk ei ole osalenud Jõgeva

kohtumajas kohtuistungil 10.08.2011, seega jääb arusaamatuks, milles seisnes õigusabi

osutamine nimetatud arve alusel;

3) on menetluskulude nimekirjas toodud arvetest aktsepteeritav ainult OÜ Kaidix 05.06.2012

arve nr 48, mis kajastab Tartu Ringkonnakohtu istungit 05.06.2012, kusjuures maakohus on

põhjendatult lugenud aktsepteeritavaks nimetatud arve osalist hüvitamist.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. K. Õunap vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1) on Terje Mikk olnud Kaja Õunapi esindajaks alates menetluse alustamisest kuni käesoleva

hetkeni. Kaidix OÜ on registreeritud 2001 ning tegeleb õigusabi osutamisega alates asutamise

hetkest kuni käesoleva momendini. Terje Mikk töötab juristina töölepingu alusel OÜ-s Kaidix

alates selle registreerimise hetkest peale;

2) esindab volitatavat Jõgeva Maakohtule 11.01.2009 esitatud volikirja alusel tsiviilasjas jurist

Terje Mikk. Esindatava taha sulgudesse on märgitud Terje Mikk Juristibüroo. Terje Mikk

Juristibüroo märge on pigem reklaam Kaidix OÜ-le, sest ka käesoleval hetkel võib leida

infoliini 1182-st otsingu alt Kaidix OÜ järelt viite Terje Mikk Juristibüroole;

3) on menetluse käigus osutanud juriidilist abi ja nõustamist juristina Terje Mikk, seega ei

oma menetluse käigus tähendust asjaolu, kelle alluvuses jurist töötab. Tähtis on

menetlusosalise ja juristi vaheline volikiri, millisega volitaja volitab volitatavat isikut

esindama teda menetluses;

4) on kõik menetluskulude taotluses esitatud arved ja kviitungid registreeritud Kaidix OÜ

raamatupidamises ning majandusaasta aruannetes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a määrus tuleb

menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus luges kostja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud

töömahuks 17 tundi ja 44 minutit ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks

välja 581,93 eurot.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS §-dest 659, 657 lg 1 p 2 ja 667

juhindudes uue määruse, millega lugeda kostjale osutatud vajalikuks ja põhjendatud õigusabi

mahuks 15 tundi ja 44 minutit. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Kuna õigusabi mahu vähendamine on seotud arvel nr 48 näidatud õigusabitoimingutega,

kuulub kohaldamisele tunnihind 35 eurot ja hagejalt kostja kasuks väljamõistetava

õigusabikulude hüvitise suuruseks on 511,93 eurot. Kokku kuulub Eeri Savimägi’lt Kaja

Õunap’i kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 537,99 eurot, mis hõlmab

õigusabikulu summas 511,93 eurot ja kütusekulu summas 26,06 eurot.

7. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kostja hagejalt menetluskuluna muuhulgas Tartu

Ringkonnakohtu 05.06.2012.a istungile sõiduks kulunud aja hüvitamist 2 tunni ulatuses.

Vastav kulu nähtub OÜ Kaidix arvelt nr 48 ja ka kostja taotluselt menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 p 13 selgitanud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega

§ 144 p 1 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord

lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta (§ 1)

ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja

sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine

võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole

menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise

ajakulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla vaid otsene sõidukulu, s.o transpordikulu,

milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.

Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust vähendada 70 euro võrra

(2 tundi × 35 eurot = 70 eurot).

8. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Asjakohased ei ole väited, mille kohaselt puudub alus mõista hagejalt kostja kasuks välja neid

õigusabikulusid, mida jurist Terje Mikk on esitanud Terje Mikk juristibüroo kaudu (kuni

11.10.2010.a), kuna esitatud ei ole sellekohaseid kuludokumente.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et menetluse algusetapist alates on kostjat esindanud jurist

Terje Mikk (esmane volikiri t I kd lk 25, dateeritud 19.01.2009.a). Ringkonnakohtu arvates ei

oma menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmise otsustamisel määravat tähtsust, kas

lepinguline esindaja esineb füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutseb

äriühingu kaudu. Lõppkokkuvõttes saab esindajaks tsiviilkohtumenetluses olla üksnes kindel

füüsiline isik, kelle puhul on võimalik hinnata tema vastavust TsMS §-s 218 sätestatud

nõuetele ja kes konkreetselt teeb kohtus esindatava nimel menetlustoiminguid. Õiged on

vastustaja seisukohad, mille kohaselt ei oma tähtsust, kelle alluvuses jurist töötab.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul puuduvad viited sellele, nagu oleks Terje Mikk

juristibüroo näol tegemist iseseisva juriidilise isikuga. Ka äriregistri elektrooniline

teabesüsteem ei anna tulemust, nagu oleks äriregistris registreeritud sellenimeline äriühing.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et nimetus „Terje Mikk Juristibüroo“ on

käsitatav eeskätt OÜ-d Kaidix tutvustava tekstina ning kostjat esindanud Terje Mikk on

seotud selle osaühinguga. Seega võttis maakohus kostja menetluskulude hindamisel

põhjendatult arvesse ka need kuludokumendid, millel puudus sõnaselge viide Kaidix OÜ-le.

9. Arvega nr 73 seonduvalt on maakohus juba arvesse võtnud, et kostja esindaja ei viibinud

maakohtu 10.08.2011.a istungil (vt lahtikirjutus kohtumääruse lk 4 I lõigus). Kui arve nr 73

alusel taotles kostja õigusabile tehtud kulutuste hüvitamist 4 tunni ulatuses, siis maakohus

luges sellest põhjendatuks 1,5 tundi, arvestades maha kohtuistungi kestuse 2,5 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud

menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka

arvestanud. Nõuetekohaselt on analüüsitud kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust,

hinnates menetluskulude vastavust asja keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud

poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai

lugeda kostja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS

§ 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

10. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud. Seega jäävad

määruskaebuse menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/