2-12-49053/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-49053 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Tallinna linna hagi Aquatal OÜ vastu võla ja viivise saamiseks

10 243,66 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.10.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Aquatal OÜ apellatsioonkaebus Hageja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2, Tallinn), volitatud esindaja Kristi Saar

Kostja Aquatal OÜ (registrikood 11329192, asukoht Narva mnt 7D, A-korpus, Tallinn), juhatuse liige Martin Lember

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2013 otsus osaliselt 202,51 euro väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Jätta hagi 202,51 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2. Välja mõista Aquatal OÜ-lt Tallinna linna kasuks poolte vahel 27.08.2012 sõlmitud äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppest ja selle lisast 1 tulenev võlgnevus

10 041, 15 (kümme tuhat nelikümmend üks eurot ja 15 senti) eurot.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 98 % ulatuses kostja ja 2 % ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) esitas 23.11.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aquatal OÜ vastu võla 6400 euro väljamõistmiseks. 27.03.2013 määrusega anti asi üle hagimenetlusse.

2. 10.04.2013 esitas Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) Harju Maakohtule hagi Aquatal OÜ vastu võla 10 041,15 euro ja viivise 202,51 euro väljamõistmiseks. Poolte vahel sõlmiti 03.03.2008 üürileping nr 5-14/2 Paljassaare tee 40 asuvate äriruumide kasutamiseks. Lepingu p-s 10 lepiti kokku üüri määras 5 kr/m² eest, kokku 28 339,50 krooni kuus ja leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 03.03.2013. Üürihind muutus vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 16.07.2012 pöördus üürnik hageja poole sooviga üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada esimesel võimalusel. Hageja tegi ettepaneku lõpetada leping 01.10.2012. Samas kirjas määrati võlgnevuse 8183,73 euro tasumise tähtajaks 30.08.2012. Kostja ei nõustunud 03.08.2012 kirjas üürilepingu lõpetamisega alles 01.10.2012, paludes märkida üürilepingu lõppemiseks 01.08.2012 ning olemasoleva võlgnevuse soovis kostja tasuda maksegraafikuga kuni 31.12.2012.

3. 27.08.2012 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetati leping 01.09.2012. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma augustikuu üüri 30.08.2012 ja üürivõla 8032,92 eurot maksegraafiku alusel. Ruumid anti üle 03.09.2012. Kuna kostja augustikuu üüri ega esimest osamakset maksegraafikus tähtaegselt ei tasunud, saatis hageja 27.09.2012 üürnikule kirja kõikide arvete tasumiseks tähtajaga 28.09.2012.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagis ei saa olla nõue suurem, kui oli maksekäsu kiirmenetluses, s.o 6400 eurot. Lisaks, kuna kostja ei kasutanud ruume alates augustist 2012, ei ole ta nõus selle aja eest üüri maksma.

Esimese astme kohtu otsus

5. Harju Maakohus rahuldas 04.10.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 10 041,15 eurot ja viivise 202,51 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

6. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 27.08.2012 äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse 03.03.2008 sõlmitud äriruumi üürileping nr 5-14/2 kokkuleppel alates 01.09.2012 ning augustikuu 2012 eest kohustub Aquatal OÜ tasuma üüri 2008,23 eurot hiljemalt 30.08.2012. Üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuse 8032,92 eurot tasub Aquatal OÜ maksegraafiku alusel. Kokkuleppe Lisa 1 kohaselt pidi Aquatal OÜ tasuma võlgnevuse 8032,92 eurot nelja osamaksena igakuiselt 25. kuupäevaks alates septembrist 2012 kuni detsembrini 2012 ning esimene osamakse oli 2008,92 eurot, järgnevad kolm osamakset 2008 eurot. Lisaks võlgnevuse tasumisele kohustus Aquatal OÜ tasuma augusti 2012 eest üüri ning kuni 01.09.2012 seisuga tasumisele kuuluva viivisarve. Kui üürnik ei tasu maksegraafikujärgseid makseid tähtaegselt, alustatakse viivisearvestust sellelt põhivõla osalt, mille maksetähtaega ületati. Kuna kostja ei tasunud 27.08.2012 kokkuleppes kokkulepitud kuupäevaks ei augustikuu üüri koos viivistega ega ka kokkulepitud maksegraafiku kohast esimest makset, edastas hageja kostjale 27.09.2012 teate, paludes tasuda augustikuu üüri koos 01.09.2012 arvestatud viivistega, lisaks maksegraafikus kokkulepitud esimese makse, kokku 4268,37 eurot hiljemalt 28.09.2012. Hageja esitas Aquatal OÜ-le 07.06.2012 viivisarved nr 9000000056 - 92,57 eurot, 03.07.2012 arve nr 9000000075 - 58,24 eurot ja 03.08.2012 arve nr 9000000089 - 100,41 eurot, mille maksetähtajaks oli „Koheselt“.

7. Kostja ei väitnud, et ta oleks vaidlusaluse lepingu täitnud või esineksid mingit täitmist välistavad asjaolud. Seega on kostja 27.08.2012 äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkulepet rikkunud ja hagejal on õigus nõuda vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS §

108 lg-le 1 kostjalt lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, sh viiviste tasumist.

8. Kohus selgitas, et kostja viide TsMS § 481 lg-s 2² märgitud maksekäsu kiirmenetluses menetlevate nõuete ülempiirile väitega, et kuna hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis käesolevas hagimenetluses ei saa hageja nõue olla maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel märgitud summast 6400 eurost suurem, ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks esitab hageja kohtule põhjendatud ja nõuetekohase hagiavalduse, mis ei piira hagejal võimalust nõuet suurendada. Nõude suurendamist ei loeta hagi muutmiseks.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.

10. Kostja ei ole nõus üüri nõudega perioodi 01.08. – 31.08.2012 eest. Kostja teavitas juba 16.07.2012, et soovib üürilepingu esimesel võimalusel lõpetada, kui plaanitud tegevuskava ei ole võimalik ellu viia. Kostjal oli üürilepingu lõpetamiseks mõjuv põhjus. Maakohus ei ole seda otsuse tegemisel arvesse võtnud ja jätnud VÕS § 313 lg 1 kohaldamata ning ei ole seda otsuses põhjendanud. Et võlanõue on põhjendamatu, on selle perioodi eest ka viivisenõue 100,41 euro osas põhjendamatu.

11. Kuna pooled sõlmisid üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 27.08.2012, ei ole hagejal õigust nõuda viivisearvete tasumist, mis esitati apellandile enne nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Kokkulepe sõlmiti arvete, mille alusel nüüd hageja viivist nõudis, asendamiseks. Lähtuda tuleb kokkuleppest, mitte 07.06., 07.07., 07.08.2012 esitatud arvetest.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

13. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus rahuldas hageja poolt enne üürilepingu lõpetamist esitatud viivisenõude summas 202,51 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

15. Alusetu on kostja seisukoht, nagu ei peaks ta tasuma augustikuu üüri. 27.08.2012 sõlmisid pooled äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõppes üürileping alates 01.09.2012. Seega on asjakohatu kostja väide, et tal oli üürilepingu lõpetamiseks mõjuv põhjus ning maakohus ei ole seda otsuse tegemisel arvesse võtnud ja on jätnud VÕS § 313 lg 1 kohaldamata. Kostja pidi tasuma üüri kuni üürilepingu lõppemiseni olenemata sellest, kui kaua ta üüripinda tegelikult kasutas. Käesoleval juhul on pooled üürilepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 2 ka augustikuu üüri tasumises sõnaselgelt kokku leppinud.

16. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et hagejal ei ole õigust nõuda viivise tasumist enne kokkuleppe sõlmimist esitatud viivisearvete alusel, kuna need nõuded on kokkuleppel ümber kujundatud, mistõttu tuleb lähtuda üürilepingu lõpetamise kokkuleppest, mitte esitatud arvetest. Üürilepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürilepingu mittekohase täitmise tõttu tekkinud võla summas 8032,92 eurot maksegraafiku alusel, mis on käesoleva kokkuleppe lahutama osa. Seega on pooled konkreetse võlasumma suuruses ja selle tasumises kokku leppinud. Hageja märgib ka ise vastuses apellatsioonkaebusele, et kokkuleppe p-de 2 ja 3 näol on tegemist VÕS § 30 lg-s 1 sätestatud võlatunnistusega, millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Seega ei saa kohustus olla ka suurem, kui pooled on kokku leppinud ja mida kostja tunnistab. Maksegraafikus sätestatu, mille kohaselt, kui üürnik ei tasu maksegraafikujärgseid makseid tähtaegselt, alustatakse viivisearvestust sellelt põhivõla osalt, mille maksetähtaegu ületati, ei viita kuidagi enne kokkuleppe sõlmimist esitatud viivisearvetele. Hagejal oli õigus nõuda viivist maksegraafikujärgsete maksete mitteõigeaegse tasumise eest, millist nõuet hageja pole aga esitanud. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude summas 202,51 eurot.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

17. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jaotab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, see on 98 % menetluskuludest jäävad kostja 2 % menetluskuludest hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere Ele Liiv Gaida Kivinurm