2-14-2721/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-14-2721

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-2721 Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXX vastu kahjuhüvitise nõudes Hagihind

4 549,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Liina Hallik (e-post: oigus@ensib.ee, liina.hallik@ensib.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX; viibimiskoht XXX). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) Eesti Vabariigi kasuks 4 549,39 eurot (neli tuhat viissada nelikümmend üheksa eurot ja 39 senti).

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-14-2721

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja kostja vastus

1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, edaspidi hageja) esitas 21.01.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi kostja) vastu 4 549,39 euro suuruses hüvitise nõudes. Hagi kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 27.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5017 süüdi kuriteos. Kostja sooritas vägivallakuriteo, mille ohver XXXsuri. Vägivallakuriteo ohvri ülalpeetav XXXesitas 17.02.2012 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroole ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse ohvri surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 22.02.2012 otsusega nr KTO336 hüvitati vägivallakuriteo ohvri matusekulud summas 448 eurot ning riiklik hüvitis ajavahemikul 27.12.2011 kuni 30.11.2013 summas 4 101,39 eurot, kokku 4 549,39 eurot.

OAS § 31 lg 1 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on riigi esindajaks regressinõude asjades sotsiaalminister edasivolitamise õigusega. Sotsiaalminister on volitanud antud küsimuses esindajaks Sotsiaalkindlustusameti.

Sotsiaalkindlustusameti 29.01.2014 vastuse kohaselt ei ole asja lahendamine kompromissi sõlmisega võimalik. Hageja on nõus sõlmima kostjaga nõude täitmise osas maksegraafiku tingimusel, et kostja asub seda koheselt täitma. Hageja teatas ka, et hagejal puuduvad käesolevas asjas menetluskulud.

2. Kostja esitas 27.02.2014 kohtule vastuse, milles teatab, et esitatud rahalise nõude suurusele ta vastu ei vaidle, kuid palub peatada rahalise nõude täitmise kuni karistuse kandmise aja lõppemiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

4. Kahju hüvitamise üldregulatsiooni sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.

5. Kuivõrd käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja põhjustas süülise teoga kannatanu XXXsurma, on kostja seaduse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanu matusekulud ja ohvri surmast tuleneva kahju.

2-14-2721

6. Kuivõrd hageja on avaldanud nõusolekut leppida nõude täitmise osas kostjaga maksegraafiku tingimusel, et kostja asub seda koheselt täitma, ja samas kostja taotleb nõude täitmise ajatamist kuni karistuse kandmise aja lõppemiseni, siis kompromiss poolte vahel ei ole võimalik, mistõttu kohus leiab, et asi tuleb lahendada kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on kohtule teatanud, et käesolevas asjas hagejal menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel Kohtunik