3-13-2391/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-2391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-13-2391 Haldusasi FIE S.Ui kaebus Terviseameti Ida talituse 23.10.2013 ettekirjutuse nr 12.4- 1.2.587/16 tühistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja FIE S.Ui vastustaja Terviseamet Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04. märts 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus;

2. Tühistada täielikult Terviseameti Ida talituse 23.10.2013 ettekirjutus nr 12.4- 1.2.587/16;

3. Välja mõista Terviseameti Ida talituselt FIE S.Ui kasuks kohtumenetluses kantud kulude katteks 15,00 eurot. Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

1. Terviseameti Ida talituse inspektor Urve Aare teostas 19.02.2013 ja 10.10.2013 rahvatervise seaduse (edaspidi RTerS) § 15 alusel kontrolli aadressil Seminari 25, Rakvere, asuvas juuksuriteenistust osutava füüsilisest isikust ettevõtja S.Ui (edaspidi FIE) juuksuritöökojas. Kontrolli käigus hinnati FIE ning juuksuritöökoja vastavust sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr 86“Tervisekaitsenõuded iluja isikuteenuste osutamisele“ (edaspidi määrus nr 86) sätestatud nõuetele. Kontrollimise käigus tuvastas Terviseamet et juuksurikoja

3-13-2391

tööruumide koosseisus puudus nõuetekohane personaliruum ja tualettruum koos kätepesuvalamuga.

2. 23.10.2013 tegi amet FIE-le ettekirjutuse nr 12.4-1.2.587/16, millega kohustas FIE-d tagama juuksurikoja tööruumide koosseisus nõuetekohane personaaliruum, tualettruum koos kätepesuvalamuga hiljemalt 23.10.2014 ning teavitada ametile eelpoolnimetatud nõuete täitmisest. Samuti hoiatas amet, et nõuete mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse FIE-le sunniraha 200 eurot.

3. 25.11.2013 laekus Tartu Halduskohtusse FIE S.Ui poolt (edaspidi kaebaja) esitatud kaebus Terviseameti Ida talituse (edaspidi vastustaja) 23.10.2013 ettekirjutuse nr 12.4-1.2.587/16 tühistamiseks. 19.12.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja nõuab 23.10.2013 ettekirjutuse nr 12.4-1.2.587/16 täielikku tühistamist. Tema kinnitusel juuksuritöökoja teenindusruumis suurus on 14,7 m2 ning ta teenib kliente üksi. Sellesse ruumi on väidetavalt kaebaja paigutanud kõik teenuste osutamiseks vajaliku. WC kasutamise võimalus, aga samuti puhkeruum on tal olemas järgmisel korrusel asuvas isiklikus korteris. Nimetatud teenuse osutamise tingimused olid tunnistatud kõlblikuks ka vastustaja poolt alates 1996. aastast. Sellest ajas kehtib samuti juuksuriruumide lahenduse kooskõlastus vastustaja, kaebaja ja Rakvere Linnavalitsuse vahel. Ettekirjutuses mainitud ruumide juurdeehitamiseks puudub juuksuritöökojal vaba pind. Seega, kaebaja arvamusel, arvestades tööruumipinna suurust ja töötajate arvu, pidi vastustaja ettekirjutuse väljastamisel kaaluma, kas kohustada vastustajat puhkeja tualettruumide juuksuritöökotta juurdeehitamiseks, kasutades selleks diskretsiooni. Perioodil 2003-2013 oli kaebajal läbitud iga-aastane kontroll, ning teisel korrusel asuvate puhkeja tualettruumide kasutamisega juuksuriteenuse osutamisel ei olnud probleeme.

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

5.1 Vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p-le 1 on kaupleja kohustatud looma nõuetele vastavad tingimused kauba või teenuse müügiks ning tagama nende nõuete täitmise. Sama seaduse § 4 lg 3 p 1 kohaselt on kaubanduse korraldaja kohustatud tagama tegevuskoha vastavuse seal müüa lubatud kaba või teenuse müügiks kehtestatud nõuetele.

5.2 Vastustaja leiab, et FIE S.Ui juuksuritöökojas ei ole ilmselt tagatud nõuetele vastavus. Kontrollimise käigus tuvastas vastustaja, et kaebaja poolt on rikutud määruse nr 86 § 10 lg 1 p-de 5 ja 6 sätteid. Kuna määruses on selgelt sätestatud juuksuriteenuse osutamisel tööruumide minimaalne koosseis, ei ole ametil siinkohal võimalust rakendada haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 1 tulenevat diskretsiooni. Kaebaja poolt näidatud ametkondade 1996. aasta (enne määruse nr 86 kehtestamist) kooskõlastused ei tähenda, et avaldajal ei ole kohustust oma töös või tööruumides seadusandluse muutmisel või täiendamisel teha nõuetekohaseid muudatusi. Määrus nr 86 jõustus 01.03.2001, seega on kaebajal olnud piisavalt aega oma töö või tööruumide ümberkorralduseks.

5.3 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

3-13-2391

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatava haldusaktiga kohustati kaebajat hiljemalt 23.10.2014 tagama temale kuuluva juuksurikoja tööruumide koosseisus nõuetekohane personaliruum, tualettruum koos kätepesuvalamuga.

7. Pooltevaheline vaidlus taandub sellele, et vaidlustatavas haldusaktis puuduvad kaalutlused ja põhjendused otsuse tegemisel.

8. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg-le 1 kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sellest tulenevalt puudub haldusorganil diskretsiooni kasutamise kohustus, kui haldusakti väljaandmine on tema jaoks kohustuslik. Samas olukorras, kui haldusorgan võib, aga ei pea haldusakti andma, kasutatakse diskretsiooni ().

8.1 Vastustaja volitus anda välja s.h. eraõiguslike isikute suhtes haldusakte tuleneb RterS § 16 lg-st 3, mille kohaselt järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist. Siit nähtub, et vastustajal puudub valikuõigus, kas anda ettekirjutus või mitte, juhul, kui on tuvastatud tervisekaitse õigusaktide rikkumine. Järelikult ettekirjutuse andmisel tuvastatud rikkumise kõrvaldamiseks puudus vastustajal volitus kasutada diskretsiooni.

9. HMS § 53 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. On ilmselge, et vaidlustatav haldusakt on adressaadile (kaebajale) koormav, kuna sellega pannakse kohustused. Seega, vastustajal oli seadusest tulenev kohustus anda välja selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud haldusakt.

9.1 Vastavalt HMS § 56 lg-le 2 haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus tutvus 23.10.2013 ettekirjutusega nr 12.4-1.2.587/16 ning leiab, et sellise haldusakti õiguslik alus on piisavalt määratletud, kuid faktilise aluse osas on haldusakt puudulik.

9.2 Haldusakti põhjendustest peab üheselt tulema, et arvestades antud juhtumi asjaolusid, oli võimalik üksnes taolise sisuga haldusakti andmine. Vaidlustatavas haldusaktis piirduti põhjendustega, et FIE S.Ui juuksuritöökoht ei vasta Sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr

86 § 10 lg 1 p-des 5 ja 6 kehtestatud nõuetele, kuna juuksurikoja tööruumide koosseisus puudus nõuetekohane personalija tualettruum koos kätepesuvalamuga. Sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr 86 § 10 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt tööruumide minimaalses koosseisus ja töökohale arvestataval pinnal peab olema muu hulgas tualettruum koos kätepesuvalamuga 3 m2 ja personaliruum 8–9 m2. Haldusaktist nähtub ka kaebaja selgitus selle kohta, et täiendavaid olmeruume ei ole võimalik ehitada juuksurikoja naabrusesse kuna lisapinda ei ole. Personaali ruumi lahendamiseks on sirmiga eraldatud töökoja osa. Vajadusel kasutab FIE korteris asuvat tualettruumi, kuhu pääseb juuksurikojaga piirnevast trepikojast. Seda võimalust pakutatakse ka kliendile. Personaliruumiks kasutatakse samuti kõrvalasuvat korterit.

3-13-2391

9.3 Vaidlustatavast ettekirjutusest ei nähtu, millistele argumentidele tuginedes asus vastustaja seisukohale, et samas hoones teisel korrusel asuvat FIE korterit, kuhu saab pääseda trepikoja kaudu nii klient kui ka kaebaja ise, ei saa nüüd pidada juuksurikoja tööruumide koosseisu kuuluvaks, kui selline tööruumide koosseis oli vastustaja poolt aktsepteeritud 2003 aastast saadik (t.l. 30-33). Kohus on seisukohal, et selle aja jooksul (alates määruse nr 86 kehtima hakkamisest) tekkis kaebajal põhjendatud alus arvata, et selline juuksurikoja töökorraldus on määruse nr 86 § 10 lg 1 p-dega 5 ja 6 kooskõlas. Seega, juhul, kui alates 2013. aastast hakkas vastustaja arvates olema teisiti oleks, ta pidanud kaebajale tema õigusi koormavas haldusaktis oma seisukohti põhjendama.

9.4 Kohtu seisukohalt kaebaja poolt toodud asjaolud ja selgitused on õigusliku tähendusega ning vastustaja oleks ka pidanud selgitama, miks need argumendid otsuse tegemisel kõrvale jäeti. Seda vaidlustatavas haldusaktis tehtud ei ole.

10. Kohus leiab, et eelnimetatud menetluslikud rikkumised on tõsised, sest ei võimalda haldusakti õiguspärasuse sisulist kontrollimist. Seega vastustaja 23.10.2013 ettekirjutus nr 12.4-1.2.587/16 ei vasta HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti tunnustele ning kuulub tühistamisele.

11. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 5 lg 1 pst 1, kohus tühistab täielikult Terviseameti Ida talituse 23.10.2013 ettekirjutuse nr 12.4- 1.2.587/16. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu summas 15 eurot. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud teised menetluskulud. Eeltoodu alusel mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks käesolevas haldusasjas kantud menetluskulude katteks 15 eurot.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/