3-12-1542/108 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1542 Haldusasi Evgeny Ignashevi kaebus Viru Vangla poolt mais 2012 ettenähtust väiksema kalorsusega toidu andmise ja vaide lahendamise tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Evgeny Ignashevi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Evgeny Ignashev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.04.2013. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 03.04.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.05.2012 pöördus E. Ignashev vaidega (I kd, tl 165) Viru Vangla poole, milles taotles talle kiiremas korras menüü koostamist, mis vastaks sotsiaalministri määrusele nr 150 (I kd, tl 7-8). Vaie registreeriti dokumendi haldusprogrammis AMPHORA 24.05.2012 ning 07.06.2012 edastati vaie tõlkesse. Vaie saabus tõlkimisest 13.06.2012. Viru Vangla 13.07.2012. a vaideotsusega nr 6-12/193-3 (I kd, tl 163) jäeti vaie rahuldamata.

2. E. Ignashev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 12) Viru Vangla toimingu (kaebajale anti 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012. a ettenähtust väiksema kalorsusega toitu) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Viru Vangla toimingu (kaebaja 22.05.2012. a vaide mittetähtaegne lahendamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Kaebaja leidis, et Viru Vangla on tema puhul rikkunud toitlustusnorme ehk sotsiaalministri käskkirja nr 150. Arsti ettekirjutusel pidi kaebaja saama täiendavat toitu vastavalt R4 (2700-3100 kcal) rühmale, kus meeste minimaalne päevane kalorite norm peab olema

3100 kcal. 2., 9., 16., 23. ja 30. mail 2012 anti kaebajale ettenähtust väiksema kalorsusega toitu. Maikuus anti kaebajale kolmapäeviti 2266,5 kcal, mistõttu toimiti õigusvastaselt. Viru Vangla 19.06.2012. a vastuses nr 6-14/23312-1 (I kd, tl 6) on märgitud, et kaebaja saab toitu R4+dieet toidurühma järgi.

Samuti leidis kaebaja, et Viru Vangla registreeris tema vaide 24.05.2012 numbriga 6-12/193, kuid vastus anti alles 13.07.2012. a. Sellega rikuti vaidele vastamise 30-päevast tähtaega, seega Viru Vangla toimis õigusvastaselt.

3. 23.08.2012. a kohtumäärustega (I kd, tl 32 – 33) jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 04.09.2012. a saabusid kohtusse

E. Ignasehvi vastus (I kd, tl 47) kaebuse käiguta jätmise määrusele ja määruskaebus 23.08.2012. a kohtumääruse tühistamiseks, millega jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Vastuses märgib kaebaja, et on kohtuistungil sunnitud esitama kohtunik Tamara Hristoforova taandamise avalduse seoses asja menetlemisega kaebuse esitaja suhtes erapoolikult. Tartu Halduskohtu 17.09.2012. a kohtumäärusega (I kd, tl 48) jäeti E. Ignashevi taotlus kohtunik T. Hristoforova taandamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.11.2012. a kohtumäärusega (I kd, tl 130 – 131) E. Ignashevi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.08.2012. a kohtumääruse peale rahuldamata.

4. 17.09.2012. a kohtumäärusega ( I kd, tl 50 – 51) tagastas Tartu Halduskohus E. Ignashevi kaebuse osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotles Viru Vangla toimingu, mis seisnes kaebaja 22.05.2012. a vaide mittetähtaegses lahendamises, õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus põhjendas määrust asjaoluga, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. E. Ignashev esitas kohtumääruse peale määruskaebuse (I kd, tl 95). 07.11.2012. a kohtumäärusega (I kd, tl 120) rahuldas Tartu Halduskohus määruskaebuse, tühistas tulenevalt selgitamiskohustusest 17.09.2012. a kohtumääruse ja jättis kaebuse käiguta. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja aru saanud, et tuvastamisnõude esitamisel peab ta ära näitama, miks on selle nõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. 15.11.2012 Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuse täienduses (I kd, tl 140) täpsustas kaebaja, et toimingute õigusvastasuse tuvastamine on kaebajale vajalik tulevikus kahjunõude esitamiseks ning on esitatud ka preventiivsel eesmärgil. 04.01.2013. a kohtumäärusega ( I kd, tl 148) võttis Tartu Halduskohus

E. Ignashevi kaebuse menetlusse.

5. Tartu Halduskohus jättis 04.04.2013. a otsusega (II kd, tl 49 – 51) kaebuse rahuldamata.

Tartu Halduskohus selgitas, et Viru Vangla 2012. a maikuu kinnipeetavate toidumenüüst (I kd, tl 170) nähtub, et toidu kilokalorsus varieerub 2266,5 – 2715,1 kcal päevas. 2012. a maikuu kolmapäevastel päevadel oli kaebaja hommikusöögiks mannapuder, sai, tee suhkruga (709,2 kcal); lõunasöögiks hakklihakaste, kartulipüree, keefir, leib, peedi-küüslaugusalat (1046,2 kcal) ja õhtusöögiks talupojasupp, leib (511,1 kcal). Kokku teeb see 2266,5 kcal. 12.07.2012. a meditsiiniosakonna õiendi kohaselt (I kd, tl 169) sai kaebaja Viru Vanglas lisatoitu alates 15.10.2009. R3 rühma kinnipeetavatele antakse lõunaja õhtusöögi juurde 100 g leiba. Kuna kaebajale oli määratud dieet, siis tema sai lõuna ja õhtusöögiks leiva asemel 100 g saia ning seetõttu ta sai iga päev 110 kcal rohkem kui teised R3 rühma kuuluvad kinnipeetavad isikud.

Meditsiiniosakonna õiendi kohaselt on alates 22.12.2011 kuni 22.03.2012 ja alates 22.06.2012 infektsionisti poolt ordineeritud lisatoit kolmeks kuuks halva tervisliku seisundi ja langenud immuunstaatuse tõttu. Kaebaja sai siiski faktiliselt lisatoitu lisaks antud saia näol ka mais 2012. 26.02.2013 toimunud kohtuistungil kaebaja seletas, et peaaegu aasta sai ta lisatoitu, kaasaarvatud maikuu. Vastustaja seletas kohtuistungil, et kaebajal ei oleks olnud õigust mais 2012 lisatoitu saada, kuid ta sai. Seega oli kaebaja 02., 09. ja 16. mail 2012. a toidust saadav kalorsus vastavalt koostatud menüüle 2324,5 kcal, mis täielikult vastab rühma R3 miinimumile (2300kcal). Kaebaja sai R3 kalorsusega toitu ning lisatoitu alates 22.05.2012. Alates 22.05.2012. a (s.o 23. ja 30. mai 2012. a) sai kaebaja R3+300 kcal ehk 2600 – 3000 kcal päevas. 23. ja 30. mail 2012. a oli kaebaja toidust saadav kalorsus vastavalt koostatud menüüle 2622,5 kcal. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et Viru Vangla ei ole rikkunud sotsiaalministri käskkirja nr 150.

Tartu Halduskohus selgitas seoses Viru Vangla poolt kaebaja vaide menetlemisega, et vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. VSkE § 491 lg 6 kohaselt arvestab menetleja menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, s.o eestikeelse vaide saabumisest. Tartu Halduskohus leidis, et seega oli vaie lahendatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja kohus ei ole tuvastanud vaide lahendamisel tähtaja rikkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. E. Ignashev palub 17.04.2013. a apellatsioonkaebuses (II kd, tl 78 – 79) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja taotleb istungi korraldamist. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2013. a määrusega määras kohus HKMS § 185 lg-st 2 ja § 131 lg 1 p-st 2 lähtudes asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohus on valesti sisustanud VSkE § 491 lg 6 ja vangistusseaduse § 11. Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega ei tohi arvesse võtta vaide saatmist tõlkebüroole. Ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 näeb ette, et juhul, kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Seega on mõlemas eelpool mainitud paragrahvis vaide läbivaatamiseks ette nähtud 30 päeva. VSkE § 491 lg-s 2 ettenähtud allkirja kaebajalt ei võetud. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 7 nähakse tõlkimise täpsem korraldus ette vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Antud juhul ei ole Viru Vangla esitanud ühtegi dokumenti, mis lepingu sõlmimist kinnitaks. Samuti ei ole Viru Vangla esitanud tšekki tõlketeenuse tasu kohta. Seega ei ole tõlkimise protseduuril juriidilist jõudu.

b) Tartu Halduskohus on toiminud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) vastaselt. Kohtunik T. Hristoforova tühistas 07.11.2012. a määrusega (I kd, tl 120) varem välja antud 17.09.2012. a määruse. Kohtul ei olnud õigust tühistada enda määrust. 05.03.2013 toimunud kohtuistungil keelas kohtunik kaebajal küsimust esitada, kuulamata ja täpsustamata, kas küsimus on asjakohane. Kohtuniku T. Hristoforova osas esitatud taandamisavalduse jättis rahuldamata sama kohtunik.

c) Kaebaja ei nõustu 05.03.2013 toimunud kohtuistungil käsitletud Viru Vangla 04.03.2013. a vastuses (II kd, tl 27) äratoodud menüü kalorisisaldustega, millele tugines ka kohtuotsus. 2012. aasta maikuu menüüs on märgitud valge saia kalorisisalduseks hommikusöögil 149 kalorit 50 grammi kohta. Täiendavas toitlustamises (R4 lisasai) on see 262,0 kalorit 100 grammi kohta.

Antud juhul on jäänud märkimata kalorisisaldus lõunaja õhtusöögil. Rikkumine seisneb selles, et (R4 lisasai) kalorisisaldus peab olema 300 kalorit. Üldtoitlustamisel R3 on päeva kalorisisaldus 2266,5 kalorit, lisatoitlustamisel R4 on see 2528,5 kalorit. Kui antud juhul lahutada R4-st R3 grupi kalorisisaldus, siis tuleb välja, et lisatoitlustamise valge saia 100 grammis on 262,0 kalorit. Hommikusöögiks antava valge saia kalorisisaldus oli faktiliselt näidatud suuremana. Kohtu arvamusest kinnipeetava 2012. aasta maikuu menüü osas nähtub, et toidu kalorisisaldus varieerub 2266,5 ja 2715,1 kalori vahel. See kohtu arvamus rikub sotsiaalministri käskkirja nr 150. Kinnipeetava menüü peab olema rangelt vastavuses sotsiaalministri käskkirjaga nr 150 : R3 2300 – 2700 kalorit, R4 2700 – 3100 kalorit. Kaebaja nõuab sõltumatu ekspertiisi läbiviimist selle kohta, kas 05.03.2013. a kohtuistungil Viru Vangla esindaja poolt esitatud informatsioon on tõene.

7. Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 92 – 93) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.04.2013 a otsus muutmata. Vastustaja põhjendused:

Sotsiaalministri 31.12.2002. a määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi jaotatakse kinnipeetavad 4 rühma: R1, R2, R3, R4. E. Ignashev kuulub R3 rühma [(2300–2700 kcal) 19–50-a mittetöötavad mehed] ning asjakohatu on võrrelda erinevate toidurühmade kalorsust. 2012. a maikuu kinnipeetavate toidumenüüst nähtub, et toidu kilokalorsus varieerub 2266,5 – 2715,1kcal päevas. R3 rühma kinnipeetavatele antakse lõuna ja õhtusöögi juurde 100 grammi leiba. Kuna E. Ignashevile oli määratud dieet, siis temale anti lõunaja õhtusöögi juurde 100 grammi saia ning seetõttu sai E. Ignashev iga päev 116 kcal rohkem kui teised R3 rühma kuuluvad kinnipeetavad. Lisaks sai E. Ignashev ka lisatoitu. E. Ignashev sai 2012. a maikuus 2382,5 – 2831,1 kcal päevas. Seega ei ole kaebaja saanud päevas kilokaloreid vähem kui on määruses ette nähtud ja tema toitlustamine on kooskõlas sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

10. Õige on kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et kohtuniku suhtes esitatud taandamisavalduse jättis rahuldamata sama kohtunik. Tartu Halduskohtu 17.09.2012. a määrusega jättis kohtu esimees T. Hristoforova rahuldamata kaebaja taotluse kohtunik

T. Hristoforova taandamiseks (I kd, tl 48-49). HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahve 23-30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 sätestab: „Kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees.“ Ringkonnakohus selgitab, et eeltoodud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et kohtu esimees saab otsustada küll teiste sama kohtu kohtunike taandamise, kuid kohtu esimehe enda suhtes esitatud taandamise avalduse peab lahendama järgmise astme ehk ringkonnakohtu esimees. Vastasel korral satuks kahtluse alla õigusemõistmise sõltumatus ja erapooletus. Käesoleval juhul ei ole seega kohtuniku suhtes esitatud taandamisavaldust nõuetekohaselt lahendatud.

11. TsMS § 28 lg 2 sätestab: „Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised.“ Kuna käesoleval juhul oli kohtuniku taandamisavaldus nõuetekohaselt lahendamata, ei olnud kohtunikul TsMS § 28 lg-st 2 tulenevalt seega õigust asja otsusega lahendada. Vastav menetlusnormi rikkumine toob HKMS §

199 lg 1 p 1 kohaselt kaasa halduskohtu otsuse tühistamise, kuna asja lahendas otsusega kohtunik, kellel ei olnud seaduse järgi õigust seda enne taandamisavalduse lahendamist teha.

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse. Vastavalt HKMS § 202 lõikele 1 jätkub halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral menetlus halduskohtus olukorras, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Halduskohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. Kuna T. Hristoforova ei ole käesoleva aja seisuga enam Tartu Halduskohtu esimees, lahendab kaebaja poolt T. Hristoforova suhtes esitatud taandamisavalduse Tartu Halduskohtu uus esimees ning puudub vajadus avalduse edastamiseks ringkonnakohtu esimehele. Kuna asi saadetakse uueks lahendamiseks halduskohtule, ei otsusta ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude lõplikku jaotust.

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/