3-12-321/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-321 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla toimingu (10.02.2012 jalutuskäigule mitteviimine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Streltsovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 12.11.2012. a otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, mis seisnes Aleksandr Streltsovi 10.02.2012 jalutuskäigule mitteviimises.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 3. aprillil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas 14.02.2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt seisnes vaidlustatav Viru Vangla toiming selles, et 10.02.2012 ei viidud

A. Streltsovi jalutuskäigule. 10.02.2012. a hommikuse kontrollkäigu ajal oli kaebaja sektoris

R-2 kambris nr 1286 ja ütles valvurile K. Aupajule, et ta soovib minna jalutuskäigule. Valvur aga kaebajat sel päeval jalutuskäigule ei viinud, millega rikuti vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-t 3, mis sätestab, et kinnipeetava soovil võimaldatakse talle vähemalt üks tund päevas viibida värskes õhus.

2. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et A. Streltsovi kaebuses puudub tuvastuskaebusele esitatud nõue, mille kohaselt tuleb märkida, kuidas tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel aitab ehk milleks tuvastus talle kasulik on. Viru Vangla kodukorra p 6.18 kohaselt toimuvad jalutuskäigud kartseris viibivatele isikutele vastavalt vangla töökorraldusele ajavahemikel 06.00-17.00 ja 18.00-20.00. Vangivalvuri seletuse kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele reeglina päeva jooksul neile ettenähtud jalutuskäik, kuid konkreetset intsidenti ta kaebajaga ei mäleta. Kohus on seisukohal, et kui kaebajat ei oleks viidud päeva jooksul jalutama, siis kaebaja oleks vangivalvuri tähelepanu kindlasti sellele juhtinud ja vangivalvur K. Aupaju oleks seda mäletanud. Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale jalutuskäiku ei võimaldatud. Puudub alus arvata, et vangivalvurid ei tunne seadust (VangS § 651 lg 3) või et nad rikuvad õigusakte ning oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täida.

A. Streltsovi esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõue ei saa rikkuda tema õigusi kuna asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav oleks esitanud vanglale nõude, et sooritataks tegemata jäänud jalutuskäik ning ka see annab aluse jääda seisukohale, et jalutuskäik toimus ja Viru Vangla tegevus ei ole õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtu 12.11.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus tühine, õigusvastane ja põhjendamatu. Halduskohus rikkus põhiseaduse §-e 12, 13 ning alandas, diskrimineeris ja solvas kaebaja inimväärikust, tekitades eelnevaga moraalset kahju. Viru Vangla jättis 10.02.2012. a kaebaja ilma õigusest jalutuskäigule, millega rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, alandas kaebajat, solvas tema inimväärikust ja tekitas füüsilist kahju.

4. Viru Vangla palub jätta A. Streltsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt põhineb halduskohtu otsus kohtule esitatud tõenditel, mida kohus on asjakohaselt uurinud, otsus on põhjendatud ning vastab HKMS § 160-165 nõuetele. Kaebaja mittenõustumine halduskohtu otsuses toodud järeldusega ei muuda otsust põhjendamatuks ega ebaõigeks. Kaebaja väidetav õiguste rikkumine ei ole tõendatud ning on eluliste asjaolude analüüsile tuginedes mitteusutav. Halduskohus on põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebuse väidetega ning nende muutmiseks ei ole alust.

A. Streltsovi kaebus ei vasta nõuetele, kuna kaebuses ei ole näidatud, miks on õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 12.11.2012. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla toimingu, mis seisnes A. Streltsovi 10.02.2012 jalutuskäigule mitteviimises. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Ringkonnakohus ei nõustu kõigepealt halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole tuvastamisnõude esitamisel näidanud seda, milleks on talle tuvastamisnõude esitamine kasulik. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses (tl 1) välja toonud, et juhul kui tuvastatakse vastustaja tegevuse õigusvastasus, on tal kavatsus esitada Viru Vangla vastu talle tekitatud kahju osas kahju hüvitamise nõue. Seega on tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Samuti on halduskohus viidanud ka HKMS § 45 lg-le 2, mille kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, milline oleks praegusel juhul tõhusam vahend. Mingi teise kaebuse esitamine peale tuvastamiskaebuse ei saaks kaasa tuua kaebaja õiguste kaitset, milleks väidetavalt on jalutuskäigust ilmajätmine.

7. Ka apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas kaebaja sai 10.02.2012 kasutada oma õigust enda soovil viibida tund aega värskes õhus. Kaebaja on järjekindlalt väitnud, et teda 10.02.2012 jalutuskäigule ei viidud kuigi ta sellesisulist soovi avaldas. Vastustaja on vastuses kaebusele (tl 37-38) väitnud, et vastustajal puudub igasugune põhjus arvata, et kaebajale jalutuskäiku ei võimaldatud. Vanemvalvur K. Aupaju on õiendis kinnitanud, et kõik kinnipeetavad, kes hommikusel loendusel avaldavad soovi jalutama minna saavad seda võimalust päeva jooksul kasutada. Täpsemalt ta midagi ei mäleta, kuna kõik toimus 5 kuud tagasi (tl 39). Ringkonnakohus märgib, et vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasus eelnevast tulenevalt vastustajal. HKMS § 59 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kui seadusega või määrusega on ette nähtud nii haldusorgani kohustus kui ka isiku subjektiivne õigus ning selle õiguse kasutamise soov on poolte vahel vaieldav, siis peab haldusorgan tõendama, et isik ei soovinud oma õigust kasutada. Kuna vastustaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, et kaebaja tõepoolest käis oma soovi kohaselt 10.02.2012 jalutamas, siis loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebaja ei saanud antud kuupäeval jalutada, kuigi ta oli selleks soovi avaldanud. Seega tuleb Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebajale 10.02.2012 jalutuskäigu mittevõimaldamises, tunnistada õigusvastaseks. Ringkonnakohtu arvates viitab kaebaja kaebuses toodud asjaolude paikapidamisele ka see, et kaebus vastustaja õigusvastase toimingu kohta on koostatud 10.02.2012, so samal päeval kui rikkumine aset leidis ja see on halduskohtus registreeritud 14.02.2012. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kaebaja on esitanud halduskohtule tõele mittevastava kaebuse.

8. Kuigi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, ei too see kaasa vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, kuna kaebaja oli nii halduskohtukui ka apellatsioonimenetluses menetluskulude tasumisest vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi