3-12-2209/29 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2209 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu 1000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N. Lilitškini määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 21.02.2011 Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 64-66, tõlge tl 67-69). Taotluse kohaselt on N. Lilitškinit alates 2011. a jaanuarist kuni 21.02.2011 alandatud sellega, et talle ei antud ajalehte ega väljastatud palvel niiti ja nõela, temaga räägiti ainult eesti keeles. Näitena on toodud 06.02.2011 ja 07.02.2011. a intsidendid, mil hilisõhtul avas korrapidaja toiduluugi ja hakkas midagi eesti keeles rääkima. N. Lilitškini nõudmise peale tõlki ega ka peavalutabletti ei toodud ning valvur ei täitnud kohustust teavitada kinnipeetava terviseprobleemidest arsti. Tartu Vangla 11.05.2011. a kirjaga nr 3-30/46-1 (tl 63) jäeti taotlus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 30.05.2011. Kirja kohaselt ei sisalda taotlus piisavalt andmeid, et seda menetleda ning N. Lilitškinil tuleb vastavalt vangla juhistele oma taotlust täpsustada. Tartu Vangla 14.06.2011. a kirjaga nr 3-30/46-2 (tl 62) jäeti kahjunõue läbi vaatamata, sest

N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluse puudusi ning vanglal puuduvad andmed talle kahju tekkimise kohta.

2. N. Lilitškin esitas 22.02.2012 Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 56-58, tõlge tl 59-61) 5000 euro nõudes. Taotluse kohaselt on talle üks valvur, kelle nime ta ei nimeta, tekitanud mittevaralist kahju sellega, et valetab, petab, moonutab fakte, solvab au ja väärikust ja räägib ainult eesti keeles. N. Lilitškinit sõimatakse ja kambrikaaslane tõlkis, et Adamso ütles tema kohta „vene debiilik“ ning saatis teda teatud kohta. Tartu Vangla 03.05.2011. a kirjaga nr 3-30/49-1 (tl 55) jäeti taotlus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 23.05.2011. Kirja kohaselt ei sisalda taotlus piisavalt andmeid, et seda menetleda ning N. Lilitškinil tuleb vastavalt vangla juhistele oma taotlust täpsustada. Tartu Vangla 25.05.2011. a kirjaga nr 3-30/49-2 (tl 54) jäeti kahjunõue läbi vaatamata, sest

N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluse puudusi ning vanglal puuduvad andmed talle kahju tekkimise kohta.

3. N. Lilitškin esitas 01.03.2011 Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 19-23, tõlge tl 24-27) summas 2700 eurot seoses 18.02.2011 õhtul toimunud kontrolliga. Kontrolli käigus sisenesid N. Lilitškini kambrisse kaks valvurit, kellest ühe nimi oli

H. Andressoo. Valvurid küsisid tema perekonnanime, rääkisid eesti keeles, solvasid teda oma jutuga, naersid ja ütlesid tema kohta „debiilik“ või midagi sarnast ning see kujutas endast otsest solvangut. Samuti on valvurite tegevus kriminaalkorras karistatav. Tartu Vangla 11.05.2011. a kirjaga nr 3-30/60-1 (tl 18) jäeti taotlus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 30.05.2011. Kirja kohaselt ei sisalda taotlus piisavalt andmeid, et seda menetleda ning N. Lilitškinil tuleb oma taotlust täpsustada. Tartu Vangla 14.06.2011. a kirjaga nr 3-30/60-2 (17) jäeti N. Lilitškini kahjunõue läbi vaatamata, sest N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluse puudusi ning vanglal puuduvad andmed talle kahju tekkimise kohta.

4. N. Lilitškin esitas 10.05.2011 Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 30, tõlge tl 31) summas 2000 eurot seoses sellega, et valvur H. Andressoo ei andnud 25.11.2010 talle küsimise peale ajalehte, sest viimane ei öelnud enda perekonnanime. Lisaks ütles

H. Andressoo N. Lilitškini kohta „lollakas“ või „lollike“ ning saatis teda teatud kohta. Selline käitumine oli solvav ja laimav ning alandas inimväärikust. H. Andressoo pole N. Lilitškinile kunagi peavalutabletti toonud ning nõuab, et tema poole pöördutaks eesti keeles. Tartu Vangla 15.07.2011. a kirjaga nr 3-30/135-1 (tl 29) jäeti taotlus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 01.08.2011. Kirja kohaselt ei sisalda taotlus piisavalt andmeid, et seda menetleda ning N. Lilitškinil tuleb oma taotlust täpsustada. Tartu Vangla 02.08.2011. a kirjaga nr 3-30/135-2 (tl 28) jäeti kahjunõue läbi vaatamata, sest

N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluse puudusi ning vanglal puuduvad andmed talle kahju tekkimise kohta.

5. N. Lilitškin esitas 13.05.2011 Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 14-16, tõlge tl 12-13) summas 75 eurot seoses sellega, et talle määrati õigusvastaselt distsiplinaarkaristus, ning summas 75 eurot valesüüdistuse ja laimu eest, kokku 150 eurot. Muuhulgas kirjeldati taotluses, et 13.03.2011 õhtul sisenes kambrisse nr 2131 valvur

O. Kingisep, haaras aknavõre küljes rippunud peegli ja jooksis naerdes kambrist välja, lubades peegli hommikul tagasi tuua. Valvur H. Andressoo provotseeris ja mõjutas

O. Kingiseppa ning nad tõid kahekesi N. Lilitškinile hoopis asja äravõtmisakti. Hiljem sai

N. Lilitškin käskkirja nr 1-4/971, millega talle kirjeldatud juhtumi eest kolme ööpäevane kartserikaristus määrati. Kartseris karistuse kandmise ajal naersid valvurid tema üle. Tartu Vangla 21.07.2011. a otsustusega nr 3-30/138-1 (tl 11) rahuldati kahjunõue osaliselt. Nimelt tunnistati 11.05.2011. a vaideotsusega kehtetuks Tartu Vangla 08.04.2011. a käskkiri nr 1-4/971, mille alusel N. Lilitškin 10.05.2011 kartserisse paigutati. Kuna N. Lilitškin viibis alusetult kartseris ühe ööpäeva, rahuldas vangla tema kahju hüvitamise taotluse 6,39 euro ulatuses. Muus osas jäeti taotlus rahuldamata, sest pole tõendatud, et N. Lilitškinit perioodil 10.05-11.05.2011 inimväärikust alandavalt koheldi.

6. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt anti N. Lilitškin Tartu Maakohtu 22.09.2011. a määrusega kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 275 ja § 121 järgi (kriminaalasi nr 1-11-9888). KarS § 275 süüdistuses oli kannatanuks valvur H. Andressoo. KarS § 275 sätestab, et võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Süüdistusakti kohaselt solvas kaebaja valvur H. Andressood 13.03.2011 kambris nr 2132, kui viimane täitis oma ametikohustusi ja kontrollis kambris toimuvat.

7. N. Lilitškin esitas 18.02.2012 Tartu Maakohtule kriminaalasja nr 1-11-9888 raames avalduse (tl 2-4, tõlge tl 5-7), milles palus Tartu Vangla ametnikult H. Andressoolt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1000 eurot solvamise, valetamise, rõõnamise ja laimamise eest. Mittevaraline kahju seisneb väärikuse alandamises, au solvamises ja hea nime teotamises. Tartu Maakohus edastas N. Lilitškini avalduse (kaebuse) vastavalt kohtu pädevusele Tartu Halduskohtule. Kaebuses kritiseerib N. Lilitškin uurija tegevust kriminaalasja nr 1-11-9888 menetlemisel, kuid kaebab ka valvuri H. Andressoo peale ning esitab tema suhtes vastusüüdistuse. Kaebuse kohaselt ei andnud valvur H. Andressoo 29.11.2010 kaebajale nõudmise peale ajalehte, naeris kaebaja üle ja nimetas teda lolliks. Seega valvur alandas ja solvas kaebajat ja käitus temaga halvustavalt. Seoses sellega, et H. Andressoo hakkas kaebajat kiusama, koostas kaebaja vanglale mitu kaebust, kuid midagi ei uuritud. H. Andressoo kaasas kiusamisse ka

O. Kingisepa. Kaebaja kuulis H. Andressoolt solvanguid mitte ainult enda, vaid ka teiste venelastest kinnipeetavate kohta. Kui kaebaja H. Andressoo tegevuse peale vangla direktorile kaebas, muutus olukord hullemaks, mispeale esitas kaebaja kahju hüvitamise taotlusi (nr 3-30/46, 3-30/49, 3-30/60, 3-30/135, 3-30/138-1) ja vaideid. Kaebaja kaebuste alusel vallandati O. Kingisep ning selleks, et sama ei tehtaks H. Andressooga, hakkas viimane kaebajat rõõnama ja väitma, justkui kaebaja oleks teda solvanud. H. Andressoo rõõnas kaebajat avalikus kohas ning ta on täitnud erinevaid süüteokoosseise (KarS §-d 316, 319, 320, 324, 291). Kaebaja viitab põhiseaduse (PS) §-dele 12, 17, 18 ja 25 ning erinevatele alandamist keelavatele rahvusvaheliste õigusaktide sätetele.

8. Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning muuhulgas paluti kaebajal eraldi punktidena välja tuua, milles täpsemalt seisnevad H. Andressoo poolt toime pandud kaebajat laimavad õigusvastased tegevused ning millal need toimusid.

9. 14.11.2012. a puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 37, tõlge tl 40) täpsustas kaebaja, et

H. Andressoo väidetavad õigusvastased tegevused olid järgmised: perioodil 10.11.2010 kuni 27.03.2011 kaebaja elukambri uksesilmast sissevaatamine, kui kaebaja vahetas riideid ja oli kambris aluspükstes, tualetti sisenemine kaebaja seal viibimise ajal ja seejärel kaebajale solvavate sõnade ütlemine. Solvamise, laimamise ja rõõnamise tõendamiseks on olemas tunnistajad, samuti on 13.03.2011. a videosalvestusel näha, kuidas H. Andressoo poolpaljast kaebajat piilus.

10. Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse kohaselt ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja täpsustas 14.11.2012 H. Andressoo väidetavaid õigusvastaseid tegevusi. Vastustaja saatis kohtule kõik kaebaja kahjunõuete materjalid, mis on esitatud seonduvalt H. Andressoo mitmesuguste tegevustega. Lisaks edastas vangla sellised kahjunõude materjalid, milles ei ole H. Andressoo nime mainitud, ent mis käsitlevad kaebuse täpsustuses viidatud ajavahemikku. Materjalidest nähtuvalt jättis vastustaja 16.06.2011. a kirjaga nr 3-30/60-2, 02.08.2011. a kirjaga nr 3-30/135-2, 25.05.2011. a kirjaga nr 3-30/49-2 ja 14.06.2011. a kirjaga nr 3-30/46-2 N. Lilitškini kahjunõuded läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotlustes esinenud puudusi ja esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik kahjunõudeid menetleda. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et Tartu Vangla oleks kaebaja kahjunõuded õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud. Seega ei ole kaebaja eelpool väljatoodud kahjunõuete osas läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tartu Vangla on sisuliselt läbi vaadanud N. Lilitškini kahjunõude, kus kaebaja nõudis hüvitist 150 eurot õigusvastase distsiplinaarkaristuse määramise eest ning valesüüdistuse ja laimu eest seonduvalt 13.03.2011 kaebaja kambris nr 2131 toimunud intsidendiga (trellide külge riputatud peegli äravõtmine). Tartu Vangla 21.07.2011. a otsusega nr 3-30/138-1 rahuldati kaebaja kahjunõue osaliselt. Viimatinimetatud kahjunõue ei sisalda aga käesoleva kaebuse esemeks oleva kahjunõude asjaolusid. Seetõttu ei saa kohus lugeda VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. N. Lilitškin esitas määruskaebuse (tl 77, tõlge tl 80), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 05.12.2012. a määrus. Määruskaebuse kohaselt ei nõua kaebaja 1000 eurot mitte vanglalt, vaid isiklikult

H. Andressoolt. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009. a lahendi asjas nr 3-3-1-70-09 kohaselt ei ole kohtueelset menetlust ette nähtud. Kaebaja selgitas vastavalt HKMS §-dele 11,

15 ja 16, kus ja millised tõendid asuvad, kuid kohus ei ole initsiatiivi näidanud. Mis puudutab puudusi vangla asjas 3-30/46-2, 14.06.2011, siis puudused on vanglaametnike peas. Solvamise faktid on fikseeritud järgmistes dokumentides: V1 412, V1 1166, V1 1494, V1 2849, V1 2677, V1 2262, V1 5674, V1 6304, 6305, V1 14618, 14619-1, 14972, 15318, V1 3835-3839, 6304-1, 6950-1, 3713-1, V1 6429-1, 7532-1, 3-30/60, 3-30/50, 3-30/37, 3-30/67.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus tuleb rahuldada ning asi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

13. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuses N. Lilitškini poolt esitatud väidet, et tema sooviks ei ole mitte kahjuhüvitise nõudmine vanglalt, vaid isiklikult H. Andressoolt. Ringkonnakohus selgitab selle väitega seonduvalt, et N. Lilitškini poolt käesolevas asjas kirjeldatud sündmuste toimumise ajal tegutses H. Andressoo ametikohustusi täitva Tartu Vangla ametnikuna ning teostas sellest tulenevalt avalikku võimu. Vanglaametniku poolt avalike ülesannete täitmisel kahju tekitamise korral on tegemist riigivastutuse juhtumiga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 12 lg 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama sätte teise lause kohaselt ei vastuta esimeses lauses nimetatud füüsiline isik kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti. RVastS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vastutab avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju korral kannatanu ees avaliku võimu kandja, so antud juhul Tartu Vangla, mitte kahju vahetult põhjustanud füüsiline isik, ning määruskaebuse esitajal ei ole antud juhul õigust taotleda kahjuhüvitist isiklikult H. Andressoolt.

14. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sama sätte teise lause kohaselt võib sellisel juhul kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Eeltoodud kohustusliku kohtueelse menetluse kord laieneb kõigi avaliku võimu kandjate poolt tekitatud kahju hüvitamise juhtudele. Et H. Andressoo kui vanglaametniku poolt väidetavalt põhjustatud kahju puhul tuleb kahju tekitajaks lugeda vangla kui avaliku võimu kandja, ei nõustu kohus

N. Lilitškini poolt määruskaebuses esitatud väitega, et tema esitatud kaebuse korral ei ole ette nähtud kohtueelset menetlust.

15. Haldusasja toimikust nähtuvalt on N. Lilitškin seoses H. Andressoo tegevusega esitanud vanglale küll korduvaid kahju hüvitamise taotlusi, kuid vangla ei ole ühtegi sellist taotlust sisuliselt lahendanud ning on need tagastanud taotlustes puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohtupraktikas on selgitatud, et olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohtueelse läbimata jätmise tõttu (vt RKHKm 08.10.2012, nr 3-3-1-30-12, p 18). Seega tuleb kohtutel kohtueelse menetluse läbituse hindamisel võtta seisukoht haldusorgani poolt kohtueelses menetluses sooritatud toimingute õiguspärasuse osas ning juhtudel, kus haldusorgan on isiku avalduse õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud, lugeda kohtueelne menetlus läbituks. Riigikohtu halduskolleegium on 20.06.2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-34-13 p-s 8 rõhutanud, et haldusmenetluses esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist takistavad puudused. Kohus ei või kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel piirduda formaalse kontrolliga (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012. a otsus asjades nr 16563/08 jt Julin/Eesti, p 177), vaid peab sisulisest aspektist kontrollima, kas kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud taotlus tagastati õiguspäraselt. 18.03.2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-2-2-12 on Riigikohtu halduskolleegium täiendavalt selgitanud, et haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 kohaselt taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel on haldusorganil kaalutlusõigus ning juhul, kui puudused ei ole nii olulised, et need takistanuks taotluse menetlemist, puudub vanglal alus taotluse tagastamiseks – seda eriti olukorras, kus taotleja on kinnipeetav, kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist (RKHKm 18.03.2013, 3-3-2-2-12, p 11.2).

16. Eelnevalt viidatud lahenditest tulenevalt tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse tagastamiseks eelnevalt välja selgitada, kas haldusorgani poolt kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel või kahjunõude formaalsetel põhjustel läbi vaatamata jätmisel ei esinenud kaalutlusvigu. Selleks tuleb muuhulgas sisuliselt hinnata, kas kaebaja poolt vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotlus sisaldas selliseid puudusi, nagu haldusorgan väidab. Käesolevas asjas on halduskohus vaidlustatud määruses sedastanud järgmist: „Kohtu hinnangul ei saa öelda, et Tartu Vangla oleks kaebaja kahjunõuded õigusvastaselt läbi vaatamata jätnud“. Ringkonnakohus leiab, et eelnev viitab sellele, et halduskohus ei ole kohtueelse menetluse läbituse hindamisel kontrollinud haldusorgani tegevuse õiguspärasust sisulisest aspektist, vaid on piirdunud üksnes formaalse kontrolliga, mis aga ei pruugi kohut kaebuse lubatavuse eelduste täidetuse osas õigele seisukohale viia.

17. Järgnevalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu sellele, et juhul, kui kohustusliku kohtueelse menetluse saab kaebaja poolt lugeda läbituks, tuleb kohtul välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja kui ei ole, siis kas esinevad põhjused tähtaja ennistamiseks. Haldusasja toimikusse liidetud materjalidest nähtuvalt on kaebaja kohtueelses menetluses vastustaja poolt tehtud lahendid kätte saanud järgmiselt: 25.05.2011. a otsustuse nr 3-30/49-2 27.05.2011, 14.06.2011. a otsustuse nr 3-30/46-2 16.06.2011, 14.06.2011. a otsustuse nr 3-30/60-2 16.06.2011, 21.07.2011. a otsustuse nr 3-30/138-1 25.07.2011 ning 02.08.2011. a otsustuse nr 3-30/135-2 04.08.2011.

Kahju hüvitamise nõude esitas N. Lilitškin kohtule 18.02.2012. Tulenevalt HKMS § 283 lg-st 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisuja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kuna kaebus on kohtule esitatud alates 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse redaktsiooni kehtivuse ajal, kohaldub antud juhul HKMS § 47 lg 2, mille kohaselt võib kohtueelse korra läbimisel esitada kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Normi sõnastusest tulenevalt on seega normi eelduseks asjaolu, et isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 47 lg-ga 2 on isikule antud sõnaselge õigus kohtusse pöördumiseks igasuguse kohtueelset menetlust lõpetava lahendi korral. Seega ei kehti HKMS § 47 lg 2 üksnes haldusorgani poolt sisulise lõpplahendi saanud kohtueelse menetluse korral, vaid kahju hüvitamise kaebuse korral alati siis, kui isik on eelnevalt esitanud vastavalt RVastS § 17 lg-le 1 taotluse kahju tekitanud haldusorganile, pidades seejuures kinni RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajast.

Kui kinnipeetav soovib vanglalt kahju hüvitamist, on nimetatud taotlus käsitletav kohustusliku kohtueelse menetlusena HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 mõttes. Eelnevast tulenevalt kehtib HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg alati siis, kui isik on esitanud enne halduskohtusse pöördumist sama nõudega taotluse või vaide haldusorganile, sõltumata sellest kas haldusorgani otsus on sisuline või menetluslik. Kuna käesoleval juhul on kaebaja esitanud enne kohtusse pöördumist vanglale korduvalt kahju hüvitamise taotluseid, kohaldub tema suhtes HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et halduskohtule edastatud N. Lilitškini 18.02.2012. a avalduse puhul esineb ka imperatiivne alus selle osaliseks tagastamiseks. Nimelt on N. Lilitškin selles avalduses lisaks halduskohtu pädevuses oleva mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisele pikalt kirjeldanud, milliseid kuriteotunnustega tegusid on H. Andressoo tema hinnangul toime pannud. Ka halduskohtule hiljem esitatud avalduses (tl 41−42, tõlge tl 44) on N. Lilitškin kinnitanud, et tema hinnangul ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 lasub halduskohtul kaebuse saamisel kohustus kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p-i 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning tulenevalt HKMS § 121 lg 3 esimesest lausest selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Seega tuleb halduskohtul kaebuse uuel menetlusse võtmise otsustamisel võtta seisukoht ka N. Lilitškini kaebuse lubatavuse üle osas, milles N. Lilitškin viitab selles vanglaametniku tegevuses esinenud kuriteotunnustele.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/