3-13-678/29 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti (MTA) 27.12.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/9676-38 määrati RKO Platvorm OÜ esitas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 peale vaide, mis jäeti
Legislator headnote
AI generatedArt. 6 lg-s; 3-13-678/29 · Tartu Ringkonnakohus: a maksuotsusega nr 12.2-3/9676-38 määrati RKO Platvorm OÜ esitas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 peale vaide, mis jäeti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
4. märts 2014, Tartu
Haldusasja number
3-13-678
Haldusasi
RKO Platvorm OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
27.12.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38
tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.05.2013. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
RKO Platvorm OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja RKO Platvorm OÜ
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.05.2013. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27.12.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/9676-38 määrati
RKO Platvorm OÜ-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas
8 449 164 000 krooni (540 000 000 eurot), kuna kaebaja on selle summa käibemaksust
ebaõigesti sisendkäibemaksuna maha arvanud.
2. RKO Platvorm OÜ esitas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 peale vaide, mis jäeti
MTA 22.02.2013. a vaideotsusega nr 6-1/1262-2 rahuldamata.
3. RKO Platvorm OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA maksuotsuse nr
12.23/9676-38 tühistamiseks. Kaebuselt riigilõivu ei tasutud, kuid kaebaja esitas taotluse
enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks kuni käesolevas haldusasjas kohtulahendi
jõustumiseni ning lisas osaühingu viimase kuue kuu pangakonto väljavõte.
4. Tartu Halduskohtu 03.04.2013. a määrusega jäeti RKO Platvorm OÜ menetlusabi taotlus
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 alusel käiguta ja anti selles esinevate
puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest.
Määruse põhjenduste kohaselt peab kaebaja vastavalt HKMS § 115 lg-le 4 menetlusabi
taotlusele lisama osaühingu põhikirja ärakirja ja eelmise majandusaasta aruande kinnitatud
ärakirja, et tõendada osaühingu suutmatust tasuda riigilõivu summas 750 eurot
(riigilõivuseaduse § 571 lg 4 alusel). Kohus kohustas kaebajat välja selgitama, millised on
osaühingu liikmete või osanike võimalused riigilõivu tasumiseks. Kui nimetatud isikud ei ole
võimelised osaühingu eest riigilõivu tasuma, tuleb ka seda väidet tõenditega kinnitada.
5. RKO Platvorm OÜ esitas Tartu Halduskohtule 07.05.2013 avalduse puuduste
kõrvaldamiseks.
Avalduses märgitakse, et kaebaja ei saa esitada 2012. aasta majandusaasta aruannet, sest see
kahjustaks osaühingu kaitseõigust kriminaalasjas nr 1-10-17160. Näiteks on RKO Platvorm
juhatuse liikme R. Paala süüdistamisel kriminaalasjas nr 1-07-2186 süüstavate tõenditena
kasutatud majandusaasta aruandeid. Kriminaalasi nr 1-07-2186 lõppes süüdimõistva otsusega
ning R. Paala kannab hetkel Tartu Vanglas üheaastast reaalset vangistust. Tulenevalt
põhiseaduse §-st 22 on kaebajal õigus vaikida ning süütuse presumptsiooni ja õigust vaikida
kaitstakse ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-s 2.
Seoses vaikimise õigusega viidatakse Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
lahenditele. Osaühingu osanik R. Paala ei ole võimeline tasuma riigilõivu summas 750 eurot,
kuna ta viibib Tartu Vanglas ning tal puudub sissetulek. R. Paala ja T. Paala ühises valduses
olev registervara on täitemenetluses arestitud ning MTA nõuab selle jagamist ning
realiseerimist (tsiviilasi nr 2-12-49087). Kaebaja palub enda täielikku vabastamist riigilõivu
tasumisest.
6. Tartu Halduskohtu 09.05.2013. a määrusega jäeti RKO Platvorm OÜ menetlusabi taotlus
HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ja kaebus haldusasjas nr 3-13-678 käiguta ning anti
kaebuselt riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
Määruse põhjenduste kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 03.04.2013. a määruse kätte
23.04.2013 ning seega tuli menetlusabi taotluses puudused kõrvaldada hiljemalt 08.05.2013.
Kaebaja on 07.05.2013. a elektronkirjaga puudused kõrvaldanud vaid osaliselt - esitanud
äriühingu põhikirja ärakirja ning selgitanud, et R. Paala osanikuna riigilõivu tasuda ei suuda.
Samas aga keeldub kaebaja täitmast kohtu nõuet lisada menetlusabi taotlusele
RKO Platvorm OÜ 2012. a majandusaasta aruande kinnitatud ärakiri. Kuna kaebaja
majandusaasta aruannet ei esitanud, s.o puudust ei kõrvaldanud, ei saa kohus sisuliselt
hinnata, kas esinevad alused menetlusabi andmiseks või mitte.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. RKO Platvorm OÜ esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 09.05.2013. a
määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada RKO Platvorm OÜ riigilõivu
tasumisest.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja oma 07.05.2013. a kirjaga puudused
kõrvaldanud - esitanud osaühingu põhikirja ja põhjaliku õiguskäsitluse, miks majandusaasta
aruande esitamine võib rikkuda osaühingu ja selle seadusliku esindaja põhiõigusi. Selgitustes
tugineti mitmele EIK ja Riigikohtu lahendile. Tartu Halduskohus järeldas, et kaebaja on
põhjendamatult keeldunud majandusaasta aruande esitamisest. Halduskohus pole üldse
hinnanud, kas määruskaebuse esitaja õiguskäsitlus oli õiguspärane või mitte ning kas
majandusaasta aruande esitamisest on õigus nende motiivide alusel keelduda. Kaebaja leiab,
et keeldumine majandusaasta aruande esitamisest on seaduslik ning oma seadusliku õiguse
kasutamine ei saa kaasa tuua seda, et kaebaja jääb ilma õigusest menetlusabile. Halduskohtu
määrus on põhjendamata. EIK lahendist Bogatova vs Ukraina tuleneb, et riigil on kohustus
vastata menetlusosalise põhiargumendile isegi siis, kui see on spetsiifilise iseloomuga, kuid
isik peab seda määravaks oma vaidlusaluse asja lahendamisel. EIK lahendist Seryavin jt vs
Ukraina tuleneb kohtu kohustus vastata menetlusosalise põhiargumentidele. Kahe viidatud
lahendi põhjal leiab kaebaja, et RKO Platvorm OÜ on käesolevas menetluses EIÕK art 6
rikkumise ohver.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
09.05.2013. a määrus muutmata.
9. RKO Platvorm OÜ on esitanud halduskohtule taotluse talle HKMS § 110 lg 1 p-s 1
sätestatud menetlusabi võimaldamiseks, so kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast
riigilõivust vabastamiseks. Menetlusabi taotlusele esitatud nõuded on sätestatud
HKMS §s 115 ning selle sätte eesmärgiks on tagada, et kohtule oleksid teada vajalikud
andmed, mille pinnalt menetlusosalisele menetlusabi andmine otsustada. Kui taotleja ei esita
koos taotlusega piisavalt andmeid, mis võimaldaks talle menetlusabi andmise vajaduse üle
otsustada, ei ole taotlus kohtu poolt lahendatav ning tegemist on puudustega taotlusega.
Tulenevalt HKMS § 55 lg-st 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või
sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui
tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on halduskohus 03.04.2013. a menetlusabi
taotluse käiguta jätmise määruses taotluse esitajale selgitanud, et tema menetlusabi taotlus on
esitatud puudustega, mis ei võimalda taotlust lahendada. Halduskohus on määruses märkinud,
milles puudused seisnevad ning milliste dokumentide ja tõendite esitamise korral kohus
menetlusabi taotluse lahendada saab. Samas määruses on halduskohus sõnaselgelt osutanud,
et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus menetlusabi taotluse läbi
vaatamata ning kohustab kaebajat tasuma kaebuselt ettenähtud riigilõivu. Seega pidi
määruskaebuse esitaja olema teadlik kohtu poolt ette kirjutatud nõudmiste täitmata jätmisega
kaasnevatest tagajärgedest.
10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on asunud õigele seisukohale, et
RKO Platvorm OÜ menetlusabi taotlus on esitatud puudustega, ning on selle õigesti
HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta jätnud. Menetlusabi taotlusele on lisatud üksnes
RKO Platvorm OÜ menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu pangakonto väljavõte
(tl 28), millest ei nähtu muid andmeid, kui et nimetatud perioodil sellel kontol tehinguid ei
ole, vabad vahendid kontol puuduvad ning väljavõtte tegemise seisuga on kontolt broneeritud
rahalised vahendid summas 759723,04 USD, so 2100543,89 LTL, so 413891,07 LVL. Kuigi
kontoväljavõttelt nähtuvalt RKO Platvorm OÜ arvelduskontol vabad vahendid puuduvad, ei
anna see kohtule täielikku ülevaadet RKO Platvorm OÜ ning selle osanike majanduslikust
võimekusest kaebuse läbivaatamise eest riigilõivu tasumiseks.
11. Riigikohtu üldkogu on 12.04.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 selgitanud
juriidilisele isikule menetlusabi andmise aluseid halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatuga analoogse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud regulatsiooni pinnalt.
Nimetatud otsuses leidis Riigikohtu üldkogu, et eraõigusliku juriidilise isiku puhul tuleb
menetlusabi andmisest keeldumise alusena kõne alla mh füüsilisele isikule menetlusabi
andmise piirang, mille järgi ei anta menetlusabi, kui taotleja saab menetluskulud kanda oma
olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt
pöörata sissenõude (vt RKÜKo 12.04.2011, nr 3-2-1-62-10, p 62.2). Samas otsuses märgib
Riigikohtu üldkogu, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel on võimalik
lähtuda majandusaasta aruandest ning vajaduse korral muudest aktuaalsetest
raamatupidamisdokumentidest, mis tõendavad juriidilise isiku majanduslikku seisu
menetlusabi taotluse esitamise aja seisuga. Menetlusabi taotleja peab asjakohased
dokumendid esitama (RKÜKo 12.04.2011, nr 3-2-1-62-10, p 62.3). Seega peab kohtul
menetlusabi taotluse lahendamiseks olema reaalne võimalus anda dokumentaalsete tõendite
pinnalt hinnang juriidilise isiku majanduslikule olukorrale ning seda lähtuvalt tõenditest ka
muu juriidilisele isikule kuuluva vara, mitte üksnes likviidsete vahendite olemasolu kohta.
12. Määruskaebuse esitaja väide, et ta soovib võimalikes kriminaalasjades, kus ta on
menetluse osaline juriidilise või füüsilise isikuna, kasutada passiivse kaitse taktikat, ei saa
ringkonnakohtu hinnangul olla mõjuvaks põhjuseks menetlusabi taotluse lahendamiseks
vajalike dokumentide esitamata jätmiseks. Muud põhjust, mille tõttu oleks kohtule
RKO Platvorm OÜ majandusaasta aruande esitamine reaalselt võimatu, taotleja kohtule
esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et menetlusabi taotluse nõuetekohasuse hindamisel ei
pidanudki halduskohus võtma seisukohta selles, kas määruskaebuse esitajal on õigus keelduda
taotleja poolt esitatud motiividel majandusaasta aruande esitamisest või mitte. Halduskohtul
puudus talle teadaolevate andmete põhjal võimalus sisuliselt hinnata, kas antud asjas esinevad
alused taotlejale menetlusabi andmiseks või mitte. Halduskohus selgitas taotlejale selliste
puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamise vajadust ning seda, et puuduste kõrvaldamata
jätmisel jätab halduskohus taotluse läbi vaatamata. Ka pärast puuduste kõrvaldamiseks
RKO Platvorm OÜ põhikirja ning täiendavate selgituste esitamist oli halduskohtul taotlejale
menetlusabi andmise vajaduse hindamisel aluseks võtta üksnes RKO Platvorm OÜ
arvelduskonto väljavõte, millelt aga taotluse lahendamiseks piisavalt andmeid ei nähtu.
Samuti ei esitanud RKO Platvorm OÜ puuduste kõrvaldamise korras kohtule tõendeid
äriühingu osanike või teiste asja suhtes varalist huvi omavate isikute majandusliku seisundi
kohta, kuigi halduskohus tõendite esitamise vajalikkust taotluse käiguta jätmise määruses
rõhutas.
13. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on RKO Platvorm OÜ
menetlusabi taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata jätnud ning RKO Platvorm OÜ
määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/