3-13-1746/35 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1746 Haldusasi K A i kaebus justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – K A Vastustaja – justiitsminister Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus K A i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta K A i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-1746 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Justiitsminister peatas 11.05.2012 käskkirjaga nr 139-k „Tallinna notar K A i ametisoleku peatamine“ notar K A i ametisoleku distsiplinaarmenetluse lõpuni notariaadiseaduse (NotS) § 18 lg 3 p 3 alusel. 2. K. A esitas 16.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-13) Justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjas nimetatud ametisoleku peatamise alus on väär põhjusel, et kaebaja oli eelnevalt korduvalt Notarite Kojale esitanud avaldusi kaebajale asendaja määramiseks pikkadeks perioodideks, büroo sulgemiseks 28 päevaks ja ametisoleku peatamiseks. Kaebajale ei ole esitatud vaidlustatud käskkirja aluseks olevat 10.02.2012 korralise järelevalve akti nr 1.1-11/1027, et kaebajal oleks võimalik aru saada, milles teda süüdistatakse. Vastustaja ei ole järginud ametisoleku peatamisel seadust ega kaebaja kui võimaliku süüteo toimepanija õigusi ning on toiminud ühekülgselt. Käskkirjale eelnenud toimingud on kaebajale ebaselged. 3. Tallinna Halduskohus võttis 02.09.2013 määrusega K. Ai kaebuse menetlusse esialgu tähtaja küsimuse lahendamiseks ja kohustas kaebajat esitama tähtaja ennistamise taotluse ja

3-13-1746 2(6) tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Kaebaja väitel edastati vaidlustatud 11.05.2012 käskkiri talle elektrooniliselt aadressile tallinna.notar@gmail.com 17.07.2013. Justiitsministeerium selgitas 16.07.2013 dokumendis „Vastus pöördumisele“ kaebajale, et 11.05.2012 käskkiri nr 139-k on kaebajale edastatud juba 15.05.2012 kell 13.10 aadressile info@notarid.eu ja 15.05.2012 kell 14.45 k.A@notarid.eu. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul kaebaja oli või pidi olema vaidlustatud käskkirjast teadlik oluliselt varem kui 17.07.2013 ning seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada kaebuse tähtaegsuse küsimuses oma seisukoht. 4. K. A esitas 19.09.2013 halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Samas on kaebaja endiselt seisukohal, et vaidlustatud käskkiri jõudis kaebajani 17.07.2013 tema enda initsiatiivil tehtud päringu tagajärjel. 5. Justiitsminister esitas 18.10.2013 vastuse, milles leidis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel või tagastada § 121 lg 2 p 2 alusel. Esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja poolt vaidlustatud käskkiri oli antud kaebaja ametitegevuse peatamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõppes hiljemalt 15.02.2013, kui kaebajale toimetati avaliku kättetoimetamise teel kätte justiitsministri 01.02.2013 käskkiri nr 7-d „Otsus Tallinna notar K A i distsiplinaarasjas“, millega justiitsminister luges tuvastatuks kaebaja poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemise ja määras distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamise. Väljavõte K. Ai tagandamise käskkirja resolutsioonist avaldati 15.02.2013 üleriigilises väljaandes „Postimees“. Distsiplinaarotsuse luges kaebajale 15.02.2013 kättetoimetatuks ka Tallinna Halduskohus oma 16.04.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-749. Seega lõppes peatamise käskkirja kehtivus hiljemalt 15.02.2013. Kehtivuse kaotanud haldusakti ei ole võimalik tühistada. 6. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2013 määrusega K. Ai kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Vaidlustatud käskkirja p-ga 1 peatati Tallinna notar K. Ai ametisolek distsiplinaarmenetluse lõpuni. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 alusel kõrvaltingimusega ehk piiratud kehtivusajaga haldusaktiga. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõpetati justiitsministri 01.02.2013 käskkirjaga nr 7-d, mille resolutiivosa p-ga 1 lõpetati distsiplinaarmenetlus Tallinna notari K. Ai suhtes käskkirja nr 11-d p-s 1.2. märgitud rikkumise osas distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu, käskkirja p-ga 2 loeti tuvastatuks K. Ai poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemine. Käskkirja p-ga 3 määrati K. A p-des 2.1-2.4 nimetatud distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamine. Seega kaebaja suhtes justiitsministri 29.03.2013 käskkirjaga nr 11-d algatatud distsiplinaarmenetlus lõppes justiitsministri 01.02.2013 käskkirjaga nr 7-d „Otsus Tallinna notar K A i distsiplinaarasjas“. Nimetatud käskkiri on kaebajale kätte toimetatud 15.02.2013 käskkirja resolutiivosa avaldamisega ajalehes „Postimees“. Kaebuses vaidlustatud justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k puhul oli tegemist nn piiratud kehtivusajaga haldusaktiga (kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni). Et distsiplinaarmenetlus on lõppenud, siis vaidlustatud haldusakt on täidetud ja kohus ei saaks seda enam tühistada. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kaebusega ka oma eesmärki saavutada, milleks oleks olnud distsiplinaarmenetluse ajaks ametisse tagasi asumine. Kuna vaidlustatud haldusakti tühistamist ei saa kaebaja kohtus enam nõuda, siis oleks võimalik minna üle tuvastamiskaebusele. Samas leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamiseks ei saa kaebajal ilmselgelt olla põhjendatud huvi. Kaebusest ei selgu täpselt, millal kaebaja sai ametisoleku peatamisest teada. Kaebaja väitel sai ta aga peatamise käskkirja alles 17.07.2013. Lähtudes asjaolust, et käesolevaks ajaks on kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus lõppenud (lõppes enne seda, kui kaebaja väidetavalt ametisoleku peatamisest teada sai), siis ei

3-13-1746 3(6) saanud kaebuses vaidlustatud 02.05.2012 käskkiri nr 139-k kaebajale mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus, mida kohus peaks tuvastamiskaebuse kaudu kaitsma. Kuna kaebajal ei esine põhjendatud huvi HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes, siis leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt ka kaebeõigus. Võimaliku hüvitamiskaebuse esitamise alused antud hetkel puuduvad, kuna vaidlus kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse seaduslikkuse üle on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-13-749.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. K. A palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. Kaebajale jääb selgusetuks, mis põhjusel palus kohus kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotluse ja nõudnud vastustajalt seisukohta nimetatud taotlusele, kui kohus jõudis hiljem seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamisega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ja lisaks on kaebajal võimalik esitada hüvitamiskaebus. Käskkirja andmisega peatati kaebaja ametitegevus, mille tagajärjel kaotas kaebaja ametitegevusega seotud õigused (õigus teenida sissetulekut jms), samas jäid kaebajale kehtima ametitegevusega seotud kohustused. Kui kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebuses piisava selgusega märkinud käskkirja andmise asjaolude tuvastamise vajadust ning põhjendusi, siis palub kaebaja need tuvastada. Vastustaja, peatades vaidlustatud käskkirjaga kaebaja ametitegevuse kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni, ei viinud distsiplinaarmenetlust läbi kaebaja huve silmas pidades ega nendega arvestades. Vastustaja tegevus on olnud pahatahtlik ja vastuoluline. Kui vastustajani jõudis esimene info võimalike ja suuremahuliste rikkumiste osas, siis jääb arusaamatuks, miks ei alustanud vastustaja kohe distsiplinaarmenetlust ametitegevuse peatamisega, vaid viis seda läbi umbe 15 kuu jooksul. Kaebaja hinnangul ei saa pidada õiguspäraseks võtta isikult sissetuleku teenimise võimaluse rohkem kui 10 kuuks. Seega ei saa pidada vastustaja tegevust käskkirja andmisel õiguspäraseks. Vaidlustatud määruses ei ole käsitletud menetlustoimingute võimalikku ebaseaduslikkust ning on jäetud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja võib olla distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks ja käskkirja andmise aluseks olevat teavet kogunud õigusvastaselt. Kaebajale ei ole käesoleva hetkeni esitatud 10.02.2012 korralise järelevalve akti nr 1.1- 11/1027 ega võimaldatud juurdepääsu e-notari infosüsteemile. Kohus ei ole hinnanud, kas järelevalve algusest, järelevalve aktist ja distsiplinaarmenetluse alustamise käskkirjast möödunud aja järel on vaidlusaluse käskkirja andmine olnud õiguspärane. Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse põhjusel, et kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, seejuures on kaebajal võimalik hiljem esitada hüvitamiskaebus. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise olulisus tuleneb muu hulgas kaebaja põhjendatud huvist tõendada kahju tekkimise/tekitamise ja käskkirja andmise vahelist põhjuslikku seost. Kaebaja põhjendatud huvi on kaitstud põhiseadusega ja ei ole kahtlust, et käskkiri puudutab otseselt kaebajat ning käskkirja õigusvastaseks tunnistamisest saab kaebaja õiguslikku kasu. Vaidlustatud määruses toodud viide käimasolevale kohtuvaidlusele ei ole sobiv, kuna ametitegevuse peatamine on oma olemuselt sekkumine kaebaja majandustegevusse.

3-13-1746 4(6) Kohus on määruse tegemisel muutnud oma algseid seisukohti vastustaja vastusele tuginedes ning ei ole piisava põhjalikkusega põhjendanud oma uut seisukohta. Kaebaja jääb kaebuses avaldatu juurde, mis puudutab akti kättetoimetamist, tühistamist, selle õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ja vastustaja tegevust haldusakti, millega vastustajal oli kohustus anda kaebajale juhiseid ja ettekirjutusi järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuses ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, andmata jätmisel. 8. Justiitsminister palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja poolt vaidlustatud käskkirja kehtivus lõppes hiljemalt 15.02.2013. Kehtivuse kaotanud haldusakti ei ole võimalik tühistada. Kaebaja väitel sai ta oma ametitegevuse peatamisest teada alles 17.07.2013, kui sai vaidlustatud käskkirja kätte, mistõttu sellise käsitluse puhul ei saanud käskkiri kehtima hakatagi. Haldusakt, mis ei ole kunagi kehtinud, ei saa ka kaebaja õigusi rikkuda. Seega ei saa kaebajal olla ilmselgelt kaebeõigust. Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebuses vaidlustatud justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k puhul oli tegemist nn piiratud kehtivusajaga haldusaktiga (kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni). Kuna distsiplinaarmenetlus on lõppenud, siis vaidlustatud haldusakt on täidetud ja kohus ei saaks seda enam tühistada. Kaebaja etteheited asjaolude hindamata jätmise kohta on asjakohatud. Kohtu seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi olla ei saa, on õige ja põhjendatud. Kaebaja väited tema saamata jäänud tulu jms kohta on paljasõnalised. Nende väidetele alusetusele viitavad ka asjaolud, mida kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuses justiitsministri 01.02.2013 käskkirja nr 7-d tühistamise nõudes. Kaebaja poolt viidatud korralise järelevalve akti nr 1.1-11/1027 ei eksisteeri ja seetõttu puudub võimalus seda kaebajale edastada. Kaebajal oli ligipääs e-notarile kogu järelvalvemenetluse ja distsiplinaarmenetluse kestel. Justiitsministeerium ei ole e-notari infosüsteemi vastutav ega volitatud töötaja ega anna kasutajaõigusi e-notari infosüsteemile juurdepääsuks. E-notari infosüsteemi vastutav töötleja on Notarite Koda ning volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Haldusasja nr 3-13-749 raames annab kohus hinnangu kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse seaduslikkusele tervikuna. Kaebajal kaebeõiguse puudumisest tulenevalt ei pea vastustaja vajalikuks käsitleda kaebaja muid käskkirja ja distsiplinaarmenetlust puudutavaid sisulisi väiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidlustatud haldusakt on allkirjastatud justiitsministri poolt 11.05.2012 (I kd tl 94). Kaebaja väitel ta seda haldusakti enne 17.07.2013 ei saanud. Selleks ajaks oli kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ja ta ametist vabastatud ning kaebaja oli distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohtus ka vaidlustanud. Kaebus käesolevas asjas esitati 16.08.2013. 10. Eeldusel, et vaidlustatud haldusakti kättetoimetamise ajaks saab lugeda kaebuses näidatud aja, ei ole vaidlustatud haldusakt kehtinud. See haldusakt ei saanud kehtida pärast kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetamist või teatavakstegemist, sest sellest ajast alates hakkas kehtima kaebajale määratud distsiplinaarkaristus (HMS § 61 lg 1). Käesolevas asjas vaidlustatud käskkiri ei hakanud kehtima enne selle kättetoimetamist või

3-13-1746 5(6) teatavakstegemist ega saanud kehtida pärast distsiplinaarkaristuse määramist. Kui vaidlustatud käskkiri tehti kaebajale teatavaks pärast distsiplinaarkaristuse määramise kohta antud haldusakti teatavakstegemist, ei ole sellel kunagi olnud ühtegi õiguslikku tagajärge ning kaebajat ei ole ametist kõrvaldatud. 11. Tühistada saab üksnes sellist haldusakti, mis on kehtinud (isegi kui see on hiljem kehtivuse kaotanud). Haldusakti, mis ei ole kunagi kehtima hakanud, ei saa ka tühistada. Kaebuses väidetud haldusakti teadasaamise aja õigsuse korral ei ole vaidlustatud käskkirja tühistamine seetõttu võimalik. 12. Kui haldusaktil ei ole olnud õiguslikke tagajärgi, ei saanud sellega tekitada ka kahju, sest puudus kaebaja õiguste riive. Seetõttu ei saa kahju hüvitamise nõudel olla eduväljavaateid ning HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei saa kaebaja esitada ka käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõuet. 13. Teistsugust lahendust ei tooks kaasa ka kaebuse rahuldamine haldusasjas nr 3-13-746 ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine. Sellisel juhul ei taastuks distsiplinaarmenetlus, mis lõppes kaebaja ametist vabastamisega. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt ei saaks enam omandada kehtivust; kui haldusasjas nr 3-13-746 kaebuse rahuldamise korral soovitakse kaebajat ikkagi distsiplinaarkorras karistada, tuleb alustada uut distsiplinaarmenetlust ja otsustada selle ajaks kaebaja ametist kõrvaldamine. 14. Kaebus tuli jätta läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1). 15. Kaebuse läbivaatamata jätmine on võimalik ka enne kaebuse tähtaegsuse küsimuses seisukoha võtmist. Kaebeõiguse olemasolu või halduskohtu määruses viidatud kaebuse eesmärgi saavutamise võimaluste olemasolu hindamisel saab kohus lähtuda neist asjaoludest, mida kaebaja ise väidab, sh haldusakti teadasaamise aja osas. Halduskohus ei ole kõigepealt kaebuse esitamise tähtaja ja ennistamise aluste kohta menetlusosaliste seisukohti küsides ja alles seejärel kaebust läbi vaatamata jättes menetlusnorme rikkunud. 16. Kui vaidlustatud käskkiri tuleb lugeda kättetoimetatuks enne distsiplinaarkaristuse määramise kohta antud haldusakti teatavakstegemist – seda kaebaja eitab –, siis on kaebuse tühistamisnõue esitatud pärast HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist. Kaebetähtaja ennistamise taotluses (I kd tl 110-112) ei ole ringkonnakohtu arvates välja toodud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et kaebust ei olnud võimalik esitada mõjuvatel põhjustel tähtaegselt. Sellisel juhul tuleks menetlus lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 2). 17. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg ei oleks aga sellisel juhul möödunud. Seejuures tuleks aga tähele panna, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja ametitegevust oleks vaidlustatud haldusaktiga kuni distsiplinaarkaristuse määramiseni tegelikult kitsendatud ja seeläbi kaebajale varalist kahju põhjustatud, sest isegi vaidlustatud haldusakti kättetoimetatuks lugemise korral 15.05.2012 e-kirjaga tuleb kaebuse väidete õigsust eeldades asuda seisukohale, et kaebaja enda ametist kõrvaldamisest distsiplinaarmenetluse ajaks teadlik ei olnud, järelikult ei jäänud tal ka ametiülesanded just sellest käskkirjast tulenevalt täitmata ning tulu seetõttu saamata. Kaebusest nähtuvalt ei põhjustatud talle mittevaralist kahju aga mitte distsiplinaarmenetluse ajaks ametist kõrvaldamisega, vaid distsiplinaarmenetluse läbiviimisega. 18. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

3-13-1746 6(6) /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman