2-13-57009/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-57009 Tsiviilasi T. T.

hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

T. T. avaldus hagist loobumiseks Menetlustoiming Loobumisavalduse läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. T. (ik xxxxxxxxxxx, eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: adv V. M. (OÜ xxxxxxxxxxxxx; epost x) Kostja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxx;xxxxxx; e-post x) Menetlusvorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata hagist loobumine.

2. Jätta hagiavaldus läbi vaatamata.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

04.12.2013. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale T. T. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus võttis 14.01.2014. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kuna kostja hagile ei vastanud, teavitas kohus hagejat, et võimalik on teha tagaseljaotsus ning hagejal tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri. 10.02.2014. a esitas hageja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna hageja loobub hagist. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist ning ülejäänud osa kostjalt väljamõistmist. 11.02.2014. a andis kohus määrusega kostjale tähtaja hageja avaldusele seisukoha esitamiseks. 13.02.2014. a esitas kostja vastuväite hageja nõudele mõista kostjalt välja pool tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUS

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 5 järgi kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Hageja soovib hagist loobuda ning poole tasutud riigilõivu tagastamist ning taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.

Hageja taotleb välja mõista kostjalt riigilõiv tagastamata osas. Kostja seevastu leiab, et temalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane, kuna kostja ja hageja olid telefoni ja e-mailide teel sõlminud kompromissi, mille kohaselt kostja esitab avalduse hageja suhtes täitemenetluse lõpetamiseks, hageja esitab seejärel kohtule vastava avalduse ning hageja kostjalt mingeid menetluskulusid ei nõua. Kohus leiab, võttes arvesse poolte esitatud seisukohti ning tõendeid, et hageja loobumist ei saa vastu võtta. Kostja seisukohast nähtub, et kostja on pidanud hagejaga läbirääkimisi ja sõlminud suulise kompromissi, mille tingimusteks on olnud täitemenetluse lõpetamine hageja suhtes, hageja poolt loobumisavalduse esitamine ning menetluskulude endi kanda jätmine.

Hetkel on kohtule esitatud loobumise avalduse hageja poolt, kuid koos nõudega jätta osaliselt riigilõiv kostja kanda. Kohus märgib, et menetluse lõpetamisel kompromissi sõlmimisel ja hagist loobumisel on erinevad menetluslikud tagajärjed menetluskulude osa. TsMS 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 lg 4 ja 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hagist loobumist ei saa vastu võtta, kui kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite alusel on ilmne, et üks pooltest on usaldanud kompromissi kaudu menetluse lõpetamist. TsMS § 2 järgi tsiviilkohtumenetluse ülesandeks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 1 ja

2 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalistel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Eeltoodu alusel jätab kohus hagist loobumise avalduse vastu võtmata.

2. Kuna kohus loobumist vastu ei võta, siis asja menetlus jätkub (TsMS 429 lg 5). Kohtule on teada, et 24.01.2014. a esitas kostja kohtutäiturile avalduse T. T. `e suhtes täitemenetluse lõpetamiseks seoses võlgniku poolt kohustuse täitmisega. T. T. kinnitas 09.02.2014. a, et seisuga 03.02.2014. a on täitemenetlus tema suhtes lõpetatud ning vara on aresti alt vabastatud. Seega on tekkinud olukord, et pärast hagi esitamist on hageja nõue rahuldatud ehk loobutud sissenõudmisest. Tulenevalt TsMS 423 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumist ei toimu, tema nõue on rahuldatud. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada kohtule vastavasisuline taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik