3-12-1473/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1473 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses ajavahemikul 08.06.2010−03.04.2012 esitatud vaiete menetlemisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.08.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.08.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 09.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist tema poolt ajavahemikul 08.06.2010−03.04.2012 esitatud vaiete menetlemiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 11.09.2012. a määrusega kaebuse. Määruskaebuse esitaja vaidlustas nimetatud määruse ringkonnakohtus.

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.05.2013. a määrusega määruskaebuse osas, millega halduskohus tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Muus osas, so kohustamisnõude tagastamise osas, jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 11.09.2012. a määruse muutmata. Ringkonnakohus saatis haldusasja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 08.07.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes teistkordselt.

5. 23.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.07.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 63−65 pöördel, tõlge tl 69−70), milles palub vabastada end ka määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.

6. Tartu Halduskohus jättis 26.08.2013. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 08.07.2013. a määrusele, jättis määruskaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse jõustumisest. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (23.03.2013−22.07.2013) sissetulek 190 eurot, millest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-le 1 kuulub maha arvamisele 133 eurot, s.o kinnipidamised nõuete fondi 95 eurot ja kinnipidamised vabanemisfondi 38 eurot ning määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 28,5 eurot, s.o (190-133)/4x2. Kuna antud asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 30.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 77−79, tõlge tl 81−82) Tartu Halduskohtu 26.08.2013. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on rikkunud tema õigust pöörduda kohtusse. Halduskohus on jätnud hindamata määruskaebuse esitaja faktilise maksejõulisuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et riigilõivu tasumise eelduseks on see, et inimesele antakse võimalus töötada ning oma töö eest tasu saada. Antud juhul nõuab kohus kuritahtlikult töötult kinnipeetavalt riigilõivu tasumist ning halduskohus on sellega rikkunud nii Eesti Vabariigi põhiseaduse kui Euroopa Vanglareeglistiku norme. Määruskaebuse esitaja hinnangul peaks kohus selgitama sissetuleku mõistet ning selle allikaid. Halduskohus on teinud määruse hetkel, kui määruskaebuse esitaja isikuarvel oli vaba raha 0,02 eurot. Seega ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik nõutavat riigilõivu tasuda ning seda ei ole tal võimalik tasuda ka määruskaebuse esitamise hetkel, kuna raha tal ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus ei ole HKMS-s sätestatud menetlusabi andmise regulatsiooni kohaldamisel ning iseäranis HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu esinemise kontrollimisel eksinud. Kohus on õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja keskmise sissetuleku, võtnud õigesti arvesse tema isikukonto väljavõttelt nähtuvaid rahalisi liikumisi ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi. Muid halduskohtu poolt arvesse võtmata jäänud, kuid arvesse võtmist vajavaid väljaminekuid määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt ei nähtu.

10. Määruskaebuse esitaja väide, et riigilõivu ei saa nõuda isikult, kes ei tööta, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et tema käsutuses oli Tartu Halduskohtu 08.07.2013. a määruse peale määruskaebuse esitamisele eelneval perioodil rahalisi vahendeid, mida ta oleks saanud kasutada seaduses ette nähtud riigilõivu tasumiseks. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja sissetulekud pärinevad isikult, kelle suhe määruskaebuse esitajaga ei ole kohtule teada, ei muuda selle isiku poolt tehtud laekumisi sellisteks, mida ei saaks menetlusabi taotluse lahendamisel sissetulekutena arvesse võtta. Kohus selgitab, et Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb kinnipeetava sissetulekutena arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). Sealjuures ei pea ühekordsed, so mitteregulaarsed laekumised kinnipeetava isikukontole olema tingimata tehtud lähedaste ning temaga sugulussuhtes olevate isikute poolt, vaid piisab sellest, kui mõni isik on pidanud vajalikuks kinnipeetavale rahalisi vahendeid edastada ning kinnipeetaval on võimalik neid rahalisi vahendeid enda äranägemisel, sh seaduses ette nähtud riigilõivu tasumiseks kasutada. Määruskaebuse esitaja kui isik, kes on halduskohtumenetlusega ning selle nõuetega varasemalt tihedalt kokku puutunud, pidi olema teadlik riigilõivu tasumise kohustuse olemasolust ning sai sellega enda rahaliste vahendite otstarbe valikul arvestada. Seega ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks ka väide, et halduskohtu poolt vaidlustatud määruse tegemise hetkel oli määruskaebuse esitaja isikukontol rahalisi vahendeid üksnes 0,02 eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest rahuldamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits