3-13-1099/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1099 Haldusasi M.M. (M. ) kaebus teabenõudele vastamisega seotud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.06.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja M. M. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.06.2013. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 23.05.2013 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, mille kohaselt on Tartu Vangla jätnud tema poolt 13.05.2010 haigusraamatu koopia saamiseks esitatud teabenõude sellele arsti poolt tehtud märkega rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub, et kohus tuvastaks, et Tartu Vangla on piiranud temale põhiseaduse § 44 lg-st 1 tulenevat õigust. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitamise eesmärgiks see, et käesolevas haldusasjas tehtava otsuse saaks liita hiljem vanglale esitatavale kahjunõudele.

2. Tartu Halduskohus tagastas 28.05.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja jätnud oma õiguste kaitsmiseks tõhusaima vahendi kasutamata ega saa seetõttu esitada tuvastamisnõuet. Samuti oleks tema tulevane väidetav kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

3. 09.06.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 28.05.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 27−28). Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (tl 29−30 pöördel).

4. Tartu Halduskohus jättis 12.06.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja 09.06.2013. a menetlusabi taotluse rahuldamata, Tartu Halduskohtu 28.05.2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. Määruse kohaselt kinnitab Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte, et määruskaebuse esitaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 350 eurot. Sellest tuleb kulutustena maha arvestada nõuete fondi arvatud 175 eurot, vabanemisfondi võetud 70 eurot ja elektri eest tasutud 11,48 eurot. Seega on määruskaebuse esitaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 46,76 eurot, mis võimaldab tasuda tal määruskaebuse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu ning puudub alus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 03.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 12.06.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 44−45 pöördel), milles palub nimetatud halduskohtu määruse tühistada ja vabastada ta menetlusabi korras määruskaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu poolt tema maksevõime hindamiseks tehtud arvutused valed, kuna arvestatud ei ole kõiki asjaolusid. Halduskohus ei ole arvestanud asjaolu, et ta on ka varem esitanud halduskohtule kaebusi, mille eest nõutakse temalt riigilõivu tasumist. Samuti on halduskohus jätnud arvestamata selle, et ta on käesolevas asjas arvesse võetava perioodiga kattuval ajal tasunud Riigikohtule kautsjoni 75 eurot (tasumised 15.05.2013, 13.06.2013 ja 26.06.2013). Määruskaebuse esitaja leiab, et väär on halduskohtu väide, et kinni peetavatel isikutel puuduvad kulutused. Näiteks peab kinnipeetav ostma kirjavahendeid, sokke, aluspesu, jalanõusid, hügieenivahendeid, lisasööki tervise säilitamiseks jne. Määruskaebuse esitaja sõnul ei toida vangla kinnipeetavaid piisavalt ning selgitab, et laktoositalumatuse tõttu on tal vanglas viibimise kestel tekkinud kaltsiumipuudus. Määruskaebuse esitaja sõnul on põhjendamatu, et kohus eelpool nimetatud kinnipeetavate kulutusi põhjendatud kulutustena arvesse ei võta. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et kohtutel tuli ka varasema HKMS-i redaktsiooni kehtivuse ajal menetlusabi küsimuse lahendamisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS), milles sätestatu ühtib kehtiva HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatuga. Seega peavad kohtud ka käesoleval ajal arvestama kõiki enne HKMS-i uue redaktsiooni jõustumist tehtud lahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus HKMS-s sätestatud menetlusabi andmise regulatsiooni kohaldamisel eksinud. Määruskaebuse esitaja isikukontol toimunud rahalised liikumised on määruskaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu pikkusel perioodil, so 09.02.−08.06.2013 olnud sellised, nagu halduskohus neid vaidlustatud määruses kajastanud on ning halduskohtu poolt tehtud arvutused on õiged. Menetlusabi taotluse lahendamise tulemust ei oleks muutnud ka isikukonto väljavõttelt nähtuva broneeringu arvesse võtmine, mis eeldatavasti on tehtud elektrienergia eest tasumise eesmärgil. Määruskaebuses märgitud riigilõivu tasumisi teistes kohtuasjades määruskaebuse esitaja isikuarve väljavõttelt ei nähtu.

Seega ei ole kohtul võimalik veenduda selles, et need kulutused on ka reaalselt määruskaebuse esitaja enda isiklikuks kasutamiseks ette nähtud rahalistest vahenditest tehtud ega saa neid seetõttu tema menetlusabi vajaduse hindamisel arvesse võtta.

8. Määruskaebuses leiab määruskaebuse esitaja, et halduskohus oleks pidanud tema maksevõime hindamisel arvesse võtma ka selliseid kulutusi nagu kulutused söögile tervise säilitamiseks, hügieenivahenditele, koopiate tegemisele, pesuja kirjatarvetele ning telefonikrediidile. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja sellise väitega ei nõustu. Kohtutel tuleb HKMS 12. ptk-s sätestatu kohaldamisel lähtuda eelkõige HKMS-i uue redaktsiooni kehtivuse ajal tehtud kohtupraktikast. Riigikohtu halduskolleegium on HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamist kinnipeetavate puhul selgitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12) ning alama astme kohtutel tuleb sellest praktikast ka lähtuda. Kuigi tulenevalt HKMS § 116 lg-st 2 ja TsMS § 186 lg-st 1 on kohtul hindamisruum, kas konkreetse menetlusabi taotluse lahendamisel esineb ka muid seaduses otseselt nimetamata tähendust omavaid asjaolusid, mida tuleks taotluse lahendamisel arvesse võtta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuse esitaja poolt välja toodud kulutuste liik piisavalt põhjendatud, et seda tuleks lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 väljatoodud kulutustele menetlusabi võimaldamise otsustamisel arvesse võtta. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetavatel võib tekkida vajadus rohkemal määral toidu või esemete järele, kui vangla neile seda võimaldab. Samuti on arusaadav, et treeningute või laktoosi sisaldavate toiduainete mittetarbimise korral võib organism vajada enam toitaineid. Siiski ei saa antud juhul asuda seisukohale, et määruskaebuse esitajal oleks täiesti võimatu vajadusel rohkem toitaineid saada. Määruskaebuse esitaja on ise väitnud, et seni on ta piisavat toitu saanud tänu teistele kinnipeetavatele ning määruskaebuse esitaja vanglasisesele kontole laekunud summadest (nelja kuu jooksul 350 eurot) nähtub, et määruskaebuse esitajal on ka endal võimalus teha oma sissetulekutest vajadusel kulutusi täiendavatele toiduainetele ning teistele tema poolt nimetatud esemetele ning teenustele. Seega, kuna määruskaebuse esitaja poolt nimetatud kulutusi ei saa pidada täielikult vältimatuteks ega nende kulutuste tegemist määruskaebuse esitaja poolt võimatuks, ei saa need õigustada seadusega lõivustatud toimingu tegemise eest riigilõivu tasumata jätmist.

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et tema poolt esitatud määruskaebusel, mille esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamist ta taotleb, puuduvad edulootused. Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 on üheks menetlusosalisele menetlusabi andmise eelduseks muuhulgas ka piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Antud juhul puuduvad ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 28.05.2013. a kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebusel edulootused. Nimelt, kuigi ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt kaebuse tagastamise alusega, so kaebuse tagastamisega kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu, esineb ringkonnakohtu hinnangul käesolevas haldusasjas HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. Seega jääks Tartu Halduskohtu 28.05.2013. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamisel halduskohtu määruse resolutsioon muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

10. Määruskaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada tema poolt Tartu Vangla meditsiiniosakonnale esitatud teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasus. Kaebusest ning toimikusse liidetud materjalidest nähtub, et vaidlusaluse teabenõude sisuks on koopia saamine tema haigusraamatust ning teabenõude täitmisest keeldumise põhjuste kohta on teabenõudele teinud märke Tartu Vangla spetsialist-arst. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevuses on niisiis küsimus juhul, kui kaebuse ese on avalik-õiguslik. Ringkonnakohus selgitab, et pidades kinni peetava isiku kohta haiguslugu, ei teosta Tartu Vangla meditsiiniosakond avalikku võimu, vaid see toimub eraõiguslikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 769 alusel. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Sama sätte teise lause kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendi soovil esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eeltoodust järeldub, et nõue tutvuda oma haiguslooga on eraõiguslik nõue. Otsuse teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda ravidokumentidega isiku raviarst, kes teeb sellekohase kande tema ravidokumenti. Kas teabe saamise nõue on põhjendatud või mitte, seda otsustab vaidluse korral pädev maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kuna Tartu Vangla paikneb Tartu Maakohtu piirkonnas, siis oleks käesoleval juhul asja lahendamisel pädevaks kohtuks Tartu Maakohus.

11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohtule esitatud andmetest ning tõenditest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja näol tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu ning tema poolt Tartu Halduskohtu 28.05.2013. a määruse peale esitatud määruskaebusel puuduvad edulootused, mistõttu ei ole tema vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel põhjendatud. Seega tuleb jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 12.06.2013. a määruse peale rahuldamata, määruse resolutsioon muutmata ning määruse põhjendusi käesolevas määruses esitatud põhjendustega täiendada.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits