2-13-28346/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-28346

Tsiviilasi

Martin Luppi hagi Rain Naela vastu võlgnevuse summas

2000 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. novembri 2013 määrus

Menetlustoiming

Kaja lahendamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rain Naela määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Rain Nael (IK: XXXX);

Vastustaja (hageja): Martin Lupp (IK: XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Rain Naela määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 11. novembri 2013.a määrus muutmata

Menetluskulde jaotus

Määruskaebuse menetlemisest tekkinud kulud jätta Rain

Naela kanda

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Martin Lupp (hageja) esitas kohtusse hagi Rain Naela (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas 19. septembri 2013 hagi tagaseljaotsusega ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte

elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee (AET-i) kaudu 19. septembril 2013 ja esitas

17. oktoobril 2013 tagaseljaotsusele kaja koos kirjaliku vastusega hagile.

2. Kaja kohaselt ei ole kostja kätte saanud hagiavalduse lisaks olevaid dokumente. Kostja ei

ole hagimaterjale kätte saanud ka paberkandjal, kuna viibis tööalases lähetuses Soomes.

Kostja sisenes e-toimikusse, kuid ei osanud antud leheküljel opereerida ja seega ei olnud tal

võimalik dokumentidega tutvuda ega oma seisukohti esitada. Antud probleemist teavitas

kostja telefonitsi kohtuniku istungisekretäri, paludes võimalust dokumentidele järele tulla

pärast tööalast lähetust.

3. Hageja leidis, et puudub mõjuv põhjus menetluse taastamiseks ja palus jätta kaja

rahuldamata. Hageja hinnangul tuleb jätta tähelepanuta kostja väide, et ta ei osanud

e-toimikus dokumentidega tutvuda. Kostja on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist

e-toimikus, ei saa kostja toodud põhjendust hagile vastamata jätmiseks lugeda mõjuvaks

põhjust. Sõltumata kostja geograafilisest asukohast sai ta kasutada interneti ühendusega

arvutit. Oluline on üksnes e-toimikusse sisselogimine ja menetlusdokumentide vastuvõtmine,

mida kostja on teinud. Et kostjal ei olnud väidetavalt võimalik kättetoimetatud dokumentide

sisuga tutvuda, on kostja riisiko. Kostja oleks pidanud ise piisavalt huvi tundma temale

kohtust edastatud dokumentide sisu vastu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 11. novembri 2013 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata.

Määruse põhjenduste kohaselt on kaja esitatud õiges vormis (TsMS § 416 lg 1) ja õigel ajal

(TsMS § 415 lg 2), kuid kaja esitamiseks ei ole põhjendatud mõjuva põhjuse olemasolu TsMS

§ 415 lg 1 p 1 järgi ehk kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata

jätmiseks. Kohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel. Asja materjalidest nähtub, et

kostja on tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude elektrooniliselt

e-toimiku vahendusel kätte saanud 29. augustil 2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatati, et kui ta hagile kohtu

määratud tähtajaks ei vasta, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kostja ei ole TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi hagile tähtaegselt vastamata jätmise mõjuvat põhjust

esitanud. Kostja väitel ei olnud tal võimalust tutvuda kohtu poolt saadetud dokumentidega.

Kostja sellekohane väide on vastuolus toimikus olevate materjalidega. Kostjale on

menetlusdokumente saadetud elektrooniliselt elektronpostiaadressil naelapoiss@hotmail.com

(tl 18), virtuaalse sotsiaalvõrgustiku Facebook oletataval kasutajakonto lehel (tl 21) ja

veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (tl 24). Toimikus oleva kohtu infosüsteemi väljatrükist

nähtuvalt on kostja Tartu Maakohtu 17. juuni 2013 dokumendi (korraldav määrus) e-toimiku

menetlemise infosüsteemis ise avanud 29. augustil 2013 kell 13.15. Avatud dokumendiks oli

tsiviilasja nr 2-13-28346 menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue.

TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle

infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis,

kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi

kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega nähtub käesoleval juhul asja

materjalidest, et menetlusdokumendid toimetati kostjale elektrooniliselt e-toimiku vahendusel

kätte 29. augustil 2013.

Paljasõnaline on kostja väide, et tal ei olnud võimalik dokumentidega tutvuda, kuna ta ei

osanud antud leheküljel (www.e-toimik.ee) opereerida. Kostjale on tagaseljaotsus kätte

toimetatud samal viisil hagimaterjalide kättetoimetamisega (tl 35), kuid nüüd ei ole kostja

väitnud, et tal ei olnud võimalik dokumendiga tema oskamatuse tõttu tutvuda. Kuna

hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks elektrooniliselt TsMS § 3111 lg 3 alusel ja kostja

ei vastanud hagile tähtaegselt, oli kohtul alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas Tartu maakohtu 11. novembri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles

palus maakohtu määrus tühistada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-28346 taastada.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on kohus jätnud tähelepanuta istungisekretäriga toimunud telefonivestlused, milles kostja

palus selgesõnaliselt täiendavat tähtaega dokumentide vastuvõtmiseks. Kostja ei käsitle e-

toimikut igapäevaselt. On täiesti loomulik, et esmakordne kasutamine valmistab antud

keskkonnas raskusi. Arusaamatuks aga jääb see, miks kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et

kostja edastas vastava teabe opereerimise probleemide osas ka kohuistungisekretärile;

2) ei ole kostja kätte saanud ühtegi kohtu poolt saadetud kirja, ei e-maili ega

suhtlusvõrgustiku kaudu läkitatud teateid. Kostja ei ole ennast varjanud ega peitnud ning on

olnud kogu aeg telefonitsi kättesaadav;

3) oli kostja välislähetusel, seega ei olnud tal võimalik tegeleda esindaja leidmisega.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu

Vastustaja vastuväidete kohaselt

1) on kostja määruskaebus põhjendamata nii sisuliselt kui ka õiguslikult. Kostja ei viita

ühelegi menetlusõigusnormile, mida tema suhtes on väidetavalt rikutud, ega tugine

õiguspraktikale;

2) väidab kostja läbivalt, et tal puudub oskusteave e-toimikus dokumentide vastuvõtmiseks.

Küll aga on kostja osanud hiljemi opereerida e-toimikus tagaseljaotsust vastu võttes;

3) on kohus edastanud menetlusdokumentatsiooni kostja e-postile, millist ta ise kinnitab

kasutavat. Eelduslikult isik, kes kasutab internetti, kasutab ka e-posti ja saab kätte temale

sinna edastatud teated. Kostja on kohut varemgi eksitanud, mistõttu ei saa tema väidet e-posti

mitte kättesaamisest tõsiselt võtta;

4) on arusaamatu kostja väide, et kuna tema viibis välismaal, polnud tal võimalik tegeleda

endale esindaja otsimisega ja sellega on rikutud tema õiguseid. Vaidlust pole selle üle, et

välismaal olles oli kostja käsutuses nii internet, telefon kui ka ID-kaart. Seega olid kostjal

olemas tegelikkuses kõik tehnilised võimalused endale menetluse tarvis esindaja otsimiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et Rain Naela määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 11. novembri 2013 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruses toodud põhjendustega ega hakka neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel täies ulatuses

üle kordama.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele.

7. Toimiku materjalidest nähtuvalt on R. Naelale hagimaterjalid kätte toimetatud 29. augustil

2013 (t lk 24). TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui

saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti

avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente

näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega saab

seadusest tulenevalt lugeda Tartu Maakohtu 17. juuni 2013 korraldava määruse R. Naelale e-

toimiku kaudu kättetoimetatuks 29. augustil 2013.

8. Tsiviilasja toimiku põhjal saab järeldada, et määruskaebuse esitaja (kostja) on suhelnud

maakohtu istungisekretäriga telefoni teel 23.07.2013.a. Toimikus lk 18 oleva 12.08.2013.a

dateeringuga e-kirja kohaselt lubas kostja telefonivestluses tulla Tartu Kohtumajja

menetlusdokumentidele järele 2013.a augustis, mida kohtuistungisekretär oma e-kirjas

kostjale meelde tuletas.

Kohtutoimikus lk 18 oleva 12.08.2013.a e-kirja väljatrüki kohaselt oli e-kirjale lisatud ka

hagiavalduse menetlusse võtmise määrus nii pdf-failina kui ka digitaalselt allkirjastatuna, kuid

selle e-kirja kättesaamist kostja kohtule ei kinnitanud.

9. Hilisemaid kostja ja istungisekretäri vahelisi telefonivestlusi kohtutoimikust ei nähtu ja

TsMS § 56 ka ei nõua, et toimikus peaks kajastuma iga võimalik selgitav telefonivestlus.

TsMS § 56 lg 2 kohaselt peetakse toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Kohtule tuleb

taotlused esitada üldjuhul kirjalikult või vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis ning suulisi

taotlusi saab arvestada juhul, kui need esitatakse kohtuistungil ning protokollitakse.

Oma avalduses kohtumenetluse taastamiseks väidab määruskaebuse esitaja (kostja), et kohtust

helistati talle uuesti „mõne aja pärast“ ja paluti kostjal viivitamatult siseneda e-toimikusse.

Kostja tegigi seda (29. augustil 2013.a), kuid väidetavalt ei õnnestunud tal siiski

dokumentidega tutvuda.

10. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millisel viisil ta väidetavalt edastas

kohtuistungisekretärile teabe selle kohta, et tal tekkis raskusi e-toimiku keskkonnas

opereerimisel. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus eeldada, et kohtutoimikus puuduks

mõne kohtule saadetud elektronkirja väljatrükk. Määruskaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et ta

saatis kohtule elektroonilisel teel teate, et tutvumine kohtudokumentidega e-toimiku

vahendusel ebaõnnestus.

Veenvad ei ole määruskaebuses esitatud seisukohad selle kohta, et kostja palus maakohtu

istungisekretärilt

telefoni

teel

sõnaselgelt

täiendavat

tähtaega

kohtudokumentide

vastuvõtmiseks pärast seda, kui tema esmane katse e-toimiku süsteemi siseneda või seal

dokumentidega tutvuda väidetavalt ebaõnnestus. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, mis

takistas tal samal päeval või järgnevatel päevadel korduvalt süsteemi siseneda, sellega tutvuda

ja dokumente soovi korral korduvalt avada. Kohtumäärusega anti kostjale aega 20 päeva

hagile vastata, seega oli tal selleks aega alates 29.08.2013.a kuni 18.09.2013.a.

11. Oma avalduses menetluse taastamiseks (kajas) on kostja märkinud, et ta teatas telefonis

kohtuistungisekretärile, et tal ei ole võimalik asjaga tegeleda enne Eestisse naasmist ja ta

palus võimalust tulla dokumentidele isiklikult järele pärast töölähetuse lõppu. Niisugused

avaldused ei ole käsitatavad kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamise taotlemisena.

Maakohus ei pidanud jääma määramatuks ajaks ootama, millal kostja välislähetusest saabub

ja kohtudokumentidele isiklikult järele tuleb. Ringkonnakohus märgib, et eelnevalt oli kostja

juba lubanud augustikuu jooksul dokumentidele järele tulla, kuid asja materjalidest nähtuvalt

ta seda vaatamata meeldetuletusele ei teinud.

Seega ei ole R. Nael usutavalt põhistanud, et ta ei saanud kohtudokumente kätte nende e-

toimikus avamise ajal 29.08.2013.a. Toimiku materjalidest ja määruskaebuse väidetest

nähtuvalt ei ole R. Naelal esinenud probleeme 19. septembri 2013.a tagaseljaotsuse e-toimiku

keskkonnas avamisega või otsuse sisust teada saamisega. Pärast tagaseljaotsuse tegemist on

kostja kätte saanud ka kohtu poolt talle saadetud teated ja dokumendid samal meiliaadressil,

mille

kaudu

maakohus

enne

tagaseljaotsuse

tegemist

korduvalt

püüdis

kostjale

menetlusdokumente edastada.

12. Õiged ei ole R. Naela väited, et ta pole Facebookis saadetud teateid kätte saanud. Toimiku

materjalidest (t lk 21) nähtuvalt on R. Nael Facebooki kaudu saanud teada, et talle on e-

toimikus tehtud kättesaadavaks uus dokument kohtuasjas nr 2-13-28346. R. Nael on

kohtuistungisekretäriga peetud Facebooki-vestluses kinnitanud, et avab kirja ja saadab

kinnituse. Seega oli R. Nael teadlik sellest, et talle on kohtu poolt dokumendid edastatud.

13. Käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust määruskaebuse esitaja väited

esindaja leidmise raskendatuse kohta. TsMS-i kohaselt on tsiviilkohtumenetluses esindaja

kasutamine vabatahtlik, v.a kassatsioonimenetluses. Esindaja puudumine ei ole mõjuvaks

põhjuseks, mis õigustaks kohtu poolt määratud tähtaja vältel hagile vastamata jätmist.

Menetlusõiguste heauskse kasutamise (TsMS § 200) seisukohalt ei ole piisav olla kohtule

kättesaadav üksnes telefoni teel, millele tugineb kostja oma määruskaebuses. Kostja sai

tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte e-toimiku vahendusel

elektrooniliselt 29.08.2013.a ning maakohtul ei tekkinud kohustust täiendavalt kontrollida,

kas ja kui põhjalikult kostja tegelikkuses e-toimiku süsteemis avatud dokumendiga tutvus.

14. TsMS § 169 lg 2 kohaselt jäävad tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja

esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud tähtaja ennistamise

avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest. Seega jäävad käesoleva määruskaebuse menetlemisest tekkinud kulud

R. Naela kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/