3-13-84/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-84

Haldusasi

R. L. kaebus Harku ja Murru Vangla direktori

13.12.2012 käskkirja nr 398-p p 1 õigusvastaseks tun-

nistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R. L.

Vastustaja – Harku ja Murru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R. L. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada R. L apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-84 ja teha uus

otsus, millega rahuldada R. L. kaebus, tunnistada tema teenistusest vabastamine seadu-

sevastaseks ning mõista Harku ja Murru Vanglalt R. L. kasuks välja kuue kuu ameti-

palga suurune hüvitis summas 4198,20 eurot.

Mõista Harku ja Murru Vanglalt R. L. kasuks välja menetluskulu 1680 (üks tuhat kuus-

sada kaheksakümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.03.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-13-84

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla direktor vabastas 13.12.2012 käskkirjaga nr 398-p alates

01.01.2013 teenistusest koondamise tõttu Harku ja Murru Vangla finants- ja majandusosakon-

na (FMO) spetsialist R. L. avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 alusel (p 1) ning mää-

ras maksta talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ja kasutamata jäänud puhkuse päe-

vade eest (p-d 3 ja 4). Käskkirja põhjenduste järgi muutub justiitsministri 30.11.2010 määruse

nr 42 „ Harku ja Murru Vangla teenistujate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru

vangla teenistujate koosseisu muutmine“ (justiitsministri määrus nr 42) alusel alates

01.01.2013 Harku ja Murru Vangla teenistujate koosseis; Murru vangistusosakond likvideeri-

takse, vangla kinnipeetavate arv väheneb (15.01.2011 oli kinnipeetavaid 349, 2012 detsembris

261) ning sellest lähtuvalt väheneb ka teenistujate koosseisus ettenähtud ametikohtade arv ja

muutub senine töökorraldus. R. L. ametikoha töökoormus väheneb ning kuulub eelpool too-

dud põhjustel koondamisele. R. L. ametikoha teenistusülesanded (kinnipeetavate isikliku raha

arvestus ja kassaline teenindamine) jagatakse osakonna peaspetsialisti (finantsalal) ja spetsia-

listi (varade alal) vahel. R. L. ei andnud nõusolekut jätkata teenistust vangla poolt pakutud

vabadel ametikohtadel.

2. R. L. esitas 13.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla direktori

13.12.2012 käskkirja nr 398-p p 1 tühistamiseks ja kuue kuu ametipalga (alates 21.02.2012 on

astmepalk 699,70 eurot kuus) summas 4198,20 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja nimetati

Murru Vangla FMO spetsialisti ametikohale Murru Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga

nr 162-p ning tema ametikoha põhiülesanneteks oli kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle

arvestuse pidamine ja kassapidaja ametikohustuste täitmine. 09.10.2012 sai kaebaja koonda-

misteate, milles põhjendati kaebaja koondamist teenistujate koosseisus ettenähtud ametikoh-

tade arvu ja kaebaja ametikoha töökoormuse olulise vähenemisega. Kaebajale esitati ka FMO

spetsialistide võrdlus; senisest kolmest spetsialistist jäeti teenistusse spetsialist varade arvestu-

se alal M. V. . Riigikohus on öelnud, et õigusvastane on haldusakt, millega koondatav ametnik

vabastatakse teenistusest, kui sellest ei nähtu ATS §-s 116 sätestatud kriteeriumid, mille alusel

toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel, mis võimaldaks nii

kaebajal kui ka kohtul veenduda, et kirjeldatud asjaoludel ja õigusnormide puhul on haldusak-

tis toodud järeldus/tulemus ainuvõimalik (lahendid nr 3-3-1-13-02 ja 3-3-1-42-10). Vaidlusta-

tud käskkirjas pole neid kriteeriume välja toodud ega põhjendatud, miks vastustaja eelistas

kolmest koondamissituatsioonis olevast spetsialistist jätta teenistusse M. V. . Käskkirjas pole

ATS § 116 lg-le 2 üldse viidatud. Alates 01.01.2013 jäi FMO koosseisu senise kolme asemel

üks spetsialisti ametikoht ning vastustaja oles pidanud koondamissituatsioonis olevaid spetsia-

liste võrdlema ja selgitama välja, kellel on ATS § 116 lg-st 2 lähtudes õigus jääda edasi tee-

nistusse spetsialisti ametikohale. Käskkirjas põhjendatakse kaebaja koondamist üksnes selle-

ga, et tema ametikoha töökoormus väheneb ja töö tuleb ümber korraldada. See on koondamis-

situatsiooni, mitte kaebaja koondamise põhjendus. Murru vangistusosakonna sulgemisega

vähenes kõigi kolme spetsialisti töökoormus ja kõigi nende senine töö tuli ümber korraldada.

Koondamissituatsioon hõlmas kõigi kolme spetsialisti ametikohta – likvideeriti senised ja loo-

di uute ülesannetega üks spetsialisti ametikoht. Seetõttu tuli võrrelda koondamissituatsioonis

olevaid FMO kolme spetsialisti ATS § 116 lg-s 2 märgitud kriteeriumite alusel ning tuua

käskkirjas ära need kriteeriumid ja põhjendused, miks otsustati teenistusse jätta M. V. .

3-13-84

3(8)

FMO kõik kolm spetsialisti on põhikohaga ametnikud ega ole teenistujate esindajad. Vastusta-

ja kinnitas FMO spetsialistide võrdluses, et täiendkoolituse läbimisel on kõik spetsialistid

võimelised täitma tulevasi tööülesandeid; seega teenistusalaste näitajate poolest olid spetsia-

listid võrdsed. Võrdsete teenistusalaste näitajate puhul tuleb eelistada ametnikku, kes on tee-

nistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on

ülalpeetavaid. Töövigastust/kutsehaigust pole kellelgi kolmest ametnikust, kaebaja ja M. V.

teenistusstaaž on võrdne - 5 aastat 7 kuud, kuid kaebajal on kaks ülalpeetavat (11- ja 17-

aastased lapsed), M. V. üks ülalpeetav (16-aastane laps). ATS rakenduspraktika on arvestanud

ülalpeetavate arvu. Ka 01.04.2013 jõustunud ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui muud kriteeriumid

on võrdsed, siis on teenistusse jäämise eelisõigus ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suu-

remat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Neil asjaoludel oli käesoleval juhul

teenistusse jäämise eelisõigus kaebajal. Õige pole vastustaja väide, et kaebajal on laste kasva-

tamisel toeks abikaasa, M. V. aga kasvatab last üksi. Kaebaja pole abielus, samuti ei pea sea-

dus oluliseks välja selgitada koondatavate ametnike abikaasade või elukaaslaste olemasolu.

Õige pole koondamisteates märgitu, et seoses Murru vangistusosakonna likvideerimisega vä-

henevad oluliselt kaebaja ametikoha tööülesanded ja et sel põhjusel kuulub ta koondamisele.

Kaebaja senise ametikoha tööülesanded (K-Raha üle arvestuse pidamine ja kassapidaja kohus-

tused) jäid alles; töökoormus oluliselt ei muutunud, kuna kassapidajal sõltub see eelkõige kas-

sakannete arvust, mis seoses avavanglas kohtade arvu lisandumisega näitab viimasel aastal

suurenemise tendentsi - 2011. a 1446 kannet, 2012. a detsembri lõpuks ca 1582 kannet. K-

Raha ja väärtasjade üle arvestuse pidamise osas väheneks kaebaja töökoormus ehk 10 %. Vas-

tustaja möönab FMO spetsialistide võrdluses, et seoses Murru vangistusosakonna likvideeri-

misega jääb alles vähem varasid (põhivara väheneb ca 30% ja väikevara ca 50%), kuid mille-

gipärast ei tee järeldust, et see vähendab oluliselt varade arvestuse spetsialisti M. V. ametiko-

ha koormust varade üle arvestuse pidamisel. FMO spetsialistide võrdluses viidatakse sellele,

et varade arvestuse spetsialisti ametikoha säilivatest töökohustustest on väga oluline hangete-

ga seonduv töölõik. See põhjendus on otsitud. Vangla korraldas ise ainult ühe riigihanke –

töötajate transport Tallinnast Murrusse, mida alates 2013. aastast enam ei korraldata. Majan-

dustegevuse peaspetsialisti tööülesanded seoses hangetega kattuvad täielikult varade arvestuse

spetsialisti ametijuhendi vastavate tööülesannetega. Kaebaja töökohustused ei kattunud ega

saa kattuda ka edaspidi peaspetsialisti (finantsalal) ametikohustustega, sest kassat ei saa pida-

da ja selle üle kontrolli teostada üks ja sama isik. Otsitud on väide, et kuna kaebajal oleks vaja

läbida riigihangete koolitus, oleks see vastustaja seisukohalt ebaotstarbekas kulu. Riigihanke-

koolitused on tasuta ja nende kestus on 2 päeva. Kuna koolitus sisaldab riigihangete seaduse

muudatusi ja kohaldamispraktikat, oleks taolise koolituse läbimine vajalik ka M. V. . Seega

tegelikkuses vähenesid oluliselt hoopis varade arvestuse spetsialisti ametikoha tööülesanded ja

uus spetsialisti ametikoht hõlmab eelkõige kaebaja seniseid ülesandeid.

Vastustaja poolt kaebajale pakutud vanglaametniku ametikoht eeldas aastast väljaõpet ja nägi

ette kehaliste katsete sooritamist, mis polnud kaebajale vastuvõetav.

Väär on vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et ATS § 116 lg 2 kohast võrdlust ei

pidanudki käesoleval juhul läbi viima.

3. Harku ja Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Murru vangistusosakonna sulgemise järel jäi FMO koosseisu senise kolme spetsialisti ameti-

koha asemele üks spetsialisti ametikoht. Kõigi kolme ametikoha põhiülesanded olid erinevad,

kõik spetsialistid täitsid erinevaid ülesandeid, nende töölõigud ei kattunud ning ükski spetsia-

listidest ei asendanud teist spetsialisti. Söökla töö korraldamise spetsialisti ametikoha (S. S.)

põhieesmärgiks oli Murru vangistusosakonna territooriumil asuva söökla töö korraldamine;

3-13-84

4(8)

finantsarvestuse spetsialisti ametikoha (R. L.) ülesandeks oli K-Raha üle arvestuse pidamine

ja kassapidaja kohustuste täitmine, varade arvestuse spetsialisti ametikoha (M. V.) põhiüles-

andeks oli varade üle arvestuse pidamine, ladude töö koordineerimine ja hankemenetluste

teostamine. Seoses Murru vangistusosakonna sulgemisega kadus alates 01.01.2013 täielikult

vajadus söökla töö korraldamisega tegelenud spetsialisti ametikoha järele. Kinnipeetavate

arvu vähenemise (15.01.2011 – 349, 2012. a detsembris – 261) tõttu oli prognoositav ka kae-

baja ametikoha töökoormuse vähenemine. Varade arvestuse spetsialisti ametikoha töökoor-

mus oluliselt ei langenud. Kuigi 2013. a pole enam vaja läbi viia töötajate transpordihanget,

tuleb varade arvestuse spetsialistil teostada mitmeid väikehankeid, mille kogus on jäänud sa-

maks (keemia- ja majapidamistarbed, kontoritarbed, kinnipeetavate riided ja jalanõud jms),

lisaks valmistada ette projektid lepingute sõlmimiseks tsentraalselt korraldatud hangete pari-

mate pakkujatega. Kuna kaebaja ametikoha töökoormuse vähenemine oli prognoositav, kuid

M. V. ametikoha töökoormuse olulist langemist polnud ette näha, oli tööprotsessi jätkusuutli-

kust silmas pidades vaja säilitada varade arvestusega tegeleva spetsialisti ametikoht senisel

kujul ning finantsarvestuse ala spetsialisti ametikoha vähenenud ülesanded jagada varade ar-

vestusega tegeleva spetsialisti ja sama osakonna finantsala peaspetsialisti vahel.

Kaebajale pakuti võimalust jätkata teenistust vanglas teisel ametikohal, millest ta keeldus.

Samuti teavitati teda teistest vanglasüsteemis (vanglates) olevatest vabadest ametikohtadest,

kuid kaebaja kinnitas 09.10.2012, et pole huvitatud vanglasüsteemis jätkamisest.

Kui kõigi koondamissituatsioonis olevate ametnike kohad kaotatakse, siis ei pea ATS § 116

lg-s 2 sätestatud korras ametnike võrdlust läbi viima, sest pole ametikohta, millel koondatav

ametnik eelisõiguse alusel teenistust jätkata saaks. Samas vastustaja viis läbi FMO spetsialis-

tide võrdluse ning leidis allesjääva spetsialisti ametikoha funktsioonidest lähtudes, et kõige

otstarbekamaks lahenduseks on jätta teenistusse M. V. , kellel polnud vaja allesjääval ameti-

kohal jätkamiseks läbida täiendavaid koolitusi ja kes oli võimeline hakkama kohe täitma kõiki

ametikohaga seotud ülesandeid. Isegi kui vastustajal oleks olnud kohustus võrrelda omavahel

kaebajat ja M. V. , poleks kaebajal olnud teenistusse jäämisel eelisõigust. M. V. kasuks rää-

giks see, et tal on ülalpeetav alaealine laps, keda ta üksi kasvatab.

Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2013 otsusega R. L. kaebuse rahuldamata.

ATS § 116 lg-s 2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt

kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast

koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused (näit spetsialist)

ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Vastustaja väitel olid kuni

31.12.2012 FMO koosseisu kuulunud kolme spetsialisti ametikoha põhiülesanded erinevad,

kõik spetsialistid täitsid erinevaid ülesandeid, nende töölõigud ei kattunud ning nad ei asenda-

nud üksteist. See nähtub m.h Harku ja Murru Vangla direktori 22.03.2011 käskkirjaga nr 63-p

kinnitatud ametijuhenditest, mille kohaselt varade arvestuse spetsialisti ametikoha eesmärgiks

oli tagada vangla varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne

planeerimine; ladude töö asjakohane koordineerimine ja hankemenetluste teostamine; vajaliku

dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid. Finants-

arvestuse spetsialisti ametikoha eesmärgiks oli kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle ar-

vestuse pidamine ja kassapidaja ametikohustuste täitmine. Söökla töö korraldamise spetsialisti

ametikoha eesmärgiks oli vangla köögis ja söögisaalis töö korraldamine.

Ülalpeetavate olemasolu saab teenistusse jäämise eeliskriteeriumina arvesse võtta alles siis,

kui on eelnevalt tuvastatud, et ametnike teenistusalased näitajad on võrdsed. Kuna nimetatud

kolme spetsialisti ametiülesanded polnud ei samasugused ega sarnased, puudus vastustajal

võimalus ja kohustus neid ametnikke omavahel võrrelda, et selgitada välja, kellel võimaldada

3-13-84

5(8)

teenistust jätkata ümberkorraldamise tulemusel moodustatud uuel spetsialisti ametikohal hal-

duse alal, mille eesmärgiks vastavalt Harku ja Murru Vangla direktori 18.01.2013 käskkirjaga

nr 25-p kinnitatud ametijuhendile on kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle arvestuse pi-

damine; varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimi-

ne; vajaliku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korras-

hoid. Seega polnud vastustajal alust uue spetsialisti ametikoha täitmisel arvestada koondamis-

situatsioonis olevate ametnike ülalpeetavate olemasolu ja arvuga.

Võrreldes enne 01.01.2013 FMO isikkoosseisu kuulunud varade arvestuse spetsialisti ja fi-

nantsarvestuse spetsialisti tööülesandeid praeguse haldusala spetsialisti tööülesannetega ilm-

neb, et suurema osa haldusala spetsialisti ülesannetest moodustavad varade arvestuse spetsia-

listi tööülesanded. Seega on vastustaja põhjendatult nimetanud haldusala spetsialisti ametiko-

hale varade arvestuse spetsialisti ametikohal töötanud M. V. ning koondanud finantsarvestuse

spetsialisti ametikohal töötanud kaebaja, kuna kaebaja polnud nõus jätkama teenistust vangla-

süsteemis teistel temale pakutud ametikohtadel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. L. palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, mille-

ga kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus tõlgendas ebaõi-

gesti ATS § 116 lg-d 2 ja 3, kohtuotsuse järeldused ei tulene vaidlusaluse käskkirja põhistu-

sest ning on vastuolus tegelike asjaoludega ja asjas kogutud tõenditega. Halduskohus jättis

tähelepanuta, et käskkiri on nõuetekohaselt põhistamata ega vasta HMS §-de 55 ja 56 nõuete-

le. Vaidlusaluses käskkirjas pole ATS § 116 lg-le 2 viidatud ega ole ka põhjendatud, miks ja

milliste kriteeriumite alusel eelistati jätta teenistusse mitte kaebaja, vaid M. V. . Kohus lähtus

otsuse tegemisel mitte käskkirjas toodust, vaid esmakordselt kohtumenetluses vastustaja esita-

tud väitest, et puudus vajadus koondamissituatsioonis olevate ametnike võrdlemiseks. Kohtu-

otsus on vastuolus Riigikohtu 22.03.2012 lahendis nr 3-3-1-83-11 toodud seisukohaga, et kaa-

lutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida, millistest kaalutlustest on

akti andmisel lähtunud. Eriliselt tähtis on motivatsioon juhtudel, kui haldusaktiga piiratakse

isikute õigusi ja vabadusi ning luuakse isiku jaoks oluliselt koormav tagajärg. Sellise olukor-

raga on tegemist ka asutuse initsiatiivil ametniku teenistusest vabastamise puhul. Käesoleval

juhul kohus mitte ei hinnanud vaidlusaluse käskkirja põhjendusi (nende puudumist), vaid asus

ise haldusorgani asemel haldusakti sisustama, mis on lubamatu.

Ebaõige ning tegelike asjaoludega ja tõenditega vastuolus on kohtu põhjendus, et vastustajal

puudus vajadus ja võimalus ametnikke omavahel võrrelda ja ATS § 116 lg 2 ei ole asjas ko-

haldatav. Asja materjalidest nähtub, et vastustajal see võimalus oli ja vastustaja on 05.10.2012

FMO spetsialiste ka võrrelnud, kuid ei ole lähtunud võrdlemisel ATS § 116 lg-s 2 sätestatud

asjaoludest. Riigikohus on öelnud (vt otsuse nr 3-3-1-50-11 p 12), et ATS § 116 lg 2 teist ja

kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vä-

hemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb

pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Antud juhul oli FMO koosseisus 3 spetsialis-

ti ametikohta ja töö ümberkujundamise tulemusena jäi alates 01.01.2013 alles üks spetsialisti

ametikoht, mis liitis senised finantsarvestuse spetsialisti (kaebaja ametikoht) ja varade arves-

tuse spetsialisti (M. V.) tööülesanded. Riigikohus on öelnud ka seda, et teenistusalaste näitaja-

te hinnangulisust ja raskesti formaliseeritavust arvestades on suur roll ATS § 116 lg-s 2 nime-

tatud teistel asjaoludel. Käeoleval juhul leidis kohus vääralt, et puudus vajadus arvestada

koondamissituatsioonis olevate ametnike ülalpeetavate olemasolu ja arvu.

Kohtu seisukoht, et kaebajale tuli eelistada M. V. seoses tööülesannete arvuga uuel ametiko-

hal, ei ole kooskõlas Riigikohtu ATS § 116 lg 3 tõlgendusega. Kaebuses on selgitanud Murru

3-13-84

6(8)

vangla sulgemise mõju senise finantsarvestuse ja varade arvestuse ametikohtade tööülesanne-

tele. Tööülesannete arvulisest loetelust olulisem on uue ametikoha töö sisu. On loomulik, et

seoses vangla sulgemisega vähenesid mõlema spetsialisti tööülesanded, kuid alles jäid kõik

finantsarvestuse spetsialisti tööülesanded, samas kui varade spetsialisti tööülesanded kas ka-

dusid (ladude töö koordineerimine) või kattuvad jätkuvalt majanduse peaspetsialisti ülesanne-

tega. Kohtuotsuses puudub sisuline seisukoht kaebuse neile argumentidele.

5. Harku ja Murru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja kordab esimese astme menetluses esitatud seisukohti ja märgib täiendavalt järg-

mist.

Kinnipeetavate arvu ligi ¼ võrra vähenemise tõttu vähenes ka kaebaja ametikoha töökoormus;

M. V. ametikoha töökoormus märkimisväärselt ei vähenenud. Vastustaja nõustub halduskohtu

seisukohaga, et koondamissituatsioonis olevatele FMO teenistujatele ei saanud ATS § 116 lg

2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõigust kohaldada. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-45-00

leidnud, et ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate tee-

nistusnäitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral ametnike teenistusalaste

näitajate võrdlemiseks ei pea nende ametiülesanded olema identsed, küll aga samal tasemel ja

sarnased. Kuna Harku ja Murru Vangla FMO kolme spetsialisti ametikohtade funktsioonid

sarnased polnud, ei olnud ametnikke võimalik võrrelda. Tööprotsessi jätkusuutlikust silmas

pidades oli vajalik säilitada varade arvestusega tegeleva spetsialisti ametikoht senisel kujul

ning vähenenud finantsarvestuse ala spetsialisti ametikoha ülesanded jagada varade arvestuse-

ga tegeleva spetsialisti ja sama osakonna finantsala peaspetsialisti vahel. Kaebaja koondamisel

pole ATS § 116 lg-t 3 rikutud, kuna kaebajale pakuti teist ametikohta, millest kaebaja keeldus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja oli teenistusse nimetatud Murru Vangla finants- ja majandusosakonna spetsialisti

ametikohale (ametijuhendi järgi oli tegevusvaldkonnaks finantsarvestus) ning vaidlusaluse

13.12.2012 käskkirjaga vabastati ta teenistusest ATS § 116 lg 1 alusel, kuna ta ei andnud

nõusolekut jätkata teenistust vangla poolt pakutud vabadel ametikohtadel. Viidatud säte näeb

ette, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ette-

nähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult

teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. ATS § 116 lg-s 2 on toodud valiku-

kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsus-

tamisel ja lg-s 3 on toodud koondamise põhireegel, et ametnikku ei ole lubatud teenistusest

vabastada, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.

Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arvamust, et kuna FMO koosseisu kuulunud kolme spet-

sialisti ametiülesanded polnud samasugused ega sarnased, siis puudus vastustajal võimalus ja

kohustus neid ametnikke omavahel võrrelda. Halduskohus kohaldas ebaõigesti ATS § 116 lg-t

2. Teenistusse jäämise eelisõigust tuleb arvestada siis, kui on tegemist koosseisude koondami-

sega, s.o mitmest samalaadsest ametikohast vähemalt üks jääb alles, ning põhimõtteliselt õige

on halduskohtu seisukoht, et eelisõigust saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või

sarnaste ametülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse

samal ametikohal. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et ATS § 116 lg 2 on kohaldatav ka

juhtumil, kui teenistuse ümberkorraldamise käigus luuakse varasemaga võrreldes sarnaste

funktsioonidega ning koondatavale ametnikule seniste ametiülesannete tõttu sobiv ametikoht.

Asjas on tuvastatud, et alates 01.01.2013 likvideeriti Murru vangistusosakond ning

01.01.2013 jõustus Harku ja Murru Vangla teenistujate uus koosseis, mis nägi finants- ja ma-

jandusosakonnas ette senise 18 ametikoha asemel 12 ametikohta, sealjuures senise kolme

spetsialisti ametikoha asemel tegevusvaldkondadega 1) varade arvestus (M. V.), 2) finantsar-

vestus (R. L.) ja 3) söökla töö korraldamine (S. S.) vaid ühe spetsialisti ametikoha, mille tege-

3-13-84

7(8)

vusvaldkonnaks on ametijuhendis (kinnitatud Harku ja Murru Vangla direktori 18.01.2013

käskkirjaga nr 25-p) märgitud haldus ning ametikoha eesmärk ja tööülesanded kattuvad osali-

selt nii senise vara arvestuse kui ka finantsarvestuse spetsialisti ametijuhendites toodud ameti-

koha eesmärkidega ja tööülesannetega. Seega polnud tegemist laiendatud ülesannetega varade

arvestuse spetsialisti ametikoha säilitamisega, nagu näib vastustaja seisukoht olevat, vaid ala-

tes 01.01.2013 loodi kahe spetsialisti ametikoha baasil uus spetsialisti ametikoht (ametijuhen-

di järgi on ametikoha eesmärk - kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle arvestuse pidamine,

varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine, varude efektiivne planeerimine, vajali-

ku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid), mil-

lel ette nähtud ametiülesandeid oleks FMO juhataja kt poolt 05.10.2012 koostatud FMO spet-

sialistide võrdluse kokkuvõttest järelduvalt olnud ka kaebaja pärast riigihangete koolituse lä-

bimist võimeline täitma. Käsitletud olukorda tuleb võrdsustada koosseisude koondamisega,

mil tuleb arvestada ATS § 116 lg-s 2 sätestatud teenistusse jäämise eelisõigust ning vastustaja

oleks pidanud uuele ametikohale ametnikku valides arvestama ka kaebaja kandidatuuriga,

lähtudes valiku langetamisel ATS § 116 lg-s 2 toodud valikukriteeriumitest.

ATS § 132 sätestab nõuded teenistusest vabastamise käskkirja (korralduse, otsuse) vormista-

misele ning lg 2 p-st 4 järelduvalt peab vastav haldusakt sisaldama vabastamise aluse formu-

leeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Eeltoodu tähendab seda, et käesole-

val juhul oleks vaidlusaluses käskkirjas pidanud olema nii viide ATS § 116 lg-le 2 kui ka kri-

teeriumid, mille alusel toimus ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustami-

sel. Vaidlusalune käskkiri neid andmeid ei sisalda ning vastustaja kohtumenetluses antud sel-

gitustest saab järeldada, et vastustaja pole nõutud võrdlemist üldse teinud. ATS § 116 lg 2

kohase võrdlusena ei ole käsitatav eelpoolnimetatud FMO juhataja kt R. L. poolt 05.10.2012

koostatud dokument „FMO spetsialistide võrdlus“, milles kirjeldatakse R. L. , S. S. ja M. V.

ametikohajärgseid ülesandeid, märgitakse nende tööstaaži pikkust, ülalpeetavate arvu, hari-

dust ja eesti keele oskust ning leitakse kokkuvõttes, et vangla töö häireteta toimimiseks on

vangla jaoks kõige otstarbekamaks lahenduseks säilitada varade arvestuse spetsialisti ameti-

koht. Viidatust teeb ringkonnakohus järelduse, et vastustaja on ametnike koondamise otsusta-

misel lähtunud ekslikust arusaamast, et spetsialist halduse alal ei ole teenistuse ümberkorral-

damise tulemusena moodustatud uus ametikoht. Jättes ATS § 116 lg 2 kohase võrdlemise te-

gemata, rikkus vastustaja sellega oma seadusest tulenevat kohustust ning seega oli kaebaja

koondamine seadusevastane.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse

ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tunnistab vaidlusaluse käskkirja seadusevas-

taseks ning kuna kaebaja loobus enda teenistusse ennistamisest, mõistab talle ATS § 135 lg 2

alusel ebaseadusliku koondamise eest hüvitusena välja tema kuue kuu ametipalga 4198,20

eurot (6 x 688,70).

Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal HKMS § 108 lg 1 alusel õigus

menetluskulude hüvitamisele. Menetluskulude nimekirjade järgi seisnevad kaebaja menetlus-

kulud esindaja kulus kokku summas 1800 eurot ning esimese astme kohtus palus kaebaja välja

mõista õigusabi teenuse eest tasutud 1080 eurot (koos käibemaksuga) ja apellatsioonimenetlu-

ses 720 eurot (koos käibemaksuga). Kulude kandime on maksekorraldustega tõendatud, kuid

ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleva asja läbivaatamisega seotud menetluskuluks luge-

da enne vaidlusaluse käskkirja andmist ja kohtumenetluse alustamist Advokaadibüroo Oja,

Nõu ja Partnerid 06.11.2012 arve nr 23K alusel (juriidiline konsultatsioon seoses koondamis-

teate saamisega) 07.11.2012 tasutud 120 eurot. Käesoleva asja menetlemisega seotud õigusabi

teenuse eest tasutud 1680 eurot on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu,

mille HKMS § 109 lg 6 alusel vähendamiseks pole alust.

3-13-84

8(8)

Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastus-

taja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman