3-12-1990/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated06.06.2012. a esitas kinnipeetav R. Ott Tartu Vanglale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot 19.11.2010. a tema suhtes pipragaasi kasutamise eest. R. Oti hinnangul oli gaasi kasutamine võimuliialdus ning lubamatu tegevus. 10.09.2012. a vastusega nr 1-13/109-4 jättis Tartu Vangla R. Oti taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated3-12-1990/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohus jättis 19.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja tervis oleks kannatada saanud. 19.11.2010. a seisuga kehtinud vangistusseaduse (VangS v.r) § 701 lg 1 ja relvaseaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt kasutas vastustaja kaebaja suhtes teenistusrelvi (gaasirelvi), kuna ta oli agressiivne, lõhkus kambri sisustust ning kambrisse sisenemise korral ähvardas vanglaametnikke vägivallaga. Seoses 19.11.2010. a toiminud intsidendiga mõisteti kaebaja Tartu Maakohtu 17.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14272 süüdi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.02.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1990 Haldusasi Raino Oti kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas
15 000 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raino Oti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Raino Ott Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1. Raino Oti apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 20. märtsil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 06.06.2012. a esitas kinnipeetav R. Ott Tartu Vanglale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot 19.11.2010. a tema suhtes pipragaasi kasutamise eest. R. Oti hinnangul oli gaasi kasutamine võimuliialdus ning lubamatu tegevus. 10.09.2012. a vastusega nr 1-13/109-4 jättis Tartu Vangla R. Oti taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
2. R. Ott esitas 18.09.2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 15 000 eurot välja mõistmiseks. Kaebuse kohaselt oli R. Ott 19.11.2010. a agressiivne ning lõhkus kambri sisustust. Seoses sellega lasid vanglaametnikud kambrisse gaasi ning kaebaja viibis gaasi täis kambris 10-15 minutit. Viibides gaasi täis kambris, tekitati ohtu R. Oti tervisele. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsusest Ali Günes vs Türgi tuleneb, et kinnipeetavate suhtes gaasi kasutamine on keelatud. 19.11.2010. a piinati kaebajat vastustaja poolt, mistõttu on alust vastustajalt mittevaralise kahju välja mõistmiseks vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1. Tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot peab kaebaja piisavaks tema hingeliste ja füüsiliste traumade leevendamiseks.
3. Tartu Halduskohus jättis 19.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja tervis oleks kannatada saanud. 19.11.2010. a seisuga kehtinud vangistusseaduse (VangS v.r) § 701 lg 1 ja relvaseaduse § 13 lg-st 1 tulenevalt kasutas vastustaja kaebaja suhtes teenistusrelvi (gaasirelvi), kuna ta oli agressiivne, lõhkus kambri sisustust ning kambrisse sisenemise korral ähvardas vanglaametnikke vägivallaga. Seoses 19.11.2010. a toiminud intsidendiga mõisteti kaebaja Tartu Maakohtu 17.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14272 süüdi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuste täitmisega.
Tartu Maakohus tuvastas, et kaebaja ähvardas füüsilise vägivalla toimepanemisega ametikohustusi täitvaid Tartu Vangla ametnikke ja seda juhul, kui kannatanud üritasid siseneda kambrisse, kus kaebaja viibis. Kriminaalasja materjalide kohaselt pildus kaebaja lõhutud mööbli metallist ja puidust tükkidega vastu kambri ust ja tema käitumine oli agressiivne. Seega oli reaalne oht, et juhul, kui ametikohustusi täitvad vanglaametnikud sisenevad kambrisse, viib kaebaja oma ähvardused täide ja ründab vanglaametnikke kambris olevate metallist ja puidust mööbli tükkidega, millega tekitab kannatanutele vähemalt füüsilist valu.
Kohus nõustub vastustaja väitega, et valitsenud olukorras ei olnud gaasi kasutamisele alternatiivi. Juhul, kui kinnipeetava käes on ese, millega ta võib tekitada vanglaametnikele kehalisi vigastusi ning olukord areneb kiiresti ja vangla vara lõhkumine jätkub, siis on gaasirelva kasutamine põhjendatud. Vastustaja valis õigesti rangema meetme kaebaja rahustamiseks. Välistatud ei ole, et pärast kambrisisustuse lõhkumist oleks kaebaja ise maha rahunenud ning vastustaja oleks saanud ta kontrolli alla võtta teenistusrelva kasutamata. Samas ei saa kindlalt väita, et vanglaametnike kambrisse sisenemisel oleks kaebaja osutanud neile vastupanu, kuna kaebaja ka ise seda ütles.
Oluline on, et oht vanglaametnike tervisele ei oleks ära langenud, kui nad oleksid ära oodanud kambri sisustuse lõhkumise ning pärast seda sisenenud kambrisse gaasi kasutamata. Kambris viibinud ja metallist esemega relvastatud kinnipeetava poolt rünnaku või vastupanu mahasurumise korral ei anna vanglaametnikele nende arv mingeid eelisi. Kamber on suhteliselt kitsas ning seistes seljaga seina ääres ja vehkides toolijalaga oleks kinnipeetav võinud tabada tema poole liikuvaid vanglaametnikke. Sellest tulenevalt oleks võinud löök metallesemega isegi kiivriga kaitstud pea või kaela piirkonda vanglaametnike elule või tervisele ohtlik olla.
Seega toimus 19.11.2010. a teenistusrelva (gaasi) kasutamine kooskõlas VangS v.r. § 71 lg-ga 1. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest tulenevalt väidavad sündmuskohal viibinud vanglaametnikud, et pärast kahe gaasiballooni kambrisse laskmist oli kuulda kaebaja ähvardusi, et gaas talle ei mõju ning kambrisse sisenemise korral ta on võimeline vastupanu osutama. Seepärast lasi vanglaametnik R. Karu veel kaks gaasiballooni kambrisse. Seega ei olnud pärast kahe gaasiballooni kasutamist ära langenud oht, et vanglaametnike kambrisse sisenemisel ründab kaebaja neid metallesemega.
Lastes 19.11.2010. a kaebaja kambrisse neli gaasiballooni, ei ole vastustaja ületanud kaalutluspiire ega rikkunud võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Seega on vastustaja poolt 19.11.2010. a sooritatud toiming õiguspärane ning hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. R. Ott esitas Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kasutati R. Oti suhtes mitteõiguspäraselt pipragaasi ning tekitati sellega kaebajale liigseid kannatusi, mida oleks saanud vältida. Valvurite varustatus erivahenditega on õigustatud põgenemise või valvuri julgeoleku ohu korral, kuid kumbagi olukorda ei tekkinud. Suures koguses gaasi kasutasid vanglaametnikud oma üleoleku demonstreerimiseks. Valvureid oli viis ja nad olid varustatud kiivrite ja kilpidega ning kaebaja oli üksi, mistõttu ei saanud olla ohtu valvurite tervisele. Kaebaja oleks mõne aja möödudes ise maha rahunenud ja valvurid kambrisse lasknud, kuid valvurid provotseerisid kaebajat ja tekitasid olukorra tõsinemise.
5. Vastustaja palub jätta R. Oti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt tegi halduskohus õige järelduse, et vaatamata vanglaametnike arvule ning kaitsevarustusele ei ole neil võimalik tekkinud olukorras kitsasse kambrisse sisenedes täielikult enda julgeolekut tagada. Tõenäoline on, et nad oleksid ka ilma eelnevalt gaasi kasutamata kambrisse sisenedes R. Oti kontrolli alla saanud, kuid samuti on tõenäoline, et kinnipeetav oleks jõudnud eelnevalt vastupanu osutada ning sellisel juhul poleks vanglaametnikele vigastuste tekitamine olnud välistatud. Seetõttu oli täidetud gaasi kasutamise eeldus tuginedes VangS v.r § 71 lg-le 1 ja 2. Isegi juhul kui vangla tegevus olnuks mingis elemendis õigusvastane, poleks täidetud ükski RVastS § 9 lg 1 koosseis, kuivõrd R. Ott viitab üksnes tema tervise ohustamisele. Niisugust kahju hüvitamise alust aga kehtiv õigus ette ei näe.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et R. Oti apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 19.11.2012. a otsus tuleb tühistada ja saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuse suhtes pipragaasi kasutamine oli õiguspärane. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 13.02.2014. a otsuses kohtuasjas Tali vs. Eesti asunud seisukohale, et kuigi kaebaja oli ka varem käitunud agressiivselt ja võis ohustuda teisi isikuid, siis pipragaasi kasutamist on ka CPT (Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee) pidanud äärmiselt ohtlikuks ning leidnud, et seda ei tohiks kasutada siseruumides ega kunagi isiku suhtes, kes on juba kontrolli alla saadud. Pipragaasi kasutamise õiguspärasuse kohta leidis EIK, et kuigi tegemist ei ole keemiarelvaga ning seda kasutatakse õiguskaitse eesmärgil, võib selle kasutamine põhjustada erinevaid tõsiseid meditsiinilisi probleeme, mistõttu ei olnud käesoleval juhul väikeses ruumis pipragaasi kasutamine õigustatud, võttes arvesse vanglaametnike käsutuses olnud teisi vahendeid. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud EIK lahendi seisukohad on kohaldatavad ka antud haldusasjas. Ka siin kasutati pipragaasi väikeses ruumis ja seda kasutati küllalt suures koguses, kuna kaebaja suhtes kasutati ära 4 ballooni pipragaasi.
Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vastustaja ametnike poolt kaebaja suhtes pipragaasi kasutamine tuleb tunnistada õigusvastaseks.
8. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud, et vastustaja õigusvastane tegevus pani ohtu tema tervise ja tekitas talle hingelisi traumasid. Seega ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ühtki RVastS § 9 lg-s 1 toodud alust, mis oleksid aluseks temale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Ainuüksi kaebaja väited ohust tervisele ja hingeliste traumade tekkimine ei saa olla aluseks mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisele. Halduskohtul tuleb asjas edasise menetlemise käigus paluda kaebajalt selgitust, millisel RVastS § 9 lg-s 1 alusel soovib ta endale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, et alles seejärel otsustada, kas kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise kaebus kuulub rahuldamisele.
9. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja haldusasi halduskohtule tagastamisele, siis saab menetluskulude osas võtta lõpliku seisukoha alles kaebuse lõpliku lahendamise käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Madis Ernits Agu Timmi